Loodusesõber : sügisränne algab kevadel
Lindude ränne on üks alguseta ja lõputa nähtus. Kujutage pilti: kui maikuus on lagled oma arktilistele pesitsuspaikadele alles teel, siis teised linnud – näiteks Läänemerel ja Fennoskandias pesitsenud hahad lendavad neile vastu – on juba otsa ümber pööranud. Lindude rände klassikaline jaotus kevad-ja sügisrändeks laseb meil unustada faktil, et tegelikult võib rändajaid kohata igal ajal, toimub pidev liikumine. Muidugi, sügisel ja kevadel on suleliste ränne hulga massilisem. Augustikuu Loodusesõbras kirjutabki linnuteadlane Margus Ellermaa lähemalt suvisest sügisrändest – liikidest, kes lahkuvad meie aladelt juulis- augustis.
Paigalindude kohta saama ajakirjast aga teada, kas uskumustel lindudest kui õnnetusekuulutajatest on tõepõhi all või mitte. Lindude käitumist aitab selgitada professor Raivo Mänd.
Augustinumbrist lugege veel Eestis kõigi aegade tugevaimast maavärinast, eri aegadel elanud ja nüüdseks manalateed läinud loodusmeeste Steve Irwini ja Carl von Linné mälestusest ning intervjuud noore Fääri saarte lauljatari Eivøriga.
Ajakiri Loodusesõber
