•  

Teisipäeval oli Tartus tihe udu (11.02.2009 00:15)

Autor: Jüri Kamenik

Majad on 50 m kaugusel!

Tartus tekkis juba 10. veebruari hommikuks võrdlemisi tihe radiatsiooniudu. Ilm oli hommikul tuulevaikne ja kõik puud-põõsad härmarüüs. Päeval udu hajus, kuid et õhtul oli ilm endiselt tuulevaikne ja selgines (päeval oli võrdlemisi pilvine, põhiliselt kiudpilved), siis võis arvata, et udu tekib uuesti.

Umbes kl 20 mattuski Tartu ülitihedasse uttu. Nähtavus langes kohati alla 50 m. Ohtlikuks piiriks peetakse aga juba alla 200 m nähtavust. Seega pidid liiklejad olema äärmiselt ettevaatlikud.

Tiheda udu teket soodustas tugev jahtumine ja kindlasti ka Tartu asumine Emajõe orus.
Selline tihe udu on aga väga tundlik ilmamuutustele ja hajub või nõrgeneb üldiselt niipea, kui tingimused muutuvad.

Et kuu pastab läbi udu, vaatamata viimase suurele tihedusele, näitab see, et udukiht on väga õhuke.

Huvitav oli õhtuses ja öises udus veel see, et udukiht oli väga õhuke – umbes 100-150 m paksune. Sellest andis ka tunnistust asjaolu, et praegune täiskuu kadus uttu täiesti, kui aga oldi jõe ääres, aga kõrgemal künkal oli kuu väga hästi nähtav.

Lisaks kõigele muule võis näha ja ka ise tekitada uduvikerkaart. Selleks on tarvis suunatud valgusallikat, näiteks taskulampi või prožektorit. Kui seista täpselt valgusallika ette, ilmubki uduvikerkaar, näiteks >>

 

 Suhteliselt nõrk uduvikerkaar Emajõe ääres ühe prožektri valguses.

Autori fotod

Temperatuur oli udu ajal umbes -5...-6°. Sellest hoolimata koosnes udu ise valdavalt allajahtunud veepiisakestest, kuid vastu valgust vaadates võis märgata, et on ka üksikuid jääkristalle. Need sätendasid valguse käes, sellal kui veepiisakesed olid tuhmid ega säranud üldse.
Ka mujal Eestis, eriti Ida-ja Lõuna-Eestis, tekkis väga tihe udu.

Eelmised artiklid:

Salapärane talvine äike – mida on sellest teada? (08.02.2009) Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .

Millest tekivad suured temperatuurierinevused? (03.02.2009) Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:

Tuulevaikuse ja udude aeg ehk veeaurust ja selle kondenseerumisest atmosfääris (01.02.2009) 31. jaanuarilFoto: Liisu Tooljaanuaripiltide galeriist Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.Pilved ja udu - on´s sel vahet?Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.

Võimas märg lumi 26. jaanuaril (31.01.2009) 26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga. Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.

Jaanuari ilmast/valgussambad 18. jaanuari õhtul (21.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Blogist "Ilm ja inimesed" 19. jaanuaril 2009: Vastavalt Atlandi kaugmõjule on ilm senini olnud väga muutlik ja sagedaste sulailmadega. See tendents jätkub, kuid vähemalt sisemaal jätkub ka lund, sest tuul on valdavalt kagust, mis suuremal osal ajast ei lase sulapiiril saartest või Kesk-Eestist laieneda ida poole (kahjuks nädala teisel poolel võib jõuda sula ajuti kuni Venemaanin välja).


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam