Kui möödunud aasta detsembris veel lumeteed polnud, siis lohutati end sellega, et uue aasta esimene kuu teeb selle kuhjaga tasa, mida lahkuva aasta viimane võlgu jättis. On ju möödunud aastatel tihtipääle kujunenud olukord selliseks, et tõsitalv algas alles püüle kolmekuningat.
Jaanuar valmistas aga lumeihkajatele pettumuse, tuues ainult paar kerget lumesadu ja see oligi kõik. Tõeline talv jäi tulemata. Ka veebruar, möödunud kuu, ei täitnud temale asetatud lootusi; ainult kuu lõpupäevil püsis lühikest aega üsna korralik saanitee, mis aga vähese lume tõttu varsti lagunes.
Nüüd, kevadise pööripäeva eel, võib juba ütelda, et seekord jäigi talv tulemata, vähemalt selline talv, nagu seda meie, põhjamaalased, oleme harjunud nägema. See talv, mis nüüd juba lõppema hakkab, sarnaneb tublisti Kesk-Euroopa talvedele, kus lumi kunagi kauaks püsima ei jää ning külmaperioodid vahelduvad vihmasadudega.
Veebruar algas paarikraadilise külmaga. 2. veebruaril puhus kuni 6-palline põhjatuul ja kerge ning kuiva lume tõttu esines ka üsna tugev tuisk, kuld juba 5.veebruaril läks ilm võrdlemisi soojaks, tuul pöördus edelasse ning päikesepaistelistes, varjulistes kohtades hakkasid jooksma veenired, meenutades tõelist kevadet. Soojalaine saabumise tõttu tehkis 6. veebruaril ka tugev udu ja kraadiklaas näitas keskpäeval, vaatmata pilvisele ilmale, kuni 4 kraadi C. järele sooja. Järgmistel päevadel, mil puhusid paämiselt kerged läänetuuled, kõikus õhusoojus keskpäeviti +2—4 kraadi C. ümber. 9. ja 10. veebruaril esines uuesti tugev udu ja sadas vihma, mis hävitas suurema osa veel säilinud lumest. 11. veebruaril muutus ilm uuesti kevadelikult selgeks ning päikeseküllaseks, kuid läheneva madalrõhkkonna tõttu algasid 12. veebruaril uuesti sademed vihma kujul, kuna õhutemperatuur üle 4 kraadi sooja C. järele. 13. veebruaril ilmastik uuesti muutuma, kuna vihmale seltsis ka lund ja hakkas puhuma 5—6 palline edelatuul. Sääljuures oli baromeetri seis 730 mm, osutades seega tugeva madalrõhkkonna mõju, kuna nii madalale langeb baromeeter kaunis harva. Kuu keskel, 14. veebruaril, pääses jahedam temperatuur uuesti mõjule, tuul pöördus põhja ja kraadiklaas näitas õhtul, keskmise tuulega —6 kraadi C, mistõttu väikesemad, seisvad veekogud kattusid kerge jääkihiga.
Kuid see külmaperiood kestis ainult mõnikümmend tundi. 16. veebruaril sadas jälle vihma ja temperatuur oli 2 kraadi sooja C. järele. 17-dast saabus uuesti kerge külm ja kuu lõpupäevil sadas paari vaatluspäeva kestes (andmed Met. Obs. Päri vaatlusjaamalt), lund, tekitades üsna korraliku saanitee mõneks päevaks.
Nagu ülaltoodud andmetest selgub, on möödunud veebruar olnud väga kapriisne ning muutliku iseloomuga kuu, kus vihm järgnes lumele ning lumi vihmale. Tavaliselt veebruaris esinevad meie oludes ikka aasta suurimad tuisud, tänavu aga tuiskas vaid paari päeva kestes, kuna puudus lumi ja ilmad kaldusid tihti sulale. Sadas ju möödunud veebruaris tervelt seitsme vaatluspäeva kestes vihma, mis teeb välja veerandi kogu kuuringi päevade üldarvust. Lund on sadanud üheksa päeva kestes ja võrdlemisi vähesel mõõdul.
Üldse on möödunud kuus sadanud 20,8 mm, mis teeb päeva ringi kohta umbes 0,7 mm. Vihma on sadanud 9,4 mm ja lund 11,4 mm. Kõige enam on sadanud ööl vastu 12. veebruari vihma ning lumelopsu kujul (5,5 mm).
Tuuled olid möödunud kuus võrdlemisi muutliku sihiga, kalduvusega eedelasse ning põhja, ega tõusnud oma tugevuselt üle 5—6 palli.
Kokkuvõttes peab ütlema, et nii heitlikku, sooja ning lumekestet veebruari pole enam ammu olnud. Talv oli üldse soe. Kas aga ka tänavune kevad soe tuleb, see on muidugi hoopis iseküsimus. Sest kui ilmastik evib tendentsi alalisele muutlikkusele, siis võib ka maiski veel sadada lund ning langeda temperatuur mitme pügala võrra alla nulli.
Talvega näib olevat sedakorda lõpp, kuigi käesoleva kuu viimasel poolel ning aprilli algul võib esineda veel tugevaid lumesadusid. Päikese jõud on juba nii suur, et lumi hakkab keskpäeval vägisi sulama ning Ööseti kõvakskülmanud maapind muutub päeval kiiresti poriseks.
Kevadine jääminenekki toimus erakordselt vara ja praegu on jõed täiesti lahti. Ainult järvedel püsib veel osaline jääkate. Seetõttu ei tule ka enam kevadist suurvett, mida oleme harjunud nägema märtsi lõpupäevil või aprilli algul. Näib olevat väga tõenäoline, et muutlik ilmastik kestab kauemat aega, kuna kõrg- ning madalrõhkkonnad vahelduvad kiiresti, ja see võib põhjustada ka muutlikkude ilmadega ning jaheda kevade.
J. S.
Allikas: DIGAR. Sakala, nr. 30, 13 märts 1939 - Talv jäi tulemata,
34=kraadiline pakane Eestis (16.02.2016) Järva teataja nr 13, 12. veebruar 1929 100 laewa jäähädas. Berliin pole 200 aasta jooksul nii kõwa külma näinud. Rumeenias tapab pakane inimesi. Siberis pani 50-kraadine, külm toiduainete weo seisma.
Vesine vastlapäev (09.02.2016) Vanarahvas ütles, et kui vastlapäev on soe, siis on soe ka kevad. Igatahes on ilmataat hoidnud praegu meie ilma neli ööpäeva soojana ning nähtavat lund sai täna (9.02) mõõta veel vaid Põhja-Eestis Kehras (2 cm) ning Eesti kagunurgas Tuulemäel (5 cm).
Kui vaid neid pilvi ees ei oleks! Tingimused on soodsad haruldaste pärlmutterpilvede nägemiseks (02.02.2016) Suurbritanna elanikel oli eile ja täna hommikul võimalus näha üliharuldasi polaarstratosfääripilvi ehk pärlmutterpilvi, teatab sealne ilmateenistus Met Office. Tavaliselt on need nähtavad polaaraladel, kuid praegused atmosfääriolud on teinud nende nägemise võimalikuks ka kesklaiustel.
Talvise aialinnuvaatluse esmased tulemused (01.02.2016) Rasvatihane Foto: Kristian Pikner Möödunud nädalavahetusel seitsmendat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 40 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 2000 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1400 paigas üle Eesti.
Jaanuar oli keskmisest külmem ja päikeselisem (01.02.2016) Sillamäel 09.01.16 Foto: Sergei Perov Ilmateenistuse jaanaurikuu kokkuvõte näitab, et Eesti keskmine õhutemperatuur oli jaanuaris -7,7 °C, mis on 4,2 °C normist madalam (paljuaastane keskmine -3,5 °C). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 35 tundi, mis on 116% normist (paljuaastane keskmine 30 tundi).
Soomaal algas viies aastaaeg (31.01.2016) Ligi nädal aega kestnud plusskraadidega ilmad on sulatanud peaaegu kogu lume ja Soomaale on saabunud viies aastaaeg, teatas sealne loodusturismi ettevõtja Aivar Ruukel. Veetõus Pärnu jõel on kiire - viimase ööpäevaga on veetase Riisa vaatluspostis tõusnud tervelt 80 cm.
Tänasest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus 2016 (29.01.2016) Hallrästas üritas jääkuulideks külmunud õunu süüa, aga ei õnnestunud. Pettunult lendas oksale puhkama. Viljandimaa, 08.01.16 Foto: Gaida Jakson Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 29.-31. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.
Eeloleval nädalavahetusel toimub talvine aialinnuvaatlus 2016 (27.01.2016) Põhjatihane teeb häält 24.01.2016 Foto: Ingrid Tiitre Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema talvisel aialinnuvaatlusel 2016, mis toimub juba käesoleva nädala lõpus 29.-31. jaanuaril. Osalemine on sama lihtne kui eelmistel aastatel - leia endale sobiv vaatluskoht koduaias või pargis (soovitavalt lindude toitmiskoha läheduses), pane valitud tunni jooksul kirja kõik kohatud linnuliigid ning igal liigil vaid suurim korraga kohatud isendite arv.
MUPO hoiatab: olge linnas liigeldes eriliselt ettevaatlikud (26.01.2016) Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet hoiatab, et kõnniteed on sulailma ja vihma tõttu muutunud äärmiselt libedateks ning katustelt võib alla sadada paakunud lumeklompe ja sulalund. Eriti ohtlik on olukord kitsastel vanalinna tänavatel ning kohtades, kus lumi on koristamata jäetud ja sisse on „sõtkutud“ jalakäijate teerajad.
Lumekoristuse ja jääpurikate eemaldamisega tegelevad ettevõtted Tallinnas (25.01.2016) Foto: Taisi Valdlo Vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale on kinnistu või ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume ja jääpurikad ning tagama koristustööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise.
Tallinna linnavalitsus soovitab turvalisuse huvides tellida katuse puhastamist sellega tegelevatelt ettevõtetelt (19.01.2016) Foto: Avo Soidla Tallinna Linnavalitsus tuletab kinnistute või ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb katustelt lumi ja jääpurikad eemaldada, korraldada kõnniteede puhastamist lumest ja jääst ning teha libedusetõrjet. Jääpurikatest, lumest ja libedatest kõnniteedest tulenevate ohtude korral palutakse helistada Tallinna abitelefonile 1345 või Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti telefonile 14410.
Tallinna linnavalitsus tuletab meelde katuste lumest ja jääpurikatest puhastamise vajadust (18.01.2016) Foto: Leili Valdmets Tallinna linna heakorra eeskirja kohaselt on kinnistu või ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume ja jääpurikad, teatab Raepress. Katuste puhastamise ajal tuleb tänavatel ja kõnniteedel tagada ohutu liikumine.
Tänavune äikesehooaeg on avatud (16.01.2016) 16.01.2016 kell 00.10 Õismäel. Natuke enne keskööd oli äkki välgusähvatus akna taga ja sellele järgnes kohe müristamine. Siis hakkas tihe lumesadu ja rohkem välku ega müristamist ei tulnud. Pildi tegin kell 00.10, kogu ümbrus oli roosakas ja oli tihe lumesadu. Kaua see kestis, ei jälginud. Aga kogu öö oli imelik roosakas valgus väljas, öö kohta ebatavaline. Hommikuks oli lumesadu lakanud. Foto: Reet Sepp
Ülevaade jääoludest (14.01.2016) Pildistatud 10.01 Ida-Virumaal Uljaste järvel. Auto termomeeter näitas kell 13.00 -23 Foto: Signe Nõmmik Külm kaanetab veekogusid üsna jõudsalt ja avatud on ka esimene jäätee. Mitmetele järvedele võib teatud piirkondades minna nii jalgsi kui mootorkelkude ja ATV-dega, autode ja traktorite jaoks pole jääl veel piisavalt kandejõudu.
Liiklejatel tuleb arvestada talviste teeoludega (13.01.2016) Maanteeinfokeskus teatab, et jätkuva lumesaju ja tuisu tõttu on sõiduolud muutlikud üle Eesti. Põhja-ja Lääne-Eestis võivad teeolud olla raskendatud. Vaatamata hooldetöödele tuleb arvestada nii lumiste kui libedate lõikudega pea kõikjal.
Jätkuv tuisk! (13.01.2016) Eesti on täna piki Lääne-Venemaad liikuva aktiivse pilvepöörise servas, kus sajab lund ja rannikualadel tuiskab. Täna hommikul mõõdeti Tallinna Harku jaamas lund 24 cm, eilsega võrreldes oli seda 13 cm rohkem. Harjumaa idaservas Vanaküla jaamas oli lund 40 cm ning lisandus 22 cm. Lõuna pool suurenes lumikate ööpäevaga tunduvalt vähem: 2 kuni 6 cm võrra.
Lumesadu ja tuisk 12.-13.01.2016 (11.01.2016) Tuisune Pildistatud 11.01. Väikese väina tammil Foto: Kalmer Saar Põhja-Euroopat katva külma arktilise õhumassi ja Atlandilt pärit sooja suureneva vastasseisu tingimustes tekib täna (11.01) hilisõhtul Kesk-Euroopas Tatrate kohal uus osatsüklon ning laieneb edasi Läänemere ümbrusse.
Hoiatus (11.01.2016) Foto: Leili Valdmets Ilmateenistus väljastas tänavuse esimese hoiatuse terve Eesti kohta: Eeloleval ööl (12.01.) sajab lund ja tuiskab. Homme hommikuks lisandub 4-7 cm lund. Ida- ja kagutuul ulatub kuni 12, rannikul puhanguti 15-18 m/s.
Tallinna suusarajad on avatud (08.01.2016) Pirita ja Nõmme Spordikeskused kutsuvad suusasõpru valgustatud, looduslikule lumele sisse aetud suusaradadele. Järk-järgult valmivad ka kunstlumerajad.
Meri põleb! (08.01.2016) Kuvatõmmis Käsmu veebikaamerast See põlemine ehk auramine katab mitmeks päevaks kõik kaldaäärsed puud paksu härmatisega. Paanikaks põhjust ei ole, lihtsalt külm alustas jääkaane loomist.
Detsember oli viimase poole sajandi üks soojemaid (06.01.2016) 2.12.2015 Adavere Foto: Eve Kõrts Detsember oli viimase poole sajandi üks soojemaid, seda vaatamata aasta viimastel päevadel saabunud külmadele ilmadele – eriti soojad olid, sarnaselt novembrile, jõulukuu kaks esimest kolmandikku.
Algab viiekümnes kesktalvine veelinnuloendus (05.01.2016) Linnuvaatleja Foto: Leho Luigujõe Jaanuaris toimub viiekümnendat aastat rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus, mille algatamisel osales ka Eesti. Selle loendusega kogutakse teavet veelindude talvitusalade kohta ning jälgitakse liikide arvukuse muutusi ja seisundit.
MUPO tuletab tallinlastest kinnisvaraomanikele meelde lumekoristust ja libedustõrjet (05.01.2016) Lume koristamine täies hoos Nõmme 03.01.2016 Foto: Triinu Sarv MUPO: vajadusel tuleb lund koristada ja libedusetõrjet teha lisaks hommikule ka päeva jooksul
Aasta 2015 oli eriliselt soe (04.01.2016) Aasta 2015 oli viimase ligi poole sajandi kõige soojem. Eesti aasta keskmine õhutemperatuur 7,6 °C (norm 6,0 °C). Peaaegu sama soe aasta on olnud 2008. aasta, mil Eesti aasta keskmine õhutemperatuur oli 7,4 °C. Alates 1961. aastast kõige jahedam on olnud 1987. aasta, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 3,5 °C.
Aasta lind 2016 on rasvatihane (30.12.2015) Foto: Liina Maldre Eesti Ornitoloogiaühing valis 2016. aasta linnuks rasvatihase, meie ühe tuntumatest ja levinumatest lindudest, kelle toimetamisi saab kõikjal aastaringselt jälgida. Rasvatihase aastal saavad tuttavamaks nii meie tihased – rasvatihane, sinitihane, musttihane, tutt-tihane, põhjatihane, salutihane, taigatihane, lasuurtihane, sabatihane, kukkurtihane - kui ka teised talvel toidumaja külastavad ja suvel aias pesitsevad linnud.
Ballaad – Mustad jõulud (24.12.2015) Foto: Aime Vahur On tubades helisemas laulud ja väljas on mustad jõulud. Oleks ometi kedagi süüdistada, et täna ei saagi suusatada!
Eriliselt soe nädalavahetus (21.12.2015) 20.12.15 Loo lähistel Harjumaal kell 13.49 Foto: Ilme Parik Eriliselt soe nädalavahetus (19.-20. detsember) tõi mõne vaatlusjaama jaoks kaasa uued detsembrikuu maksimaalsed õhutemperatuurid ning ühes ilmajaamas kordas senini kehtivat soojarekordit.
Tänase päeva soojarekordid on murtud, ohus on terve detsembrikuu rekord. Lisatud kell 18.15: uus rekord käes! (20.12.2015) Seeni on veel palju metsas 19.12.15-Harku metsas Foto: Ilme Parik Lisatud kell 18.15: Kell 18 mõõdeti Tartus Tõravere vaatlusjaamas uus detsembrikuu rekord! See on nüüd 12,3 kraadi!
Ülevaade lõppeva aasta ilmast läbi fotosilma (19.12.2015) Foto: Kalmer Saar Ilm läbi 2015. aasta Pildistatud jaanuarist detsembrini (kuupäevad vahemikus 11.-25.) 2015.a. Orissaares Kalmer Saare fotot vaadates saab tõdeda, et lõppeval aastal Saaremaal üldse suusailma polnudki.
17.-18.12. keerulised ilmaolud! (17.12.2015) Evelin Nummert Üks väga libe risttee 16.12.14 Raplamaa Täna õhtul ja eeloleval ööl on üle Eesti liikumas niiske õhumass, mille järel soe õhk. Keerulisemate ilmaoludega tuleb arvestada eelkõige mandriosas, kus sajab esialgu lörtsi ja lund ning keset Eestit pole välistatud ka lühiajaline jäävihm. Kuna sisealadel on õhutemperatuur 0°C ringis, siis on oht, et teedele tekib jäide.
Keskkonnaministrid leppisid kokku õhusaasteainete vähendamise üldises raamistikus (16.12.2015) Ain Vindi Korstnapilv Inimtekkeline pilv Tartust. 24.01.2014 Täna Brüsselis toimunud keskkonnanõukogu istungil lepiti kokku üldises lähenemisviisis õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi eelnõu osas.
Oodates jõule! (16.12.2015) Foto: Riina Mändel On Eestis juba valgeid helbeid nähtud: need kindlasti on talvetaadi tehtud. Me aina pimenevas päevas On jõulutunnet süvendamas taevas, sest iga kõrgelt kukkuv helves, teeb heledamaks meie talve. Kuid kas ka ilu juurde tuleb ja musta valgeks muudab kohe?
Veelinde ei tohi toita! (10.12.2015) Foto: Kaisa Äärmaa Keskkonnaamet tuletab meelde, et sinikael-parte, kühmnokk-luiki ja teisi veelinde, keda võib tihti linnapildis näha, ei ole mõistlik toita.
EELHOIATUS tormide ja veetaseme tõusu kohta! (03.12.2015) Reede päeval liigub aktiivne tsüklon Stockholmi lähedalt Soome poole. Edelatuul tugevneb päeval saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 25 m/s, õhtupoolikul 18-23, puhanguti kuni 31 m/s. Torm jätkub ööl vastu laupäeva lääne ja loode suunalt puhuva tuulega.
Soe november tõi soojarekordeid (02.12.2015) 8.11.2015 Pärnumaal Foto: Peeter Rokk Tänavune november oli viimase poole sajandi üks soojemaid – eriti soojad olid talvekuu (!) kaks esimest kolmandikku. Kuu esimese dekaadi soojad ilmad tõid kaasa mitmele ilmajaamale uued novembrikuu soojarekordid, mõnes ilmajaamas jäi kehtiv rekord napilt püsima.
Üks torm ajab teist taga (30.11.2015) Merivälja muul 28.11.2015 Foto: Triinu Sarv Kas juhus? Kustpoolt andresepäeval tuul puhub, sealtpoolt puhub ta kuni järgmise pööripäevani. Olgu andresepäevaga kuidas on, aga õhk liigub pööriste ümber ringiratast ning meie ilm sõltub sellisel sügistalvisel aasta-ajal ikka sellest, kas madalrõhkkonnad mööduvad meist põhja- või lõuna poolt. Lähiajal jääme veel tsüklonite soojemasse ja lõunaserva ning üks torm ajab teist taga.
30. novembri tormiilm (27.11.2015) Põhja-Euroopa ilm on lähiajal väga tormine. Atlandi ookeani sooja veemassi kohal tekib ühe ööpäeva jooksul vähemalt üks uus ja väga aktiivne madalrõhkkond, mis kandub jõulises läänevoolus Skandinaaviasse. Nädala lõpul Läänemeremaade kohale jõudev õhukeeris on alles Ameerika rannikul kujunemisjärgus ja selle prognoositav liikumistee on kujutatud satelliidipildil.
Kadriilm – sant ilm (24.11.2015) Härmas marjad 24.11.2015 hommik Raplamaal Foto: Evelin Nummert “Kadripäeval läheb sügis üle talveks!” - nii kõlab üks paljudest vanarahvatarkustest. Sellise pool-merelise ja pool-mandrilise kliimaga maal nagu Eesti on selline väide üsna suhteline. Tõsi ta on, et külmad õhumassid mööduvad meist juba väga lähedalt ning Soomes, Lapmaal on miinuskraade mõõdetud juba alla 27, lumi on maas ning mõnel pool ulatuvad hanged poole meetrini. Silmailuks on lund ka Eestis (enamjaolt põhjapoolses osas) ning laste poolt on esimesed memmedki üles ehitatud.
Maanteeamet hoiatab: teeolud on muutlikud! (21.11.2015) 21.11.2015 Raplamaal. Sajujooneste pilvede vahelt hakkas lõpuks ka tihedat sadu tulema, mis polnud otseselt rahe ega lumi, vaid pigem külmunud vihma moodi. Kuna paistis ka päike, ajas ka vikerkaar end üle taeva kaardu. Seda kõike võis olla nii 10-15 minutiks. Foto: Evelin Nummert
Millal see lumi siis tuleb? (19.11.2015) Kui veel eile näitasid erinevad ilmakaardid uue nädala alguseks tihedat lumesadu, siis tänaseks on need lootused kõvasti kahanenud. Vaid Soome lääne- ja keskossa prognoosivad sealsed sünoptikud kuni 20 cm lund.
