Täna on valget ja pimedat aega ühepalju (22.09.2008 00:00)

Hüvasti, suvi
Autor Lea Marmor
septembripiltide galeriist

Täna õhtupoolikul kl. 18.44 algab kalendrisygis, kirjutab Maavalla koda. On sygisene pööripäev, ehk sygyse päevakäänd, päevakäänak, sygysine pööripääv, sygisa pööriba, pöörtuspäiv, kirjutatakse Maavalla Koja kodulehel.

Öö ja päev on yhepikkused, kuid keegi ei kahtle, loonas on sygis käes juba tykk aega. Jahedates sajupäevades on maastikud vahetanud oma rohelise karva kollaka, punaka ja ruskegi vastu. Enamus laululinde on lahkunud ja jätnud meid ootama. Ootama järgmist kevadet.

Kevadisel ja sygisesel pööripäeval pole tehtud mingeid taigasid ega muud olulist. Need nö poolpööripäevad aitavad eeskätt ennustada eeloleva aastaja ilmasid, kuid sedagi ysna vähesel määral. Meie esivanemad lihtsalt ei pidanud neid päevi tähtsaks.

Yldiselt on usutud, et kustkandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve sygise või talve. Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Päripäeva pöörav tuul võib ennustada pehmet talve, kalakohast puhuv tuul head kalasaaki.

Saartel pole soovitatud pööripäeval lammast pygada ega villa kedrata, sest siis jäävad lambad haigeks.

Vastseliinas on arvatud, et kõik väikese eläjä – mutukad ja putukad – lähevad pööripäeval talvekorterisse. Helmes taas on arvatud, et pööripäeval syndinud inimese elukäik saab olema heitlik.

Tähelepanuväärne on, et pööripäevi teadsid esivanemad küll väga hästi, kuid pühitsesid hoopis neile järgnevaid päevi. Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast on kevadine ja sygisene pööripäev maarahva pärimuses esindatud ysna tagasihoidlikult. Maarahvas on pidanud sygiseseks ja talvisekski posti- ja pööripäevaks hoopis kasupäeva (29.09.) ja kolletamispäeva (14.09.). Nende päevade uskumused, tavad ja ended kõnelevad uue aja algamisest.

Maarahva kalendris pyhitsetakse uute aegade algust, mitte lõppu. Näiteks jõulud ei pyhitse mitte aasta lõppu vaid uue algust. Suvise pööriaja kõige tähtsam aeg aga jõuab kätte õhtul enne päeva lyhemakspööramist. Kuid mitte ainult kalendris ei pyhitseta algust. Paljud põlised rahvad teavad, et iga uue asja syndimise paiku toimuv määrab selle tuleviku. Last minnakse synnitama haldjatest kaitstud ja pyhasse sauna. Syndimise paiku ilmuvast endelisest olendist või väest saab lapsele nimegi. Sarnaselt pyhitsetakse ja kaitstakse uue aja, olgu see siis aasta või selle osa, algust.

Nõnda siis võime täna teadmiseks võtta tõsiasja, et päev ja öö on yhe pikkused. Esivanemate kombel saame seda aga tähistada alles kasupäeval, kui päeva allajäämine ööle on juba silmagagi märgatav.
 

Prindi | Kommenteeri | Loe kommentaare (0)

Eelmised artiklid: