•  

Ain Kallis tuldpurskavast ilmategijast (21.04.2010 14:00)

Tuhaga toonitud loojang
20.aprill 2010. Kakumäe laht, pool tundi peale päikeseloojangut
Foto: Rene Jakobson

Ain Kallis kirjutab Eesti ilmateenistuse EMHI kodulehel ilmajuttude rubriigis tuldpurskavast ilmategijast: Juba paar nädalat jälgivad inimesed kogu maakeral, kes huvi, kes õudusega, mida suudab korda saata üks keskmine vulkaan, kui ta asub “õigel” kohal.
Island on just strateegiliseks kohaks Euroopa jaoks. Ja seda igas mõttes: NATO on huvitatud lennubaasist, mis kontrolliks Põhja-Atlandi õhuruumi, sama kant on ka meie “ilmaköögiks”. Sealt tulevad teele enamik tsükloneid, sealt saavad alguse paljud Läänemerel möllavad tormid.

Praegu kontrollib pea kogu Euroopa lennuliiklust üpris hääldamatu nimega vulkaan Eyjafjalla. (Kui lisada nimele eestipärane jökull, saab teada, millisel liustikul ta asub). Too vulkaan on juba varem palju pahandust teinud. Näiteks pursked aastail 1821-23 tapsid hulga kohalikke kariloomi.

Kui vulkaanide tegevus nii Islandil kui Itaalias (Etna) on viimastel aastakümnetel tekitanud eurooplastes vaid elevust, siis nüüd on tegemist juba tõelise looduskatastroofiga. Taolised vägevad pursked mõjutavad tegelikult Euroopast palju suuremat ala, kui mitte kogu maakera elanike eluolu.

Kuidas siis vulkaanid mõjutavad meie kliimat? Maakera 455 tegutsevast tulemäest suur osa - 167 asub just Indoneesia saarestikus, Islandil on saare asustamisest alates pursanud 18 vulkaani.

Seda, mida teeb tuhk või laava, teavad kõik – Pompei on tuntuimaks näiteks nende inimkultuuri “konserveerivast” toimest. Esimene tähelepanek vulkaanide mõjust kliimale pärineb aga 18. sajandist. Teadlasest diplomaat Benjamin Franklin pani nimelt pärast võimast Laki vulkaani purset 1783. aastal Islandil tähele, et Prantsusmaal muutus õhk nädalaiks sedavõrd hägusaks, et oli võimatu luubiga paberit süüdata! Kogu Euroopas valitsesid pidevad udused ilmad, pealegi oli järgmine talv väga külm.
Pärast Tambora purset Indoneesias 1815. aastal langes maakera temperatuur sedavõrd, et isegi kaugel Euroopas ning Põhja-Ameerikas jäi järgmine aasta ajalukku kui “ilma suveta aasta”. Vili ikaldus paljudes riikides.
Hilisema, samas saarestikus 1883. aastal toimunud Krakatau purske mõju sai juba klimatoloogiliselt hinnata: maakera keskmine temperatuur langes umbes 0,5 kraadi võrra. Vulkaanilise tuha pilved kandusid kõikjale. Kunstnikud, nagu J. M. W. Turner Inglismaal, jäädvustasid erakordselt kauneid päikeseloojanguid.

Tuhapilvede mõju atmosfääri läbipaistvusele on väga suur. Möödunud nädalal toimus Queenstowni linnas Uus-Meremaal päikesekiirguse uurijate nõupidamine. Mitu etteastet oli pühendatud aerosoolide (tolmu, tahma jne) rollile atmosfääri puhtuse kujundamisel. Eesti teadlaste (EMHIst, Tartu observatooriumist, Tartu ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist) ühisettekandes sai muu hulgas näidatud, et isegi kauged vulkaanipursked, nagu aastal 1982 El Chichon Mehhikos ning 1991 Mount Pinatubo Filipiinidel, võivad väga oluliselt mõjutada atmosfääri läbipaistvust Euroopas isegi mitme aasta jooksul. Ettekandele järgneval päeval andis kurikuulsaks saanud vulkaan võimaluse seda vaatlusrida pikendada!

Praegune katastroof poleks sedavõrd mõjuv, kui ta leidnuks aset kusagil kaugel tihedast inimasustusest: nüüd võib selgelt näha loodusjõudude toimet globaalsele majandusele. Ning maateaduste (meteoroloogia, geoloogia) osatähtsust taoliste loodusnähtuste kulgemise prognoosil.

Kas on võimalik vulkaaniga midagi ette võtta? Vähemalt ühel korral on inimesed püüdnud vulkaani tööle saada. Nimelt pommitasid liitlased Vesuuvi kraatrit Teise maailmasõja aegu 1944. aastal, lootes vastastele sel viisil kahju tekitada. Ja mägi elustus mõneks ajaks!
Palju lootusetum on nüüd tolle keerulise nimega Islandi vulkaani suud kinni toppida. Jube mõelda, kui ta purskab sedaviisi kuid!

 

 

Eelmised artiklid:

Olulisemad viited vulkaanilise tuha liikumise kohta (19.04.2010) Satelliidipilt: NASA Ühendkuningriikide ilmateenistuse prognoosikaarte vulkaanilist tuhka sisaldavate pilvede liikumise kohta  uuendatakse iga kuue tunni tagant. Nendest kaartidest lähtuvad ka teiste riikide lennumeteoroloogid.

Nukker seis atmosfääris (18.04.2010) Veebikaamera salvestus 17.04.10 Lähipäevadel püsib õhuvool Islandilt Põhja-Euroopa suunas, kuigi samas tundub, et homme Kesk-Euroopast üle Skandinaavia Soome kohale sirutuv kõrgrõhuhari pidurdab tuhapilve levikut kõrgemates õhukihtides (suurim tuha kontsentratsioon 5 kuni 8 km kõrgusel) edasi ida-kagu suunas.

Tuhaprognoosid erinevatelt Euroopa ilmateenistustelt (täiendatud kell 11.40) (18.04.2010) Tuhapilvede asukoht esmaspäeva öösel Norra ilmateenistus Erinevate ilmateenistuste mudelprognoosid näitavad vulkaanilist tuhka sisaldavate pilvede liikumist Euroopa kohal lähipäevil.

Vulkaanikaamerad Islandil (17.04.2010) Veebikaamera Isladil, Thorolfsfellil (kliki pildil). Pilt uueneb iga 10-20 sekundi järel, võimalik on vaadata ka varasemaseid salvestusi.

Nädalavahetuse tuhaprognoos (16.04.2010) Tuhapilved Euroopa kohal kuue kilomeetri kõrgusel pühapäeva öösel kell kolm. Kõrgeimat tuha kontsentratisooni tähistab punane värv. Soome ilmateenistuse FMI mudelprognoos. Soome Ilmateenistusel valmis mudelprognoos, mis näitab tuhapilvede liikumist lähipäevil. Prognoos on tehtud sellise arvestusega, et Islandil asuv Eyjafjallajökulli vulkaan jätkab purskamist.

Viiteid tuhapilvede tekitaja kohta (16.04.2010)

Vulkaanilised tuhapilved liiguvad kõrgel ja ei kujuta ohtu tervisele (16.04.2010) Pilt: MetOffice Täna Eesti kohale jõudnud tuhapilved liiguvad kaheksa kuni kümne kilomeetri kõrgusel ja praegu pole ohtu, et vulkaaniline tuhk jõuaks Eestis maapinnani, teatab Keskkonnaministeerium. Terviseameti kinnitusel ei kujuta nii kõrgel liikuvad tuhapilved ohtu inimeste tervisele.

Vaata Islandi vulkaani veebikaamerast (16.04.2010)

Tuhapilvi jätkub ka homseks (16.04.2010)

Vulkaanilise tuha pilved jõuavad Eesti lääneosa kohale (15.04.2010) Suurbritannia ilmateenistuse täna kell 21 avaldatud ennustuse kohaselt jõuavad esimesed vulkaanilist tuhka kandvad pilved Eesti lääneosa kohale homme hommikul.

Vulkaanilise tuha pilve ilmnemise oht Eesti kohal (15.04.2010) Jätkub Islandi vukaani EYJAFJALLAJOKULL purse. Vulkaanilise tuha pilvi leidub praegu juba Soome, Rootsi ja Norra kohal, teatab EMHI. Tuhapilved võivad jõuda ka Lääne-Eesti kohale, eeldatavasti saabuva öö teises pooles või homme päeval.

Vaata vulkaanilist tuhka sisaldavate pilvede liikumist (15.04.2010) Vukaanilist tuhka sisaldavate pilvede asukoha prognoos 16. aprilli ööseks Pilt: Metoffice Vulkaanilist tuhka sisaldavate pilvede liikumist saab jälgida satelliidipildilt.

Vulkaanilise tuha liikumine (15.04.2010) Soome ilmateenistuse FMI koostatud animatsioon tuhapilvede liikumisest.

Raske ilm Briti saartel (lisatud video) (31.03.2010) Satelliidipilt 31.03.2010 Eile (30.03) liikus Atlandilt Briti saartele aktiivne ja süvenev madalrõhkkond, mille tagajärjel on tänaseks (31.03) inimeste igapäevatoimetused just ilma poolt suuresti häiritud.

Pommitajatega üleujutuste vastu (30.03.2010)

Saksamaad külastas eile tornaado (videod) (27.03.2010) 26. märtsi satelliidipilt Saksamaal oli reedel tormine ja äikeseline, Rheinland-Pfalz'i liidumaa pealinnas Mainz'is oli Saksa ilmateenistuse DWD teatel ka tornaado.

Külmapoolus kolis lõunapoolkerale (25.03.2010)

Üleujutused on jõudnud Venemaale (25.03.2010)

Vaiksel ookeanil keerleb lähestikku kaks intensiivset tsüklonit (video) (16.03.2010)

Vahemereäärsed kuurortid said erakordse lumesaju (video) (09.03.2010) Kuigi täna paistab Hispaanias, Barcelonas päike ja on 10 ºC sooja, tõi eilne naistepäev sinna “kingituseks” mitu tundi kestva tiheda lumesaju. Bussiliiklus peatati ning transport suunati metroosse. Mitusada elektrikatkestust sundis peatama töö asutustes, kaasa arvatud koolides. Kohalike sõnul polnud seal lund enam 5 aastat nähtud ning tihedat lund polevat seal esinenud 1962. aastast saati.

Põhjapoolkera madalaim temperatuur registreeriti veebruaris Euroopas (05.03.2010) Hose-Hard, Venemaa Euroopa ja kogu põhjapoolkera veebruarikuu madalaim temperatuur,  -56,4 °C, mõõdeti 20 veebruaril Euroopa kirdeosas, Hose-Hardis Venemaal, kirjutab Rootsi ilmateenistus SMHI eelmise kuu ilma kokkuvõttes.

Põhjamaade talv oli ebatavaliselt pikk, külm ja lumine (04.03.2010) Virmalised Lapimaal 3.02.2010Foto: Rene Jakobson Põhjamaades tundus eelnevate pehmete talvede taustal lõppev hooaeg ebatavaliselt pikk, külm ja lumine ning samale järeldusele jõudis ka meteoroloogiline statistika.

Kaos ehk “Xynthia” Lääne-Euroopas (01.03.2010) Möödunud nädalavahetus muutus Lääne-Euroopa riikide jaoks õudusunenäoks, kui Atlandi subtroopilist niisket õhku enda ümber ahmiv madalrõhkkond suuna Pürenee poolsaarele võttis. Tsüklonit kannustas tagant ka kõrgemates õhukihtides valitsev edelavool, mistõttu pöörisel oli lihtne liikuda paari päevaga üle Pürenee põhjaosa, Prantsusmaa ja Belgia Saksamaale ning sealt edasi Lõuna-Rootsi kohale, homme on selle riismed Eesti kohal. 

Atlandi tsüklon ründab Euroopat (28.02.2010) Euroopa lääneosa ründab äge Atlandi tsüklon Xynthia", mille mõju juba tundsid Portugal, Hispaania ja Prantsusmaa. Kanaari saartel murdis tuul puid ning lennutas katuseid, eile päeval jõudis torm ka Euroopa mandrile, kus tänaseks on hukkunud 25 inimest.

Tsunamihoiatuste edastamine lõpetati (28.02.2010) Tsunamioht Jaapani rannikulPilt: Jaapani ilmateenistus USA ilmateenistuse Havai saarel asuv Vaikse ookeani tsunami hoiatuskeskus PWC lõpetas täna hoiatuste edastamise, kui viimased Tšiili maavärinast põhjustatud lained jõudsid Jaapanisse. Kõrgeimad lained, 0,82 meetrit, mõõdeti Hokkaido saarel, mujal Jaapani rannikul jäid need madalamaks

Esimesed tõusulained jõudsid Vaikse ookeani saarteni (28.02.2010) Pilt: NOAA Viisteist tundi peale Tšiilis toimunud 8,8 magnituudilist maavärinat , kell 11.30 kohaliku ja 23.30 Eesti aja järgi jõudis tsunami Havai Big Islandi saareni, kust madalamatelt aladelt oli evakueeritud ligi 50 000 inimest. Lained jäid kardetust madalamaks, umbes meetri kõrguseks ja need rammisid randa kahekümneminutiliste vaheaegadega. USA ilmateenistuse tsunamikeskus hoiatab, et suuremad lained võivad veel järgneda paari tunni jooksul.  

Vaikse ookeani äärde on antud laiaulatuslik tsunamihoiatus (27.02.2010) Alad, mida võib ohustada tsunamiPilt: PTWC Täna öösel toimusTšiili keskosa rannikul eriti tugev, 8,8 magnituudiline maavärin. See võib põhjustada tsunami paljude Vaikse ookeani piirkondades, teatab USA ilmateenistuse Vaikse ookeani tsunamihoiatuskeskus PTWC.

Rootsi lõunaosas on rekordilised lumekogused (23.02.2010)

Moskvas registreeriti absoluutne lumerekord (23.02.2010)

Moskva ja Peterburg upuvad lumme (22.02.2010)

Euroopa kirdeosas on erakordne pakane (18.02.2010) Soome põhjaosas Salla Naruskas mõõdeti  täna öösel tänavuse talve külmarekord: -39,8°. Kõige külmem oli aga Euroopa  kirdepoolseimas nurgas, kus Hose-Hardi külakeses mõõdeti täpselt -50,0°.

Itaalias filmiti harukordne videolõik maalihkest (18.02.2010) Itaalia lõunaosas Maierato linnakeses filmiti harukordne videolõik maalihkest.

Jäätalv Läänemerel võib tulla karmide killast (17.02.2010) Foto: Merilin Post Pikalt kestnud pakane on moodustanud Läänemerele juba 237 000 km² jääd ja veel arvatavalt neli nädalat kestev külm võib kaasa tuua karmi jäätalve, kirjutab Soome ilmateenistus FMI.

Tänane temperatuuride vahe maailmas oli 99 kraadi (12.02.2010) Madalaim temperatuur maailmas oli täna hommikul Jakuutias Izma külakeses, kus mõõdeti külma -54,8 kraadi. Kõige kuumem paik oli aga Austraalia lääneosas Marble Bar'is, kus oli sooja +44,3 kraadi. Temperatuuride vahe oli seega 99 kraadi.

Lumerekordid USA idarannikul (12.02.2010) Lume paksus 10. veebruari seisuga USA ilmateenistuse NOAA andmetel Nädala keskel oli USA idarannikul Washingtonist Philadelphiani käesoleva talve kolmas lumetorm, mis tõi sinna ilmavaatluse ajaloo lumerekordid.

Musta mere ääres Sotšis tõusis eile temperatuur +20 kraadini (04.02.2010) Musta mere idakaldal Sotšis mõõdeti eile 3. veebruari soojarekordiks 19,8 °C, mis ületab varasemase kahe kraadiga.

Põhjapoolkera külmapoolusel purustati soojarekord (03.02.2010) Ühes põhjapoolkera külmapooluseks ristitud Jakuutia külakeses Oimjakonis mõõdeti 1. veebruaril kuu soojarekord, -15,3 kraadi, teatab meteonovosti.ru.

Tänane öö tõi järjekordsed külmarekordid terves Ida-Euroopas (27.01.2010) Foto: Lee Nuutre Tänasel külmal ööl mõõdeti Tallinnas selle talve madalaim temperatuur, -26,1 kraadi, külmarekordeid püstitati ka mujal Ida-Euroopas.

Kärekülm Ida-Euroopa (26.01.2010) Foto: Riin Mandel Ülekülmunud õhk endiste Nõukogude Liidu riikide kohal raskendas möödunud nädalavahetusel nii igapäevaelu kui põhjustas mitmekümne inimelu kaotust.

Siberi lääneosas on erakordselt külm (19.01.2010) Temperatuurikaart: meteonovosti.ru Siberi lääneosas püsiv külm kõrgrõhkkond hoiab sealsed temperatuurid normist 12-16 kraadi madalamad.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam