•  

Kassitapusuru jõuab meile augustis

 

Tekst: Allan Selin, ajakiri Loodusesõber

Augustis ja septembris võime kohata mitmeid surulasi, kes on Eestisse saabunud ränduritena. Seekord teeme tutvust suve lõpul ja sügisel meile jõudva ränduri kassitapusuruga (Agrius convolvuli). Teda on meile lendavatest liblikatest kõige sagedamini kohatud, kuid mitte igal aastal.
Välimuselt meenutab ta meie tavalist sirelisuru (Sphinx ligustri). Mõlemad on suured ja massiivsed liblikad tiiva siru­ulatusega kuni 12 sentimeetrit. Kassitapusuru tagatiibadel puudub roosa värvus, küll on seda aga tagakeha segmentidel. Istuv liblikas meenutab puukooretükki või -kühmu.
Tõenäoliselt Vahemere-äärsetelt aladelt jõuab ta tugeva lendajana Põhja-Euroopasse, seejuures ka Eestisse ja Soome. Kassi­tapusuru on levinud Aafrikas, Aasias, Austraalias ja Lõuna-Euroopas.
Nagu nimigi ütleb, toituvad röövikud kassitappudel. Valmikud külastavad sügava õiega lõhnavaid taimi. Istutades koduaeda tubaka või kuslapuu võime meelitada kassitapusuru toituma, kus siis vedamise korral saame videvikus jälgida tema toimetamisi. Samuti meelitab liblikat tugev valgus.
Vaatamata sellele, et toidutaimi meil jätkub, ei suuda kassitapusuru üheski arengustaadiumis siin talvituda.
Viimane arvukam ränne Eestisse oli 2005. aastal.

loe kommentaare (1)

Nimi:


E-mail:


Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam