•  

Fukushima tuumajaama õnnetuse mõju laienemine Eestisse ei ole võimalik (15.03.2011 12:56)

Autor: Keskkonnaamet
 

Keskkonnaameti kiirgusosakond jälgib pidevalt Fukushima tuumajaamas toimuvat. Tegu on tuumaõnnetuse mõttes lokaalse katastroofiga ja selle mõju laienemine Eestisse ei ole võimalik. 

Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja kt Ilmar Puskari sõnul ei kujuta Fukushima tuumajaamas toimunud avarii Eestile ohtu.

„Siiani on Jaapani võimud hinnanud Fukushima Daiichi tuumajaamas toimuva 4. kategooria avariiks, mida iseloomustatakse kui lokaalsete tagajärgedega avariid,“ ütles Ilmar Puskar.

Senised arengud seda ka kinnitavad, sest suurt keskkonna radioaktiivset saastumist ei täheldata.

Kergveereaktorites (mis on kasutusel ka Fukushima Daiichi tuumajaamas) toimunud õnnetustest on senini teadaolev IAEA Rahvusvahelise Tuumasündmuste Skaalas INES rängim olnud Three Mile Islandi tuumajaama surveveereaktoris 1979. a  toimunud 5. kategooria avarii. Selles tuumasüdamiku sulamise avariis hävis suhteliselt uus reaktor, kuid radioaktiivsuse leke keskkonda ja mõju inimestele oli tühine.

Seega isegi kõige negatiivsema stsenaariumi korral, s.o. kui reaktoreid ei suudeta piisavalt jahutada ning kõigis kolmes probleemses reaktoris peaks toimuma tuumkütuse sulamine, siis selle tagajärjed on mõõdetavad INES skaalal 5. kategoorias, mis tähendab „laienenud tagajärgedega avariid“.

Igal juhul ei ole ette näha mingit stsenaariumi, et areneks nn Tshernobõli tüüpi 7. kategooria avariiolukord, millega kaasneks keskkonna oluline globaalne radioaktiivne saastumine õhulevi tulemusel.

Veel vähem on põhjust karta selle saaste sattumist nii kaugele kui Eesti.

Tänaseks on olukord Fukuchima Daiichi tuumajaamas selline, et kolme reaktori jahutusprobleemide tõttu on toimunud vesiniku plahvatused kõigis kolmes reaktoris, mille tulemusena on hävinenud reaktoreid ümbritsevad kergkonstruktsioonist hooned. Jätkatakse reaktorite jahutamist mereveega, et vältida tuumkütuse sulamist.

Kolmanda plahvatuse tulemusena süttis ka bassein, milles hoiti kasutatud tuumkütust, kuid see tulekahju on viimastel andmetel kustutatud.

Keskkonnaameti kiirgusosakond jälgib ööpäevaringselt atmosfääri radioaktiivsuse taset üle kogu Eesti ja vajadusel alarmeerib Päästeametit võimalike saastepilvede liikumisest meie piiridele. Euroopa atmosfääri kiirgusseire andmeid on kõigil võimalik jälgida EURDEP-i (European Radiological Data Exchange Platform) kodulehel.

Keskkonnaametil on automaatjaamadest koosnev seirevõrk, mis mõõdab pidevalt reaalajas kiirgusfooni 10 erinevas Eesti punktis, peamisel piiri ääres. Lisaks on Eestis 3 õhufilterjaama, millede abil mõõdetakse radioaktiivsete ainete sisaldust atmosfääri õhukandelistes osakestes. Kui kasvõi üks automaatjaam registreerib loodusliku fooni 3 kordse ületamise, annab see häire, mis edastatakse Keskkonnaameti valveisikule. Kiirgushädaolukorra tekkimisel antakse elanikele kõiki ametlikke sidekanaleid kasutades teada, kus avarii toimus, milline on oht, kui kaugele see ulatub ja mida tuleb kiirituse vältimiseks teha.

Eelmised artiklid:

Magnettormid tõid taevasse virmalised (11.03.2011) Fotod: Evelin Nummert ja Janek Laur Täna õhtul nähti mitmel pool virmalisi. Päike on viimasel ajal aktiivne olnud ja põhjataevasse tasub ikka vaadata, eriti maal, kus puudub linnakuma.

Teeolud on väga halvad! (11.03.2011) Kaader Maanteeameti Rannu teekaamerast Eriti halvad ilma- ja teeolud on Lääne-Viru, Ida-Viru ja Järva maakonnas, kus mitmetel väiksematel teedel on raskesti läbitavaid või läbimatuid lõike ja sihtpunkti jõudmiseks tuleb arvestada lisaajaga. Palve veoautojuhtidele, vältige kõrvalmaanteedele sõitmist!

Kuusekäära indrek pakub Soomaa üleujutuste alguseks märtsi lõppu. Video (03.03.2011)

Meremess on tulekul, ootame merepilte! (02.03.2011) Foto: Peep Loorits Järjekordne, arvult üheteistkümnes „Mere- ja vaba aja mess 2011“ toimub 11.-13. märtsil 2011 Eesti Näituste messikeskuses. Ilm.ee ootab merepilte - huvitavamate fotode autorid saavad vabapääsmed!

Viimaste aastate märtsikuu temperatuuri- erinevused on üle 46. kraadi (01.03.2011) Kevadine pööripäev 2005Foto: Karl22 Märts on kontrastide kuu - ta võib olla nii talvise kui kevadise moega. Alates 2005. aastast on märtsis madalaim temperatuur olnud 2005. aasta 11. kuupäeval -27,8°C Jõgeval ja kõrgeim 2007. aasta 22. kuupäeval +18,4°C Valgas. Temperatuuride vahe seega 46,2 kraadi. Meenutame viimaste aastate märtsi-ilma.

Täna on avatud kõik kuus jääteed (26.02.2011) NASA satelliidipilt 25.02.2011

Tänasest on avatud kõik jääteed - autoga saab ka Kihnu saarele (25.02.2011) NASA satelliidipilt 24.02.2011

Sünnipäevalilled Muhumaalt (24.02.2011) Vabariigi sünnipäeval pildistas Muhumaal kuldkollaseid lumekupu-nuppe Leili Valdmets. Head aastapäeva!

Täna on avatud viis jääteed (23.02.2011) NASA satelliidipilt 22.02.2011

Täna avati Virtsu - Kuivastu jäätee (22.02.2011) NASA satelliidipilt 22.02.2011 Sõidukitele tegeliku massiga kuni 2,5 tonni on täna avatud lisaks teistele jääteedele kella 18.00-ni Mandri ja Muhumaa vaheline 12 kilomeetri pikkune jäätee, pealesõitudega mandrilt Virtsust ja Muhumaalt Kuivastust. Infotelefon 51 17 209.

Täna avatud jääteed (22.02.2011) Silmapete Hiiumaa - Rohuküla jääteel 20.02.2011. Tekkis mulje, et eespool liikuvad autod sõidavad orgu. Võimalik oli näha üle autode katuste eespool olevaid jäätee tähiseid, autosid ja oru teises servas asuvat rannikut.Foto: Ivo Aksli

Täna on avatud neli jääteed (20.02.2011) NASA satelliidipilt 19.02.2011

Õueonu päevik. Veebruar (20.02.2011) Ka pakane on suhteline.Aeg istutada lilli.

Mida ägedat saab kange külmaga teha? Ootame videosid ja fotosid! (19.02.2011) Halo optiliste nähtuste fotogaleriist16.02.2011, Kesk-EestiFoto: Eve Kõrts Ega see käre pakane vastu kevadet just rõõmsaks ei tee, tahaks juba sooja, vete vulinat, linnaulaulu ja muud trafaretset kevade juurde kuuluvat. Mossitades külmetamine ka kevadet lähemale ei too, pigem võiks juba kasvõi kiusu pärast kõva külma hoopis meelelahutuseks ära kasutada.

Täna avatud jääteed (19.02.2011) Jääolud 18.02.2011Satelliidipilt: NASA

Pakane on valla! Küsimused ja vastused külma kohta (18.02.2011) Järjekorras päikese kätte soojenema18.veebruar 2011 kell 8, Haljala, külma -32Foto: Rene Jakobson Ilmataat on jälle tegija – pea kõik meediauudised algavad ja lõpevad ilmaga. Nädal pärast küünlapäeva, aega, mil vanarahvatarkuse järgi murdub talve selgroog, hakkas hoopis külmenema. Ja lõppu pole nagu nähagi. Sünoptikuil tuleb kaaskodanikke aina lohutada, küll läheb soojemaks, küll saabub kevad, ega ta tulemata jää!

Tähelepanu! Linnade juures asuv mudelprognoos ajutiselt ei tööta! (18.02.2011) Tähelepanu! Tehniliste probleemide tõttu pole täna keskpäevani kätte saadavad  USA ilmateenistuse NOAA serverist saabuvad andmed!

Täna on avatud kaks jääteed (18.02.2011) Jääolud 17.02.2011NASA satelliidipilt Täna on liikluseks avatud Haapsalu-Noarootsi ja Hiiumaa ning Saaremaa vaheline jäätee.

Täna öösel võib 35 kraadi külma tulla (18.02.2011) Hommikune linn 15.02.2011Foto: Peep Loorits EMHI erakorraline teave: Pakane püsib.  Vastu laupäeva ja pühapäeva langeb miinimumtemperatuur mitmel pool -30...-35 kraadini. Kõige madalam on õhutemperatuur tõenäoliselt Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ning Võrumaal.

Eeloleval ööl võib 32 kraadi külma tulla (17.02.2011) Järjekordne külm öö on tulekul...16 veebruar, MustamäeFoto: Lea Marmor Pakane püsib. Saabuval ööl ja ööl vastu laupäeva langeb miinimumtemperatuur paljudes kohtades -30...-32 kraadini, kõige madalam on õhutemperatuur päikesetõusu ajal.

Karmi talvega võivad veekogud ummuksisse jääda (16.02.2011) Keila juga 13.02.2010Foto: Jüri Talts Veebruari lõpul ja märtsi algul võivad sageneda veekogude talvise ummuksisse jäämise juhtumid, millega kaasneb kalade suremine. Tegemist on paraku loodusliku protsessiga, mis kordub karmidel talvedel regulaarselt.

Pakane püsib, täna öösel oli minimaalne temperatuur -28 (16.02.2011) Külm ja udune hommikRaplamaal 16.02.11Foto: Kersti Kaiv Pakaseline ilm püsib. Ööl vastu reedet ja laupäeva kohati võimalik -30 kraadi.

Külmalaine jätkub! (15.02.2011) Foto: Eve Kõrts EMHI erakorraline teave: Külmalaine jätkub. Öösel ja hommikul on minimaalne õhutemperatuur -25...-30, kohati -32 kraadi.

Külmakraadid lähevad lähipäevil krõbedamaks ning rannikualade temperatuur ühtlustub enam sisemaaga (14.02.2011) Ootan suve!Foto: Ivo Aksli Külmakraadid lähevad lähipäevil krõbedamaks ning rannikualade temperatuur ühtlustub enam sisemaaga, kuna selged ja vaiksed ööd soodustavad merel jääkatte tekkimist.

Külmade ilmadega kaasneb ülekütmise oht (14.02.2011) Foto: Lee Nuutre Tulemas on külm nädal, ahjude-pliitide kütmisel tuleks jälgida mõõdukat kütterežiimi ja mitte sulgeda siibreid liiga vara. Kindlasti oleks vaja kontrollida, kas suitsuandurid on töökorras.

Tulemas on ülikülm nädal! Õhutemperatuur võib langeda 32 külmakraadini (14.02.2011) Foto: Lee NuutreEMHI erakorraline teave: Alanud nädal tuleb pakaseline. Minimaalne õhutemperatuur langeb -25..-30, nädala teisel poolel kohati võimalik -32 kraadi.

Teedel tuleb arvestada libedusega, eilsetes tuisukohtades lume ja jääkonarustega (12.02.2011) 10.02 Järvamaa. On libe, on lumine, on päikesetõusu aeg.Foto: Maret Saareleht

Lumesaju piirkondades on teed lumised ja tuisuvaaludes. Nähtavus on puudulik. (11.02.2011)

Olaf toob lumelisa (10.02.2011) Norra fjordi kohalt liigub Gotlandi poole järjekordne madalrõhkkond, mis on nimeks saanud Olaf . Süvenev keeris saavutab öösel Skandinaavia lõunaosa kohal täisvõimsuse.  Rootsi ilmateenistuse hoiatuse kohaselt võib Stockholmi ümbrusse kuni 20 cm lund lisanduda. Sajupilvede serv jõuab 10.02. õhtul üle Läänemere. Hiiumaal ja Saaremaal hakkab lund sadama ja tuiskama. Tugevam on sadu Saaremaal, kus võib enam kui 10 cm lund lisanduda. Lumesadu ja tuisk levivad edasi mandrile. Kagutuul tugevneb rannikul 15, saartel 18 m/s.

Pinnatuisk ja lumelisa on teinud teeolud keeruliseks (10.02.2011) 9. veebruarFoto: Riin Mandel Nüüd juba vaibuv, kuid öine pinnatuisk ja lumelisa on jätnud oma jälje ka teedele.

Maanteedel on sõiduolud raskendatud, kõrvalmaanteed raskesti läbitavad (09.02.2011) Kestva ja tugevnenud pinnatuisu ning libedate teeolude tõttu on sõiduolud maanteedel raskendatud. Raskesti läbitavad on pea kõikjal kõrvalmaanteed.  Väiksematele teedele sõites tuleks enne väljasõitu koguda teavet teeolude kohta sihtpunkti jõudmiseks.

Teed on kohati jäised ja libedad (09.02.2011) Kaader Maanteeameti Tammispää teekaamerast Varahommikul enne kuut olid suuremate riigimaanteede sõidujäljed peamiselt lumevabad, kuid mitmel pool jäised ja libedad. Tuisukohtades oli teepeenardel tuisuvaalusid, kinnisõidetud lund ja soolalumesegu rattajälgede vahel, ristmikel ja tee telgjoonel.

Liiklust häirivad tuul ja sadu, märjad teepinnad hakkavad jäätuma (08.02.2011) Kaader Maanteeameti Kangru teekaamerast Tugev tuul ja sadu häirib liiklust õhtutundidel. Hilisõhtul-öösel hakkavad temperatuurid langema ja märjad teepinnad jäätuvad.

Teedel on halb nähtavus (08.02.2011) Foto: Kersti Kaiv Varahommikul enne kella kuut sadas kõikjal lund või lörtsi, Lääne-Eestis paiguti ka vihma. Sadu oli hooti tugev ja mitmel pool tuiskas. Nähtavus oli tuisus ja sajus halb.

Jääolud (08.02.2011) Kui Peterburi lähedal ulatus eile jääkatte paksus juba 50 cm-ni, siis meie põhjarannikul, Narva lahes oli jää paksuseks 20-35 cm. Läänepoolsete lahtede jää oli endiselt hõre. Väinamerd kattis 15-30 cm paksune jää ning vähemalt Haapsalu ja Noarootsi vahel sai jäätee avatud.

Ägedaloomuline külaline läänest! (07.02.2011) Täna on Briti saartel äge tsüklon, mis seal ohtralt vihma kallab (ööpäevaga 20-50 mm) ning tuuleiile 25-30 m/s pakub. Tsükloni tagalas on hoiatatud Shoti mägisemaid  piirkondi lörtsi ja lumesaju eest ning maha võib sadada 10-20 cm paksune valge kiht.

Merel töötavad jäämurdjad, avatud on üks jäätee (02.02.2011)

Valminud on üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang (02.02.2011) 05.04.2010 PärnusFoto: Avo Soidla Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, mis kaardistab Eestis asetleidnud üleujutused, eristab neist olulised ning määrab üleujutusohuga seotud olulisemad riskipiirkonnad.

Kõrvalmaanteed on libedad, jääkonarustega kaetud ja kohati raskesti läbitavad (02.02.2011)

Kaks päeva kestnud pinnatuisk mõjutab teeolusid (31.01.2011) 30.01.11 Raikküla. Pinnatuisul olid teedega omad kurjad plaanid.Foto: Evelin Nummert Öösel tuul vaibus ja  ilm läks külmemaks. Maanteede seisukorrale avaldab mõju olnud kahepäevane tugev pinnatuisk koos piirkonniti sadanud lumega.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam