© Väino Eskla Aiandusportaal
* Lõika maha juure- ja vesivõsud
Juba on kasvanud osa puudele ka tüve ümber hulganisti juure- või vesivõsusid. Eriti ohtrasti on neid näiteks ploomi- ja mandlipuudel. Lõigake vesivõsud kuni maapinnani või juurekaelalt väljumise kohani kindlasti ära - need kurnavad puud. Juurevõsu saate kasutada puu asendamiseks (kui külm on talvel vana puu ära võtnud) vaid omajuurse taime puhul, poogitud puul hakkab aluse võsudest metsik taim kasvama
* Aeg puude-põõsaste suviseks lõikamiseks
Võrsed on praegu pehmed ning selleks tööks pole üldse kääre vajagi; piisab vaid murdmisest või näpistamisest. Viljapuudel saab sel moel liigseid võrseid ja vesivõsusid kõrvaldada, mägimännil, kuusel jt okaspuudel võrseid lühendada. Augustis võrsed puituvad ning siis ilma lõikeriistata läbi ei saa. Kevadel tugevasti lõigatud puudel on praegu mustmiljon võrset tekkimas. Nendest tuleks lõviosa juulikuus ära murda, mitte aga järgmiseks kevadeks jätta. Nii säästame puu jõuvarusid järgmise aasta õitsemise tarvis.
* Kärbi võrseid taime tihendamiseks
Kevadel muretsetud noor taim võib suvel vaid 1–2 lopsakat võrset taevasse sirutada. Kui tahame kiirendada põõsa tihenemist, peaksime hiljemalt praegu võrsed tagasi näpistama või lõikama. Nii jõuab veel lehekaenaldest hulk uusi võrseid tekkida.
* Kartuli praegused hooldustööd seisnevad umbrohtude hävitamises
Mullata tohib niikaua, kuni pealsed on vaod katnud. Mulda tuleb kobestada nii ettevaatlikult kui võimalik, sest juurte rebimine ja taimede liigutamine vähendab saaki. Parim aeg mullata on pärast vihmasadu või kastmist. Seda enam, et tugevad vihmad vormivad vagusid märksa madalamaks ja pole võimatu, et mõni kartulihakatis lausa ilmavalguse kätte satub. Madala vaoharja korral jääb mugulatele vähe kasvuruumi ning nende kuju võib moonduda. Mullast väljajäävad mugulad muutuvad roheliseks.
* Juulis võib lööbida kartuli-lehemädanik
Selle õigeaegseks avastamiseks uurige sageli kartulilehti. Esmalt avaldub haigus alumiste lehtede alakülgedel, kuhu ilmuvad tumedad, servast sageli hallitustaolise kirmega kaetud hallikaspruunid laigud. Esimene keemiline tõrje tuleks teha enne kartuli õitsemist, s.o naabervagude taimede kokkukasvamise ajal. Esmastest tõrjevahenditest on kasutada Ridomil Gold MZ 68 WP või Acrobat Plus. Hilisemateks pritsimisteks sobivad Dithane M 45 või Dithane NT.
* Maasikaid kimbutavad laiktõved
Kui maasikaistandikus lehed punasetäpiliseks muutuvad, viitab see laikpõletiku või punalaiksuse pealetungile. Kui tõbe ohtralt, tuleks lehed pärast saagikoristust maha niita ja põletada. Keemilistest tõrjevahenditest võiks kasutada Euparen 50WP-d või Topas 100 EC-d
* Kuidas maasikaistikuid juurutada?
Maasika tütartaimed kasvavad silmnähtavalt ja ajavad juuri pinnasesse. Ümberistutamisel jäävad väetikesed mõneks ajaks põdema. Ajanappuse tõttu kipub uue peenra rajamine ikka sügisesse nihkuma. Korraliku juurepalliga istikuid, mille siirdamine uude kasvukohta valutult läheb, saab järgmiselt. Täida vajalik arv väikeseid potte kasvuturbaga, süvista need võsundite vahele mulda ning sobita tütartaimede juurehakatised potti. Nüüd on neil aega juurduda ja aiapidajal endal muud kiiremad tööd ära teha. Kui uus peenar ükskord valmis, lõika nooruke taim võsundi küljest lahti ja korralik nõuistik olemas. Põuaga on muidugi oluline jälgida, et muld pottides läbi ei kuivaks.
* Veeaurumise vähendamine
Multšimata pinnasest on kuivaga suur veeaurumine. Niiskuskao vähendamiseks peab mullapind alati õhukeselt kobestatud olema. Kobestada on vaja pärast sadu või kastmist niipea, kui muld tahenenud.
* Kas praegu võib muru külvata?
Muruseemnete külv põuasel südasuvel ei anna alati tulemusi. Iseasi on muidugi sel juhul, kui veevärgis märjukese puudust pole ja aega pidevaks kastmiseks piisab. Vahelduvate vihmadega ilmad on selleks tööks aga justkui loodud. Kui veel soojapügalaidki piisavalt, ilmuvad tõusmed üsna kiiresti.
* Muru väetamine
Mida rohkem muru niita, seda enam vajab ta ka lisatoitaineid. Kui suve esimesel poolel sobib kasutada muru püsiväetist (Greencare 20-5-10), siis juulis tuleks see asendada kaaliumväetisega (nt Kemira kaaliumsulfaat).
* Lisatoitu potitaimedele
Tugevad vihmad uhuvad pinnasest tavapärasest rohkem toitaineid välja. Eriti puudutab see maapinnal olevaid potitaimi. Nälja leevendamiseks ootavad taimed kindlasti lisaväetisi. Kõige kiiremini mõjub vedelväetamine lehe kaudu. Samas peab märja ilmaga kristallväetiste manustamisel ettevaatlik olema: rohtsetele taimeosadele sattunud väetiseterad kleepuvad külge, lahustuvad seal ning põletavad lehti.
* Milleks multšid head on?
Puukoort, -laastusid, hekselrohtu või -põhku multšina kasutades võidate mitmel moel: tõrjute umbrohtu, säästate väetist, säilitate võimaliku põua korral pinnases niiskust, loote võimalused mulla mikroorganismide paljunemiseks ning hoiate viljuvad taimed (nt maasikad) puhtana. Rohi sobib üheaastaste taimede vaheltkatmiseks, koor ja laastud eelkõige mitmeaastastesse istandikesse.
* Terane pilk vaarikaistandikule!
Vaarikaistandik vajab pärast saagikoristust korralikku ülevaatust. Varrepõletiku kui laialdaselt levinud tõve korral (varre alaosas on suured laigud ja koor tugevasti lõhenenud) tuleks viljunud varred täielikult maha lõigata ja põletada ning noori võrseid Topas 100 EC või Rovral 50 WP lahusega pritsida.
* Lõika maha püsikute närbunud õied!
Äraõitsenud püsikutel, millelt seemneid ei kavatse korjata, tuleks õisikud ära lõigata. Nii kasutab taim toitainevarud muude organite arenguks, ka järgmise aasta õiealgete ettevalmistamiseks.
* Pikem põuaaeg sobib aiatiigi või maakaevu puhastamiseks
Vesi tuleks pumbata või tõsta välja, veekogu põhi ja kivid harjamise ja uhteveega puhastada ning lasta puhtal veel taas sisse imbuda (või tiik veevärgist voolikuga täita). Põhjamuda saab kompostile lisada või pärast õhustumist otse orgaanilise väetisena kasutada.
Aedniku kalender. Juuni (01.06.2005)
Aedniku kalender - Mai (04.05.2005)
Aedniku kalender. Aprill (01.04.2005)
Aedniku kalender. Märts (01.03.2005)
Kas tolm pöörab kliimamudeli pea peale? (05.01.2005)
