•  

Pilvemääraja. Kui taevas on mitut liiki pilvi (segataevas) (26.05.2010 14:03)

Autor: Jüri Kamenik

Pilvemaastik 14.5.2006. Fotol on näha 3 pilvede põhiliiki: peamiselt alumises osas, aga üksikult ka mujal on rünkpilved, keskel sinisel taustal kiudpilved ning ülemises osas hallid kõrgkihtpilved.
Foto: Kristel Bankier

Selline taevas on tavaliselt kevadel ja suvel jahedas õhumassis ja eeskätt pärast külma frondi üleminekut, kui põhiline sadu (võis olla äikest) on möödunud. Üksikud hoovihmad on veel võimalikud. Tavaliselt on tuul võrdlemisi tugev ja puhanguline ning läänest, loodest või põhjast. Jätkub külma õhu juurdevool, ilm enamasti selgineb õhtuks ja tuul nõrgeneb sama ajal.

Eelmised artiklid:

Pilvemääraja: pilvemaastik (21.05.2010) Pilvemaastik 24. juulil 2005. Põhilisteks pilveliikideks on Cirrus uncinus-fibratus kohatise kaootilise elemendiga (intortus-ilmingud) ja madalal horisondi kohal Altocumulus-Stratocumuluse segu. Mõnes kohas on näha sakmelisi tippe. Optilistest nähetest on esindatud ebapäike.Foto: Enely Ehtla Jätkame pilvemääraja avaldamist. Fotod on pärit pilvepiltide jt. ilm.ee galeriidest, täname kõiki pildisaatjaid ja loomulikult ootame ka lisa!

Pilvemääraja: põhiliigid. Alasiga rünsajupilv ehk Cb capillatus incus (25.05.2010) Rünksajupilve teine, väljakujunenud alaliik – Cumulonimbus capillatus incus (alasiga vorm). See on tüüpiline äikesepilv maksimaalses arengustaadiumis, kui äikesetegevus ja pilve vertikaalne ulatus ning õhuvoolude kiirus pilvedes on suurim. Antud fotol on tegemist ühe elemendilise äikesepilvega.Foto: Jaak Täkker

Teeme algust pilvemäärajaga (28.04.2010) PilvevaatlejaFoto: Jüri Kamenik Kui olete pilvede tundmises algaja, siis tasub endale selgeks teha järgmised punktid:


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam