Nädala alguses määrab ilma läänest itta liikuv madalrõhulohk. Selle eel ilm soojeneb, kuid suureneb ka vihmavõimalus.
taevas põleb.. 26.06.2015 kell 22.49 Pakri saarte kohal, vaade Kurksest.
päraslõuna oli häbematult vihmane ning ega ei lootnudki veel värve peale halli taevas näha. aga vihmad vaibusid ja tuul vaikis... Enda Pärisma foto
Hiljem läheb ilmakujundamine üle antitsüklonile, mis liigub nähtavasti Kesk-Euroopast itta. Seetõttu on nädala lõpu poole sooja valdavalt üle 20 °C oodata, kuid nagu senimaani on olnud, kaovad prognoosides kuumalained või lükatakse need koos antitsükloniga itta (Venemaale), mistõttu tasub olla veel ettevaatlik suvesooja saabumise osas.
Jälgi ka Ilmateenistuse nädalaprognoosi.
04.07.2015 11:40
4. juulil kujundas Eesti ilma kuuma antitsükloni põhjaserv ja põhjatsükloni lõunaserv. Rõhkkondade mõjul jätkus tuline ja valdavalt päikeseline, kuid üsna tuuline ilm. Kuna veemolekule tuli kõvasti juurde, eriti Loode-Eestisse, siis ilmus niiskusvine (somp) selgesti nähtavale ja õhk muutus lämbeks.
Konvektsioon arenes enamasti piirkihi kohal tornjate kõrgrünkpilvedena. Äike tekkis ainult kirdenurgas (Narva lähistel) ja idapiiri taga vööndina (äikese levik).
30.06.2015 Põlvamaa. Kadri Veskioja foto
04.07.2015 02:47
3. juulil jätkus Läänemere kohale jõudnud antitsüklon ülemvõim. See kindlustas päikeselise ja kuuma ilma: kohati vähemalt 30 °C ja rohkemgi. Põhjatsükloni mõjul tugevnes tuul.
04.07. Muhu Lõunaranna sadam. Kalmer Saare foto
02.07.2015 14:27
2. juulil kujundas ilma Läänemerele jõudnud antitsüklon. Sellega jõudis troopiline õhumass Eesti kohale. Nii oli päev vaikne, päikeseline ja väga soe, kohati üle 25 °C.
Minu pilved hernekorjamise ajal Tarvastu vald, Suislepa 30.06.2015. Kristjan Kalda foto
01.07.2015 15:18
1. juulil mõjutab Eesti ilma veel itta liikunud madalrõhuvöönd, mistõttu hommik algas enamasti pilviselt. Päeva jooksul pilvisus küll hõrenes, aga kagunurgas arenes äike. Suuremas osas riigist jääb ilm siiski sajuta ja õhtuks on oodata ilma selginemist. Selle põhjuseks on läänepoolse antitsükloni tugevnemine ja itta liikumine.
Pildistatud 30.06 Lääne-Virumaal Kabalas. Foto: annigret
30.06.2015 13:40
30. juunil jõudis madalrõhulohk Eesti kohale, mistõttu pilvisus tihenes ja mitmel pool sadas hoovihma, kohati oli äikest, ainult Lõuna-Eestis oli sademeteta. Õhutemperatuur ulatus mitmel pool 20°C-ni või koguni pisut kõrgemalegi.
29.06.2015 kell kaks Nõmmel,oli erinevakujuga rünkpilvi. Foto: Reet Sepp
29.06.2015 00:30
29. juunil kujundas ilma kagusse taanduv kõrgrõhuhari ja läänest lähenev madalrõhulohk. Öö oli selge ja vaikne, kohati tekkis udu. Päev jätkus päikeseliselt ja õhutemperatuur tõusis mitmel pool üle 20 °C. Alles pärastlõunal tihenes saartel pilvisus veidi, kuid sadu kohale veel ei jõudnud.
25.06.2015 kell 22.23 Loksal. Foto: Reet Sepp
Päikest võib selge ilmaga Tallinnas näha kuni 18 t 33 min ja Tartus 18 t 11 min. Päev on hakanud lühenema, sest päikeseseisak ja lühimate ööde aeg on saanud läbi ning päev on hakanud lühenema – esialgu poolteist minutit ööpäeva kohta, kuid see lühenemine kiireneb. Selge ilmaga on öösel nautiline hämarik, st päris pimedat aega ei olegi, ainult pilves ilmaga tekib 1-2 tunniks üsna sügav hämarus (peaaegu astronoomiline hämarik).
Kindlasti tasuks selgitada ka mõningaid mõisteid (selgitused võetud siit):
*Hämarik (videvik) on valge aeg pärast päikeseloojangut (eha) või enne päikesetõusu (koit). Seejuures tuleb eristada ehavalgust (valguse refraktsioonist tingitud värvidemäng läänetaevas) ja hämarikku kui maapealsete objektide valgustatust, mida põhjustab atmosfääris hajunud valgus. Just viimane on aluseks nn valgete ööde mõistele.
**Tsiviilne hämarik algab Päikese loojumisest ja kestab seni, kuni Päike on laskunud kuue kraadini allapoole horisonti. Seda aega võib lugeda päeva jätkuks, kuna meie nägemismeel töötab veel päevases režiimis. Me näeme värve, võimalik on lugeda ja kirjutada, vajadus kunstliku valguse järele puudub. Tähti taevas näha ei ole.
***Nautiline hämarik kestab tsiviilse hämariku lõpust momendini, kus Päikese kõrgus väheneb -12 kraadini. Nimetus viitab meresõitjatele, kellele see oli parim aeg laeva laiuskraadi määramiseks Põhjanaela järgi. Et mõõta Põhjanaela kõrgust horisondist (aga just see nurk on võrdne laiuskraadiga), peavad korraga näha olema nii tähed kui silmapiir. Nautilise hämariku lõpp tähistabki silmapiiri kadumist. Maapealsetele liiklejatele on see kõige ohtlikum aeg, kuna hele taevas takistab "öise nägemise" sisse lülitumist ja maapealne värk on seetõttu halvasti nähtav. Värvid kaovad, nägemisteravus langeb, taevas on näha heledamad tähed.
****Astronoomiline hämarik kestab hetkeni, kui Päike laskub 18 kraadini allapoole horisonti. See on juba tõeline öö, ehavalgus sama hästi kui puudub, pikkamööda ilmuvad taevasse ka nõrgemad tähed. Kui nähtavale ilmub Linnutee, on astronoomiline hämarik sama hästi kui läbi.
Ilmapäevik: 26. nädala ilm (22.-28.06.2015) (22.06.2015) Eesti ilma kujundab jätkuvalt madalrõhuväli või tsüklonid. Seetõttu on ilm sageli sajune ja sooja eriti üle 20 °C loota pole.
Ilmapäevik: 25. nädala ilm (15.-21.06.2015) (15.06.2015) Suvine leitsak lükati itta - põhjuseks Rootsist Soome liikunud uus tsüklon. Nädal on tavapärase soojuse ja sagedaste hoovihmadega.
Ilmapäevik: 24. nädala ilm (8.-14.06.2015) (10.06.2015) Foto: Eve Kõrts Ebatavaliselt kaua kestnud kevad jätkub, sest ilm pole veel suvesse jõudnud – ööpäeva keskmine on veel alla 13 °C. Mai lõpust alates on järjestikused läänetsüklonid toonud tormised ilmad: nii oli näiteks 3. juunil tuulepuhanguid kohati üle 25 m/s. Erandiks polnud ka 7. juuni.
Ilmapäevik: 22. nädala ilm (25.-31.05.2015) (28.05.2015) 29.-31. mail kujundab ilma läänetsüklonite idaserv. See tagab keskmisele lähedase õhutemperatuurifooni ehk valdavalt on sooja alla 20°C ja öösel alla 10°C, püsib hoovihmade võimalus.
Täienev ilmapäevik: 21. nädala ilm (18.-24.05.2015) (21.05.2015) Nii Venemaa tsükloni põhjaservast kui aktiviseerunud läänetsükloni idaservas lõunast tuleb soojust juurde, mistõttu vähemalt kohati on oodata üle 15°C.
Täienev ilmapäevik: 19. nädala ilm (4.-10.05.2015) (06.05.2015) Ekstreemne kuumalaine on jõudnud Lõuna-Euroopasse. Sardiinias oli juba üle 40°C.
Tuleb äikest või ei tule? Täienev ilmauudis (28.04.2015) Foto: Vello Mägi Kas tuleb täna äikest või ei tule? Hiljuti Eesti Pilveatlase avaldanud Jüri Kamenik sõitis täna igatahes äikesjehile. Kellel selline võimalus puudub, saab ilma jälgida ka arvuti tagant lahkumata - aitame tänases jätku-uudises võimalikul äikesel silma peal hoida ja üritame ka Jüri käest värskeid teateid saada.
16. nädala ilm (13.-19.04.2015) (14.04.2015)
15. nädala ilm (6.-12.04.2015) (10.04.2015) Üle 10-kraadist sooja on oodata endiselt nädala lõpuks ehk 10. aprilliks. Konvektiivne pilvestik Luunjas (suunaga loodesse). Erik Kraanvelti foto
12. nädala ilm: rekordsoojusest talveni :o (21.03.2015) Kui nädala esimene pool on päikeseline ja rekordsoe, siis nädala lõpus läheb ilm palju külmemaks ja õhutemperatuur jääda kogu ööpäeva vältel alla 0°C. 21. märtsil ilm selgines, kui kuni keskpäevani sadas kohati Lõuna-Eestis lund, kusjuures sadu oli hootine. Saabunud arktilises õhumassis jätkus tugeva tuulega külma õhu juurde ja seetõttu õhutemperatuur üle 0°C mõnel pool ei tõusnud. Ka Piret ja Tõll jälgisid virmalisi. Pildistatud Ninase külas Saaremaal 18.03.2015. Foto: Marko Palm
Märts jätkab kevadisel lainel (14.03.2015) Kui nädala esimesel poolel on ülekaalus tsüklonite mõju, mistõttu päevad võivad olla pilvised ja pisut on vihmagi oodata, siis teisel poolel on oodata antitsükloni tugevnemist. Hetkel on kõik mudelid ühte meelt, et Läänemere või Skandinaavia kohale tekib väga tugev antitsüklon (õhurõhk 1045-1055 hPa), mille vahetus läheduses on oodata järjestikku selgeid, vaikseid ja sooje kevadisi päevi. Märts on arvutatud pikaajalisest keskmisest mitme kraadi võrra soojemaks ja nii näib see ka minevat (NOAA).
Varakevadine nädal (07.03.2015) Varakevad on jõudnud enamikesse kohtadesse (lumi on suures osas sulanud), ainult kõrgustikel, eriti Haanjas, on lund veel päris palju, mistõttu seal jätkub kevadtalv. 8. märtsil jõuab Eesti kohale ebatavaliselt soe õhumass. Seetõttu on isegi pilves ja tuulise ilmaga oodata sooja 10°C, kus peaks päikeselisem olema, seal rohkemgi. Endiselt näitab pilvisuse prognoos, et selgimisi on oodata alles õhtuks.
Soe, niiske, suhteliselt vaikne nädal (23.02.2015) Nädal on väga soe ja üsna vaikne, sest tsüklonid jäävad enamasti kaugele. Samal ajal mõjutab ilma Venemaa sooja antitsükloni serv. 23.02.2015 õhtul võis Tallinna kohal jälgida mammat (kõrgrünkpilvedel)
Ilmapäevik. Selge ja külma algusega, kuid sooja ja sombuse lõpuga nädal (22.02.2015) Antitsüklon liigub kiiresti lõuna poole ja selle mõju väheneb. Nii ootab ees ilmselt veel üks päikeseline päev, kuid seejärel läheb pilviseks ja tunduvalt soojemaks, millega kaasneb ilmselt ka sadu. 16.02.2015.a. Üle pika aja on taas selget taevast ja kohe muutub see öö värviliseks Foto: Kalmer Saar
Ilmapäevik. Sooja ja rahuliku ilmaga nädal (15.02.2015) Nädal algas üsna talvise ilmaga, kuid see võib jääda pikemaks ajaks kõige külmemaks ööpäevaks. Ilm on pigem rahulik, sest tsüklonid jäävad kaugemale. Vaikus on saabunud. Foto: astel2203
Ilmapäevik. Talvisem ilm (08.02.2015) Foto: Eve Kõrts Küünlakuu esimene nädal toob vahelduseks miinuskraade, aga mitte suuremat lumelisa.
Ilmapäevik. Tsüklonite meelevallas (31.01.2015) Ilm muutub: senine võrdlemisi vaikne, pilvine ja ebamäärases rõhkkonnas kujunenud ilm asendub sajusema, tuulisema ja tsüklonite kujundatava ilmaga.
Ilmapäevik. Vaikne ja kuiv nädal (22.01.2015) Sajused ja tuulised ilmad on mõneks ajaks möödas ja nädalaks kujundab ilma antitsüklon. See toob vaikse ja enamasti kuiva ilma.
Ilmapäevik. Sajune nädal (18.01.2015) Foto: Reet Sepp Nädalavahetusel ilma teinud tsüklon tõi kõikjale lund ja sadmeid tuleb lisaks. Sajab nii lund, lörtsi kui vihma. Jälgime siin ilmapäevikus ilma ja edastame värskeid uudiseid. Püsige lainel!
Tormipäevik. Jaanuar 2015 (12.01.2015) Foto: Haapsalu2005@TommyB Kümme aastat on möödas 2005. aasta jaanuaritormist ja tulekul on järjekordne jaanuaritorm. Tema mõju Eestile sõltub tsükloni trajektoorist. ja tormipäevik aitabki tormi teekonnaga kursis olla.
Paar päeva rahu ja uus torm. Ilmapäevik (08.01.2015) Mitmepäevane torm sai läbi. Tsükloni tagalas jõudis kohale arktiline õhumass. Selles arenes antitsüklon, mis liigub kahe päeva jooksul üle Eesti kagusse. Seega on kaks päeva üsna karget talveilma, siis toovad uued läänetsüklonid soojema ja tormisema ilma tagasi. 3.01.2015 Viljandimaal Foto: Vello Mägi
Tormipäevik (04.01.2015) Foto: Ilme Parik Ilmateenistus: 4.01 loode- ja põhjatuul sisemaal puhanguti 12-15, saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 20-25 m/s. Ilm külmeneb. Sajab lund ja lörtsi. Mitmel pool tuiskab. Teed muutuvad libedaks.
Aasta lõpu ilm (31.12.2014) Huvitaval kombel kattus seekord astronoomilise ja klimatoloogilise talve algus. Talv on nii kalendri kui ilma mõttes küll käes, kuid kas talveilm jääb püsima?
Pühadeeelne ilm (22.12.2014) Läheb talvisemaks!
Tormipäevik (16.12.2014) Foto: Reet Sepp 13.12. päeval eemaldus tsüklon Soome kagurannikule ja selle järel registreeriti Eesti mandriosas tugevaid lääne- ja loodetuule iile, saartel aga hakkas tuul juba nõrgenema.
Ilmapäevik. Detsember jätkub soojalt ja tormiselt (10.12.2014) Talvist ilma pole oodata ka lähinädalatel. Valdavalt jätkub tuuline ja plusskraadega ilm. Tsüklonid tulevad juba pisut lähemale, nii et erakordselt põuane sügis saab ehk sademetena pisut leevendust.
Ilmapäevik. Detsembri algus (07.12.2014) Mitmeid päevi on ilm püsinud talvine, kuid nüüd oleme suure ilmamuutuse lävel.
Ilmapäevik. Novembri lõpp (27.11.2014) Praeguse seisuga võib eeltalve alguseks pidada 15.-18. novembrit, kui ilm selgines ja külmenes
Ilmapäevik. Novembri keskpaik (25.11.2014) Üha rohkem aega on õhutemperatuur miinuspoolel ja juba näib, et algamas on eeltalv. Viimane on määratletud nii: eeltalv algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.
Ilmapäevik. Novembri esimesel nädal (09.11.2014) Niipea veel talve pole oodata.
Ilmapäevik. Oktoobri viimane dekaad (27.10.2014) Foto: Riina Mändel Ilmateenistus prognoosis kuu alguses, et oktoobri viimasel kümnendil vahelduvad kõrg- ja madalrõhkkonnad ning ilm on muutlik. Paistab, et nii lähebki.
Ilmapäevik. Oktoobri keskpaik (19.10.2014) Foto: Leili Valdmets Käes on oktoobri keskpaik, mil väga sageli on maha sadanud esimesed ajutised valged sademed. Ilm läheb külmemaks ja lumekruupe on oodata ka tänavu.
Ilmapäevik. Oktoobri esimene nädal (01.10.2014) USA ilmateenistuse oktoobrikuu prognoos. Skaalal vasakule poole jäävad sinised toonid näitavad keskmisest madalamaid ja paremale poole jäävad toonid näitavad keskmisest kõrgemaid temperatuure.
Meie igapäevane ilm. Sügis käes! (27.09.2014) Foto: Peep Loorits Astronoomilise sügise algus on 23. septembril kell 05.29 Eesti aja järgi. Jälgime siin igapäevaselt sügisese ilma käiku.
Meie igapäevane ilm (21.09.2014) Foto: Leili Roosalk Hilissuvi hakkab vaikselt sügiseks minema - hoiame igapäevastel ilma-arengutel silma peal!
Äike 13.07-15-07. Uudis täieneb (15.07.2014) Foto: Knut Nuudi Äike ja hoovihm 13. ja 14. juulil võivad tugevad olla. Ilmateenistuse prognoos 13. juuliks ütleb, et Päeva jooksul pilvisus tiheneb. Pärastlõunal suureneb hoovihma ja äikese võimalus. Õhtul sajab paljudes kohtades hoovihma, on äikest ja sadu võib kohati tugev olla. Puhub ida- ja kagutuul 5-11, rannikul puhanguti 14 m/s, äikese ajal on tugevaid puhanguid. Õhutemperatuur on 23..29°C.
Jaanilaupäeva ilmaprognoos (täieneb igapäevaselt) (14.06.2014) Klassikaline Eesti jaanipäev. 23.06.2012 Hiiumaal. Foto: Maria Raig Jaanilaupäevani on veel aega enam kui nädal ja täpset ilmaprognoosi võimatu avaldada. Ilmataadi käitumine on küll tihtipeale spontaanne ja arvamatu, kuid tema tegemistel on siiski võimalik silma peal hoida ja juba uue nädala keskpaiku saab juba üsna täpselt öelda, mida ta jaanialaupäeval teeb. Täna ongi paras aeg hakata jälgima, kuidas ilmateade ajas muutub ja päev-päevalt täpsustub. Võtame prognooside aluseks populaarsed ilmaleheküljed ja paigaks Eesti keskpaigas asuva Paide.
Täienev äikeseuudis (21.05.2014) Äike Kuusalu taga mere kohal.18.05.2013 Foto: Jüri Voit Täpselt aasta tagasi, 18.05.2013 mõõdeti Võrus maksimaalseks õhutemperatuuriks 30,8 °C ja oli ka äikest. Kuidas tänavu? Kui kaugel on vihmapilved ja kus parasjagu äike, saab vaadata aadressilt ilm.ee/pikne ja ka siinses uudisvoos anname teada ilma arengutest.
Üle pika aja on suuremat sadu oodata. Aeg-ajalt täienev uudisvoog (02.02.2014) Eestis algas veebruar suure ilmamuutusega, millega kaasneb tuisk, lumesajud, jäävihm ja keerulised teeolud. Tugeva inversiooni tõttu püsib ilm pikka aega pilves. Sula tuleb Eestisse üldiselt 7.-8. veebruari paiku, ainult saartel on võimalik, et juba varem.
Tormiuudised. Ivar 12.-13. detsembril (13.12.2013) Eesti 13.12.2013 12:27 13.12. püsib tormine ilm. Puhub loodetuul 14-17, puhanguti 20, põhjarannikul 25 m/s. Päeva jooksul lääne poolt alates tuul nõrgeneb.
