•  

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada II (21.06.2009 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Foto: Jaan Kõlli
Fotokonkursi "Koerailm" võidutöö

Eesti ilma omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus. Ei ole vale öelda Eesti ilma kohta, et tegelikult seda ei saagi ennustada (eriti muutliku perioodi korral, mis hõlmab ka tegelikult öökülmasid jne, mitte ainult hoogsadusid) ning see pole sünoptikute või halbade mudelite viga, vaid nii ongi.

Ilmaennustamine on tegevus, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral (stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti nn tibutamist ja kord soojemat, kord külmemat jne ilmastikku).
Eesti sünoptikud on kõige selle tõttu märksa kogenumad ja parema ettevalmistusega võrreldes näiteks Lääne-Euroopa, Siberi vmt kolleegidega, sest pidevalt on vaja arvestada ootamatuste ja ebakindlusega.

Rõhutada tuleks üht väga olulist põhimõtet. Ilmaprognoosid on küll tarbimiseks ja nendega arvestamiseks mõeldud, aga on vale sellesse suhtuda, kas läheb täppi või vastasel juhul ei osata ennustada. Tegelikult peaks ilmaennustust võtma kui  sünoptikute, riikide, tarbijate ja paljude teiste ühisloomingut ehk teiste sõnadega – kui me loeme või kuuleme kuskilt prognoosi, siis on see veel veidi toores. Oma panuse peaks andma ka tarbija.

Tekib küsimus, kuidas seda teha.
Üks olulisemaid aspekte on tarbija elukoha või piirkonna kohalike olude tundmine – mis on need tegurid, mis mõjutavad ilma kujunemist? Näiteks rannikualadel tuleb temperatuuri arvestamisel jälgida kevadel ja sageli ka suvel tuule suunda – vaikse ja selge ilma korral on tavaline briis, mis võib muuta ilma mõne minutiga enam kui 10° võrra jahedamaks. Sademete poole pealt tuleb arvestada, et kevadel ja suve esimesel poolel on veekogud veel jahedad ning konvektiivsete sademete teke on pärsitud. Sellest nähtub, miks merel ja suurematel järvedel on ilm selge ja prognoositud sadu võib jääda tulemata. Piirkondlikud erinevused vähenevad sügisel ja on talvel miinimumis. Ainult temperatuur on parameeter, mille korral tuleb näiteks mere mõjuga arvestada pea aasta ringi, kuid sügise lõpus ja talvel on veekogude mõju sademetele ning pilvisusele vähemärgatav või ebaselge ja siinkohal ei saa anda üks-üheseid soovitusi, kui ainult seda, et prognoosi usaldamisel tuleb tunda ja arvestada kohalike oludega.

Alati tuleb kasuks võrrelda ilmaprognoose mitmest allikast, kusjuures arvesse tuleb võtta, et mudelite ja ilmaarvutamiskeskuseid on kaks, millega näiteks EMHI arvestab: Euroopa ja USA. Nendest allikatest pärinevad prognoosid võivad tunduvalt erineda ja siis tuleks mängu võtta lisainformatsioon, nagu kohalike olude arvestamine, HIRLAMi 850 hPa rõhuväljade jälgimine , aga ka wetterzentrale.de , mis on juba nö vaadeldud olukord ja teised allikad ning meetodid, sealhulgas aknast välja vaatamine ja ennustamine kohalike tunnuste alusel.

Kehtib ka selline reegel, et kui erinevatest allikatest pärinevad ennustused langevad ühte või ennustatakse sarnast ilma näiteks 3 päeva järjest, on prognoos suhteliselt usaldusväärne. Kui ennustused on vastuolulised, siis tuleb arvestada, et võib minna nii ja naa. Toome ühe konkreetse ja Eesti jaoks olulise näite.
Sageli juhtub, et tsüklon möödub Eestist oma keskmega väga lähedalt. Ilm on aga väga erinev, kas tsüklon(i kese) möödub Eestist pisut lõuna või põhja poolt (üks selline juhtum oli 2009. aasta 22. mail). Kui tsüklon möödub põhja poolt, on loota sooja, kuid  muutlikku ja vaikset ilma, kui põhja poolt, siis jahedat, sajust ja tuulist ning seega erineb prognoositud ilm oluliselt selle võrra, kas tsükloni trajektoori prognoosida 100-200 km siia või sinna. Seda pealtnäha väikest erinevust on vahel keerukas prognoosida ja võib-olla eksituste allikaks.

Ilmaprognoosid on ebatäpsemad soojal aastaajal, sest oluliseks muutuvad konvektiivsed sademed, mis aga on eriti tugevalt seotud kohalikke olude ja aluspinnaga.
Alati tasub jälgida radareid ja nende sajualasid ning satelliidipilte (ehk reaalajalisi andmeid). Nimekiri järgmises kirjutises (tähelepanu: mõnedes kohtades on eraldi lingid juhenditele!).

Suure väärtusega on ilma ennustamine kohalike tunnuste järgi ja selle võrdlemine ametliku prognoosiga.
Alati jäävad järele ettearvamatud fluktuatsioonid atmosfääris, mille hulka võib lugeda ka 22. maid: Lõuna-Eestisse lubati korralikku sadu, aga selle asemel sadas vaid kohati ja vähevõitu. Huvitav oli see, et tsüklon oli hommikul korralikult arenenud pilvemassiivide ja sadudega Eestisse liikumas, kui päeva jooksul laussademed ootamatult hajusid ja tekkisid hoovihmad. Seda võib pidada ennustamatuseks.

Järgneb...

 

 

Eelmised artiklid:

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada I (13.06.2009) Kindlasti võib leida palju inimesi, kes nõustuvad, et ilmaennustamine on üks suurimaid lahendamata saladusi meteoroloogias. Sageli juhtub, et prognoositud ilma ei tule või kujuneb olukord teisiti. Milles siis asi ja kas ennustustest siis on üldse mingit kasu?

Kas ilm tuleb õhust või veest? Milline tuleb suvi? (24.01.2009) Ilma ennustamine on samaväärselt nii tänuväärne kui ka tänamatu töö. Ometi on inimkond ajast aega ilma tujusid püüdnud ette aimata ja oma tähelepanekuid ka järeltulevatele põlvedele edasi anda ja õpetada.Vana aja inimesed märkasid ilmas teatud rütmi, ka aasta-aegade fikseerimine on sadade aastate taguse põlvkonna esindajate poolt suur saavutus. Pikapeale leiti isegi seoseid külma ja sooja aasta-aja vahel.

Kuidas olla huvitav ilmatüdruk (poiss)? (13.12.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam