•  

Õlireostuse põhiküsimus: Kuidas panna valitsejad valitsema? (10.02.2006 00:00)

Sajad tankerid muudkui kulgevad – täna ja iga päev.
Kulla valitsejad, peaminister kõigepealt, palun mõtelge:


KUIDAS PANNA VALITSEJAD VALITSEMA?


Näib, et see on õlireostuse põhiküsimus. Sellisele nukrale tõdemusele viib aastatepikkune praktika.
Avalikkus, s.-h. ka Eesti Looduskaitse Selts, on nõudnud valitsustelt kiirelt kasvavale õlireostuse tõenäosusele adekvaatset valmisolekut valjuhäälselt vähemalt aastast 2000. Selle verstaposti pani maha kurikuulus romutanker Alambra. Mart Laari valitsus ja tema keskkonnaminister ei liigutanud lillegi. Hullem veel – nad kaotasid mereinspektsiooni, millega vastutus pihustus olematuks. Ei teinud midagi ka järgnenud Siim Kallase valitsus.
Aastal 2003 kevadel, Juhan Partsi ja keskkonnaminister Villu Reiljani ajal, küsisime valitsuselt toetust, et vastates kolleegide kutsele saata paarkümmend vabatahtlikku appi Hispaania randu tanker Prestige’st pärit jälkusest puhastama. Praktilise tegevuse läbi oleks saanud vajaliku kogemuse nii vabatahtlikud kui kaasasõitu planeerinud päästeameti töötajad. Nad olnuksid edaspidi oskuslikeks juhtideks olukordades, kui meil midagi sarnast juhtub.
Rahandusministeerium talle tänaseni omase põlglik-ülbe suhtumisega kodanikuühendustesse laskis selle hea asja põhja. 2004. aastal tegi valitsusele asja n.-ö. puust ette Riigikontroll.

Ometi pole järgnenud tõsist tegu. Seniajani pole ühtset riiklikku tegevuskava. Miks? Selle koostamine on takerdunud ministeeriumide erimeelsustesse, mille lahendamine on ei kellegi muu kui peaministri kohustus. Keskkonnaministri pealekäimise tulemusena on valitsus vaid ära jaganud tegevus- ja vastutusalad ministeeriumide-ametit vahel, kuid nende võimekus (väljaõpe, varustus, raha, vabatahtlike kaasamine) jääb vähemalt kümnekordselt maha vajadusest ja Eestile võetud rahvusvahelistest kohustusest.
Peaminister, kes peaks asjad tähtsuse järjekorda panema ja hea seisma selle eest, et jagatud ülesanded ka tegelikkuses täidetud saaks, laiutab nüüd käsi ja imestab, miks asjad ei laabunud. Pole plaanipärast ja võimekat reostusennetust ja -käsitsemist – ei jäägi üle muud kui tarmukalt süüdlasi otsida.

Hoogsalt suureneva tankeriliikluse tingimustes pole oht välditav. Küll aga peab reostus olema silmpilkselt avastatav, tõrje- ja tagajärgede likvideerimise võimekus piisav, süüdlane üheselt selgeks tehtav ja tema karistamine kindel. Tahaks selgeid vastuseid nii mõnelegi küsimusele.

1. Kas peaminister analüüsib, miks mõne ministri mõistlikud mõtted ja hoiatused teiste ministrite poolt põhja lastakse? Õlireostuse lugu on väga sarnane suhkrutrahviga. Siis lasti rahandusministril maha tallata põllumajandusministri hoiatused ja tagantjärele sisendatakse üldsusele, et peasüüdlane polegi rahandusminister, vaid hoopiski sõnumitooja – põllumajandusminister. Nüüd suhtutakse väga leigelt keskkonnaministri pürgimustesse.
2. Kas võetakse päevakorda Eesti piiri nihutamine vastu Soome piiri? Sellel oleks üks tugev külg – peale Eesti õiguste suurenemise oleks Eesti sunnitud võtma ka suurema vastutuse Soome lahes toimuva eest.
3. Miks tõrjutakse Soomes kolm aastakümmet hästi toiminud õlifondi loomist? Kas algatatakse läbirääkimised HELCOMi raames taolise fondi loomiseks kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide osalusel?
4. Kas käivad läbirääkimised uute sadamate (Sillamäe, Kunda, Paldiski, Saaremaa) rajajatega, et nad võtaks endale õlitõrjekohustuse ka merel?
5. Kas analüüsitakse seadusandlust? Ei tohi olla konkse, millega osavad advokaadid saastaja süütuks võiks pesta. Meenutan siinkohal, kuidas eesti nimedega (tol korral oli küll häbi olla eestlane, aga see meenutus kuulub lüürika valda) advokaadid Alambra kaitseks tõusid.
6. Kas mõistetakse, kui suur jõud on kodanikuühendustel? Kas tehakse plaane, kuidas neid edaspidi paremini kaasata, kutsuda vabatahtlikke valmidusele? Kas kohe kaetakse innustunult tegutsenud Eestimaa Looduse Fondi kulutused ja võetakse tema tegevusest õppust edaspidiseks?

Niisiis, kulla valitsejad, peaminister kõigepealt, mõtelge nendele ja veel paljudele teistele asjasse puutuvatele (mereinspektsiooni taastamisele s.-h.) küsimustele. Sajad tankerid ju muudkui kulgevad – täna ja iga päev. Ja ärge raisake tähelepanu kõrvalisele, nagu näiteks opositsiooni praegune kenitlemine. Ise valitsustes olles jätsid nad ju kõik tegemata.


8. veebruaril 2006


Juhan Telgmaa,
Eesti Looduskaitse Seltsi esimees

Eelmised artiklid:

EMHI: Lühike ülevaade 2005. aasta maailma kliimast (10.01.2006)

Kyoto lepet otsustati pikendada (10.12.2005)

September püstitas globaalse soojarekordi (24.10.2005)

Balti mere jäänõupidamine Tallinnas (03.10.2005)

Kas globaalne soojenemine muudab turismimagnetite asukohta? (23.05.2005) Turiste meelitavad erinevate kliimaoludega puhkekeskused – ligi tõmbavad nii kuumad jä päikeselised rannad kui ka neitsilikult puhaste lumemütsidega mäestikud. Kas gobaalne soojenemine sõidutab turistid uutesse kuurortidesse?


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam