Kevadine ilm meelitab kalamehi kindlasti vee äärde, kuid enne kalale minekut tasub keelud ja piirangud meelde tuletada, et mitte seadusega pahuksisse minna. Lisaks kalapüügieeskirjale tuleks üle vaadata ajutised püügikitsendused.
Kevadel on paljudel kalaliikidel kudeaeg ja selleks, et lasta kaladel rahulikult kudeda ning järglasi anda, on kehtestatud püügikeelud. Nendest kinnipidamine on väga oluline, sest ainult nii saame püügivõimalusi tagada ka tulevikus.
Iga kalastaja peab mõtlema eelkõige sellele, kuidas oma tegevusega kalavarusid mitte ohtu seada. Püügipiiranguid tuleb kindlasti järgida, sest need on kehtestatud kindlal põhjusel ja kalateadlaste ettepanekutele tuginedes. Kui nende vastu eksitakse ning seadust rikutakse, siis ongi tagajärjeks trahv keskkonnakahju hüvitamiseks.
Lisaks tavapärastele püügipiirangutele on tänavu kehtestatud ka mõned uued nõuded. Nimelt tohib mitmetel jõelõikudel püüdmiseks kasutada ainult spinningut, lendõnge ja kunstpeibutisi ehk elussöödaga püük on keelatud. Sellised kohad: Avijõel lähtest Vadi sillani, Umbusi jõel lähtest Umbusi asula sillani, Loobu jõel lähtest Joaveski paisuni, Valgejõel lähtest Kotka paisuni, Pada jõel lähtest Pärna küla sillani. Piirangu eesmärk on kaitsta alamõõdulisi forelle, kes on aplad õnge otsas olevat elussööta neelama, mis enamasti saab neile saatuslikuks. Õngekonks tungib sedavõrd sügavale, et tekitab kalale surmavaid vigastusi.
Praegu ehk kevadel tuleb meeles pidada, et haugi ei või püüda merest 1. märtsist 30. aprillini, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest 15. aprillist 15. maini, Võrtsjärvest 15. märtsist 30. aprillini ning teistest siseveekogudest 15. märtsist 10. maini.
Koha ei või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda 6. maist 10. juunini ning teistest siseveekogudest 15. aprillist 15. juunini.
Rääbist võib Peipsi-, Lämmi ja Pihkva järvest püüda vaid 21. juunist 31. juulini. Teistes siseveekogudes 2. juulist kuni 9. nov-ni.
Vimba ei või 10. maist 20. juunini püüda Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jõest.
Latikat ei või 6. maist 10. juunini püüda Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest (välja arvatud püük lihtkäsiõngega) ning 1. maist 20. juunini teistes siseveekogudes, välja arvatud Võrtsjärves ning püügil lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Võrtsjärves puudub latikapüügi piirang.
Lesta ei tohi Soome lahel püüda 15. veebruarist 31. maini ning teistel merealadel 15. veebruarist 15. maini.
Linaskipüük on Endla järves ja Sinijärves keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega. Jõesilmu ei tohi jõgedest püüda 1. märtsist 30. juunini.
Kõikides veekogudes on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat ja säga.
Vaata kõiki piiranguid tabelist:
Vaata ka:
Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2015. aastal
Ettevaatust lehe- ja oksahunnikute hävitamisel! (10.04.2015) Foto: Kalmer Saar Eesti Loomakaitse Selts paneb inimestele südamele kulupõletamisest hoiduda ja veenduda, et kulu, lehe- ja oksahunnikute hävitamisel ei saaks kahjustada selle sees elavad loomad: näiteks siilid, hiired ja linnupojad.
Tõrked ilm.ee lehel on ajutised (06.04.2015) Ilm.ee sai uue näo ja siin-seal esineb veel tõrkeid uue väljanägemise sobitamisel ja funktsionaalsuste lisamisel - palume varuda kannatust, tasapisi saavad kõik asjad oma kohale. Ka linnade prognoosid linnade lehele!
Garage48 ja Keskkonnaministeerium otsivad nutikaid kliimalahendusi (02.04.2015) Maikuu teisel nädalavahetusel kogunetakse Garage48 raames taaskord selleks, et 48 tunni jooksul arendada mõni hea idee reaalselt toimivaks lahenduseks. Seekord on peateemaks laias plaanis rohetehnoloogiad ja kliimamuutuste leevendamine ning nende mõjudega kohanemine.
Nädalavahetusel on lihavõtte linnuvaatluspäevad (02.04.2015) Merikotkad 29.03.2015 Harjumaal Foto: Ina Petrova Eesoleval nädalavahetusel, 4.-5. aprillil toimuvad traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad. Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub neil päevil kõiki õue linde vaatlema ja saabunud kevadlinde tervitama.
Tänasest võib sobivate tingimuste korral laotada põldudele väetist (01.04.2015) Põld aurab hommikupäikeses Foto: Eve Kõrts Tänasest, 1. aprillist võib hakata põldudele laotama väetisi, seejuures tuleb arvestada väljas valitsevate tingimustega, mis tähendab, et maapind ei tohi olla külmunud, lumega kaetud, veest küllastunud või üleujutatud, teatab Keskkonnaministeerium.
Uuenenud Eesti Äikesevaatlejate Võrk otsib vaatlejaid (31.03.2015) Kümnendat vaatlushooaega alustav Eesti Äikesevaatlejate Võrk otsib uusi vaatlejaid, kes aitaks koguda andmeid äikese ja ohtlike äikesenähtuste esinemise kohta Eestis. Sellest aastast on vaatlusmetoodikat uuendatud ja lihtsustatud. Äikesevaatlused hõlmavad nüüdsest vaid äikese algus- ja lõpuaegade ning intensiivsuse registreerimist. Pärnumaal,Toris. Foto: Kaie Avistu
Juba täna: Eesti pilvemaastikud. Rein Rannapi ja Jüri Kameniku õhtu Rahvusraamatukogus (30.03.2015) Tänasel Loodusõhtul Rahvusraamatukogus tutvustatakse Jüri Kameniku „Eesti Pilveatlast“, ka pilvede mobiilirakendust ning muidugi räägitakse pilvede määramisest.
Pilvekütid said pilvede määramiseks atlase. Ilmus Eesti pilveatlas. (23.03.2015) Täna tutvustas Jüri Kamenik kirjastuses "Varrak" valminud raamatut "Eesti pilveatlas". Esitlus toimus ilmateenistuses peale rahvusvahelisele meteoroloogiapäevale pühendatud konverentsi lõppemist.
Reedel saab näha päikesevarjutust (17.03.2015) Reedel toimuvat täielikku päikesevarjutust näeb Eestis osalisena, kuid varjutuse maksimaalses faasis on Päikesest küllaltki suur osa kaetud. Nii et selge taeva korral on vaatemäng muljetavaldav.
Tähtis teade pilve- ja ilmahuvilistele! (16.03.2015) 23. märts on pilve- ja ilmahuvilistele tähtis päev - siis tähistatakse Eestis taaskord rahvusvahelist meteoroloogiapäeva ja ilmub Eesti pilveatlas. Nagu tavaliselt, korraldab ilmateenistus meteoroloogiapäeva puhul Keskkonnaagentuuri ruumides seminari. Peale seda esitleb Jüri Kamenik sealsamas äsjavalminud pilveatlast:
Väikeses väinas ujub tõeline haruldus - must luik (10.03.2015) Kalmer Saarel Muhumaalt õnnestus 10 märtsil näha ja pildistada vabas looduses tõelist haruldust - mustluike. Mustluige looduslik asupaik on Austraalias ja ta ei ole rändlind. Kalmer andis leiust teada ka Linnuharulduste Komisjonile.
Täna õhtul näeme mikrokuud (05.03.2015) Kohe on täiskuu 4.03.2015 Kuusalu Foto: Jüri Voit Tänane täiskuu on tanavuse aasta kõige pisem, sest ta asub oma orbiidil Maast kõige kaugemas punktis. Kuu on 50 000 kilomeetrit kaugemal kui teised täiskuud sel aastal ja see peaks ta tegema hinnanguliselt väiksemaks ja hägusemaks. Täna tõuseb Kuu Eestis mõni minut enne kella kuute õhtul ja loojub homme hommikul kella seitsme paiku. Täiskuu on kell 20.06.
Möödunud nädalavahetusel loeti linde (26.01.2015) Foto: Triinu Sarv Möödunud nädalavahetusel kuuendat korda Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 42 000 linnu vähemalt 61 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 1745 linnusõpra kes tegid aialinnuvaatlusi 1150 paigas üle Eesti. Vaatlusi saab edastada kuni 1. veebruarini.
Tänasest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus 2015 (23.01.2015) Söögilauas koos Rasvatihane, sinitihane, musttihane 10.01.2015 Foto: Ingrid Tiitre Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 23.-25. jaanuaril 2015 toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.
Eestis võeti kasutusele uued kliimanormid (20.01.2015) Jaanuarikuine vihm Foto: Peep Loorits Ilmateenistus võttis 2015. aasta jaanuarist kasutusele uued kliimanormid, mis on arvutatud perioodi 1981-2010 kohta. Eelmised kliimanormid olid arvutatud perioodi 1971-2000 kohta.
75 aastat külmarekordit (19.01.2015) Foto: Riina Mändel 7.01.2015, tänavuse aasta seni kõige külmem päev 17. jaanuaril 1940. a mõõdeti Jõgeva ilmajaamas minimaalseks õhutemperatuuriks -43,5 °C, mis on püsinud Eesti külmarekordina praeguseni. Järgmisel talvel registreeriti Võru ilmajaamas peaaegu sama tugev külm ( 43,4 °C). Hiljem pole nii rekordilähedasi õhutemperatuure Eesti ilmajaamade andmetel esinenud. Külmarekordi arvestusse lähevad ainult ametlikes ilmajaamades standardsetes tingimustes mõõdetud näitajad.
Erakorraline teave 2.01.15. tormi kohta (01.01.2015) 1.01.15. keskpäeval kandus Atlandilt väga tugevate edelatuulte vöönd üle Briti saarte Skandinaaviasse ja selles liigub arenev osatsüklon väga kiiresti Skandinaavia ranniku suunas. 2.01.15 keskööks jõuab osatsüklon Norra rannikule Alesundi lähistele ja suundub hommikuks Kesk-Rootsi (Östersundi lähistele). 2.01.15. päeva jooksul liigub tsüklon edasi itta, jõudes keskpäevaks üle Botnia lahe Pori lähistele ja õhtuks Saima järvistu kohale. Eestis tõstab tsüklon tuule tormiks ja tõstab veetaseme kriitilise piirini.
Ärge toitke veelinde! (15.12.2014) Luigepere tormituules Merivälja 13.12.2014 Foto: Triinu Sarv Tallinna Keskkonnaamet ja Eestimaa Loomakaitse Liit ja soovitavad tungivalt inimestel veelinde mitte toita. Kühmnokk-luiged hakkavad lõunapoolsetele talvitusaladele liikuma novembris-detsembris, osad linnud lahkuvad aga alles jää tulekuga. Hinnanguliselt jääb siia talvituma tuhandeid linde ning paljuski on see inimeste süü, sest toitmine uinutab rändeinstinkti ja meelitab neid kohale jääma.
Saaremaal on põud (02.12.2014) Saaremaal on põud, kirjutab Jaanis Prii Saaremaalt. Kui augustikuus sadas Roomassaares vihma 91,4 mm, siis septembrist novembrini sadas kolme kuu jooksul 55 mm. Novembrikuus sellest vaid 15,5 mm. Kaali kraatri järv on praktiliselt kuiv. Järve keskel olev veesilm on kahanenud lombiks.
Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane teeb uuringut ilma mõjust valimisaktiivusele (27.11.2014)
Kolm ilmajaama said uue kaasaegse mõõtetehnika (26.11.2014) Keskkonnaagentuuri koosseisu kuuluv Riigi Ilmateenistus vahetas välja Tartu-Tõravere, Vilsandi ja Võru ilmajaama automaatjaamad. Kaasaegne tehnika võimaldab saada veelgi kvaliteetsemat ja operatiivsemat ülevaadet hetkeilmast ning koostada senisest täpsemaid prognoose.
Huvilised on oodatud ajakirja Eesti Loodus fotovõistluse lõpuüritusele (25.11.2014) Ajakirja Eesti Loodus viieteistkümnenda fotovõistluse lõpuõhtu ja auhindade kätteandmine toimub 25. novembril algusega kl. 15 Tartu ülikooli raamatukogu saalis. Kuulatakse kaht ettekannet: Urmas Tartes räägib päevaliblikate pildistamisest ja Tarmo Mikussaar talvistest allikatest. Vaadatakse paremaid töid ning antakse kätte fotovõistluse auhinnad ja Eesti Looduse aasta autori auhind, mille pälvib Taavi Pae. Musitseerib Taisto Uuslail.
Teadusajakirjanduse sõber on Ain Kallis (20.11.2014) Eesti Teadusajakirjanike Selts teatas, et nende poolt välja antava teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu ilma- ja kliimateadlane Ain Kallis.
Norgus november (07.11.2014) Foto: Reet Sepp Kätte on jõudnud aeg, kui taevas on enamus ajast kaetud halli pilvevaibaga ja meid ümbritsevast loodusest on kadunud viimased kirkad sügisvärvid. Kõik on valgunud justkui ühtlaseks halliks massiks ning seesama hallus hiilib vähehaaval ka inimestele hinge. Muutume väsinuks, tüdinuks ja nukrameelseks.
Looduskalender näitab kalade elu (01.11.2014) Looduskalender sai üles uue looduskaamera, sedapuhku näitab see veealust elu. Praegu ongi lõheliste kudemisaeg ja kalad on kaadris väga tihti.
Meteoroloogia huviring ootab Tartus huvilisi (11.09.2014) Foto: Piotr Marcinski/SCANPIX Meteoroloogia huviring on Eestis ainulaadne võimalus tutvuda ja tegeleda meteoroloogiaga alg- ja kesktasemel.
Sügisel tagasi treeningsaali! (10.09.2014) Sügis on peagi ukse ees ning spordisõbrad kolivad tasapisi siseruumidesse trenni tegema. Kesklinna südames asuv Meriton Spordiklubi on mõnusalt privaatne, kuid pakub siiski laia valikut rühmatreeninguid, avarat jõusaali paljude treeningseadmetega ning trennijärgseks lõõgastuseks vee- ja saunakeskust.
Meenutades suve (29.08.2014) Foto: Kalmer Saar Kahjuks täitus augustikuu ootustest vaid pool. Analoogi põhjal arvatud kuu lõpu soe kõrgrõhuala jääbki kaugetele lõunalaiustele. Kontrastid Vahemeremaade ja ülejäänud Euroopa vahel püsivad suurema osa ka sellest nädalast 50-ndast laiuskraadist lõuna pool.
Tänase äikese toob meile endine orkaan Bertha (16.08.2014) Välgutab 15.08. Muhus, Lõunaranna sadamas Foto: Kalmer SaarTäna asume madalrõhuala servas ja äikesepilvi kerkib pidevalt ja mitmel pool. Madalrõhkkond on pärit kaugelt Atlandilt ja tegemist on ex-orkaani Bertha jäänustega. Kus ja millal sajab, seda näeb ikka radaripiltidel.
Ilm Käsmus Viru folgi ajal. (07.08.2014) Käsmu 07.06.2014 Foto: Mari Prikenfeld Kuigi Eesti kohal olev õhk on muutunud rahutumaks, võib Käsmu Viru folgi ajal suuremast sajust üldse pääseda. Tänane madalrõhulohk, mis hoovihma ja äikese abil kuuma õhku veidi lahedama vastu vahetab, peaks homseks taanduma Eesti idapiiri taha ning Läänemerel arenev uus kõrgrõhuala aitab lääne poolt alates pilvi hajutada.
Süvaveekerge kiusab suplejaid (06.08.2014) Loojang 02.08.2014. Meriväljal Foto: Koidula Kliimann Ida- ja kagutuuled on sooja vee paljudest randadest minema puhunud ja külm vesi on mere sügavamatest kihtidest asemele tulnud. 6. augusti hommikul oli Kakumäe rannas merevee temperatuur vaid 8 kraadi. Kuigi ilm on tavatult kuum, on nii madal veetemperatuur karastamiseks siiski liiga külm.
Erakorraline teave kuuma ilma kohta (01.08.2014) Foto: Kalmer Saar Alates 3.08.14. tõuseb maksimaalne õhutemperatuur suuremal osal territooriumist 30°C ümbrusse.
Sinivetikad on ohtlikud väikelastele ja lemmikloomadele (01.08.2014) Fotol Stroomi rand 29.07.2014 Seoses kuumalainest põhjustatud suurenenud sinivetikate ohuga kutsub Tallinna Keskkonnamet suplejaid üles ettevaatusele.
Merevesi on soojenenud rekordilähedaseks (29.07.2014) Ilm.ee rannailma ajaloo kõige soojem veetemperatuur, 33 °C, on mõõdetud Pärnu rannas 2010. aasta 27. juulil. Tänavuse suve kõige soojem vesi, 29 °C, mõõdeti eile Mändjala rannas, kus on mõõtmised toimunud vaid nädalajagu.
Kuum ja valdavalt kuiv periood pikeneb (25.07.2014) Foto: KylliT 25.07.2014.a. Erakorraline teave kuuma ilma kohta. Kuum ja valdavalt kuiv periood pikeneb
Ettevaatust - kurjategijad on liikvel! (24.07.2014) Ilm.ee pildisaatja Silvia Viru hoiatab kartulimardikate eest: Soovitan ikka aeg-ajalt oma kartulipõldudele pilk peale heita. Teen minagi sagedasi reide ja seni õnneks tulemusteta, kuid täna tabas mind selline halb üllatus. Eks need palavad ilmad ole ka neile kasvamiseks väga soodsad.
Erakorraline teave kuuma ilma kohta (24.07.2014) Foto: Kalmer Saar Jätkub ilma kuumenemine. 24.07.14. ulatub õhutemperatuuri maksimum kohati 30°C-ni. 25.07.14. tõuseb maksimaalne õhutemperatuur suuremal osal territooriumist 30°C ümbrusse. 26.-28.07.14. tõuseb suuremal osal territooriumist õhutemperatuur 30..33°C-ni.
Ilmastaar Ele Pedassaar (18.07.2014) Selle nädala ajakirja Naised esikaanestaar on sünpotik Ele Pedassaar.
Ilmavaatlejate ja äikesehuviliste kokkutulek 2014 (10.07.2014) Kokkutulek toimub 19. juulil 2014 Tartu ülikooli geograafiaosakonna ruumides Vanemuise 46 Tartus. Sel aastal on paljude üldiste ettekannete asemel ainult üks üldine ettekanne ja seejärel kolm rühmaarutelusid sissejuhatavat ettekannet – igaüks saab osa võtta just sellest arutelust, mis pakub enam huvi!
Ilm soosis tubaseid turgutusi maitse- ja tundemeeltele! (03.07.2014) Ilmataat ei ole sel suvel ilusate ilmadega lahke olnud. Siiski ei tasu pead norgu lasta, vaid otsida mõnusaid tegevusi siseruumides. Miks mitte lasta ennast hellitada Wellness spaas või süüa maitsvaid roogi restoranis.
