Kott pakendijäätmete kogumiseks
ilm.ee foto
Keskkonnaministeerium avaldas KKK-d, mis aitavad tuua selgust jäätmekorralduses eriolukorra ajal. On väga tähtis minimeerida nakkuse levikut jäätmete kaudu.
„Kodusel ja kodusemal režiimil on paljud Eesti inimesed nüüd olnud juba mõne päeva ning küllap märkavad kõik igapäevase jäätmetekke hüppelist kasvu,“ nentis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. „On äärmiselt oluline mõista, et diagnoositud koroonaviiruse või tolle kahtluse korral kogutaks ka jäätmeid tavapärasest teisiti.“ Tollepärast on ministeerium pannud kokku vastused koroonapuhangu ajal tekkida võivatele põletavatele jäätmeküsimustele.
Heinma rõhutas, et viirust kandes on kõige olulisem enda ja teiste tervis, mistõttu tuleb vastupidiselt tavareeglitele panna kõik endaga otseselt kontaktis olnud jäätmed ühte kilekotti, sulgeda too hoolikalt ning visata segaolmejäätmete sekka. „Nimetagem neid koroonajäätmeteks, mida tuleb käsitleda nakkusohtlikena ning nad tavaprügist eraldi hoida. Kui aga viirust ega otsest viirusekahtlust pole, jätkub kõik tavapäraselt. Kindlasti tuleks jätkata biojäätmete eraldi kogumist,“ lisas Heinma.
Koroonaviiruse levikuga seotud jäätmeteemalised korduma kippuvad küsimused lähevad üles Keskkonnaministeeriumi kodulehele ning neid täiendatakse jooksvalt.
Kui mul on diagnoositud koroonaviirus või mul on kahtlus, et olen sellega nakatunud, siis kuhu ma viskan n-ö koroonavarustuse (maskid, kindad, pabertaskurätid jms)?
Olles haige või kahtlustades haigust, tuleb enda tekitatud jäätmed panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. Kuna enamasti on jäätmed inimesega otseses kokkupuutes, tuleb neist mõelda kui nakkusohtlikest. Seega on oluline, et võimaliku nakkusega jäätmeid liigiti ei sordita!
Desinfitseerimisvahendi pudelikesed on pakendid, kuhu need panna?
Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ja muid jäätmeid tuleks endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oodata nende üleandmisega, kuniks olete tervenenud. Kui jäätmete üleandmisega ei ole võimalik oodata, siis mitte visata võimaliku nakkusohuga jäätmeid liigiti kogutavate jäätmete hulka, vaid panna need suletud kilekotis segaolmejäätmete konteinerisse. Kui te pole kindel, kas teie jäätmetel võib olla nakkusohtu, suhtuge neisse pigem kui nakkusohtlikkesse.
Kuidas ma saan karantiinis olles prügi välja viia?
Eramajades on lihtne – järgida eriolukorra sortimisnõudeid ja viia jäätmed konteinerisse. Kortermajades on asi keerulisem ning kõige õigem oleks karantiini ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et kogutud jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat probleemi, siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et nakkusohtlikud jäätmed on sulgetud kilekotti ja viimane tõstetud ühekordsete kinnastega näiteks ukse taha, kust keegi selle siis (samuti kaitsevahendeid kandes) ära viib.
Kui olen terve, nakkusohtu pole ja istun nagu kõik isolatsioonis, siis kuidas jäätmete sortimisega on?
Sellisel juhul läheb kõik tavapäraselt ning võite jätkata jäätmete liigiti kogumist. Tuletame meelde, et salvrätikud ei kuulu vanapaberikonteinerisse. Tavaoludes on salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaber, soovitatav visata biojäätmete hulka.
· Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
· Ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutate näiteks kauplustes käimiseks vm, tuleb visata segaolmejäätmete hulka, eelistatult suletud kilekotis.
· Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.
Kuidas käib jäätmete kogumine haiglates, tervishoiuasutustes?
· Kindad, maskid ja muud isikukaitsevahendid tulebarvata nakkusohtlike jäätmete hulka ja toimida kooskõlas tervishoiuasutuses kehtestatud nõuetega.
· Eesti Jäätmekäitlejate Liit/EJKL Kompetentsikeskus avaldas 2019. aastal juhendi tervishoius tekkivate jäätmete käitluse kohta, juhendis on käsitletud ka nakkusohtlike jäätmete käitlemist.
Kas ja kuidas saab eriolukorras jäätmeid ära anda?
· Esmalt palun veenduge, et jäätmete kogumiskohad üldse avatud on. Praeguseks on suurem osa neist oma uksed ajutiselt sulgenud ja jäätmete vastuvõttu ei toimu. Lisaks kehtib praegu soovitus püsida kodudes ning mitte puutuda kokku teiste inimestega.
· Kui aga siiski on võimalus ja karjuv vajadus jäätmeid ära anda, siis tuleb veenduda, et isikutuvastus käiks võimalikult kontaktivabalt, ja hoida distantsi. ID-kaardiga tohib tuvastada isik vaid juhul, kui on võimalik vältida kokkupuudet ID-kaardi üleandmisel (näiteks saab klient ise ID-kaardi lugejasse sisestada). Muul juhul saab isiku tuvastada näiteks tema aadressi küsides.
· Jäätmejaamas tuleks viiruse leviku perioodil vältida sularahamakseid ja võimaldada vaid kaardimakseid.
Mida pean teadma, kui hoian jäätmejaama sel keerulisel ajal avatuna?
· Oma töötajatele tuleb selgeks teha võimalikud riskid ning oluliselt suurendada hügieeninõudeid.
· Jäätmejaamas mitte katsuda ega käsitsi töödelda vastu võetud jäätmeid, mis võivad olla nakkusohtlikud. Vajadusel oodata töötlemisega vähemalt 72 tundi, et veenduda nakkusohu möödumises.
· Jäätmejaamas peab olema töökorraldus ja ruumilahendus selline, et inimeste vahel oleks distants: et ei oleks kokkupuudet järjekordades seistes jms.
· Jäätmejaamas tuleb regulaarselt kasutada desinfitseerimisvahendeid, et puhastada ID-kaardi lugeja, kaardimakseterminal ja muud rohkelt kasutatavad pinnad (uksenupud ja -lingid jm).
· Juhul kui kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) territooriumil asuv jäätmejaam on suletud, tuleb KOVil jagada inimestele sellekohast infot. Elanikel võib kodus olles tekkida soov kasutada vaba aega majapidamise korrastamiseks ning KOV peaks andma elanikele teavet, kas ja millal on võimalik jäätmejaama kasutada.
· Elanikel tuleks soovitada ka avatud jäätmejaamade kasutamisest võimalusel hoiduda, kuni viiruse levik on kontrolli alla saadud. Nii on jäätmejaama töötajatel kui elanikel endal ohutum.
· Jäätmejaamas või jäätmete kogumispunktis töötades on äärmiselt oluline pesta käsi võimalikult tihti sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga.
Millised nõuded on jäätmete kiitlejatel eriolukorras?
· Taas kord – tööandja peab garanteerima, et tema töötajad oleksid võimalikest ohtudest ja eriolukorra käitumisjuhistest teadlikud. Kehtivad kõiki tavapäraseid õigusaktidest ja keskkonnaloast tulenevaid nõuded, sh ohutusnõuded jäätmete käitlemisel.
· Segaolmejäätmeid, mis võivad sisaldada nakatunud inimeste tekitatud jäätmeid, ei tohi enne põletamist või ladestamist käsitsi töödelda. Töötlemine peaks toimuma vaid automatiseeritult ehk inimesed ei tohiks jäätmetega kokku puutuda.
· Rohkelt kasutatavad pinnad, nagu näiteks uksenupud ja -lingid, seadmed jm, tuleb regulaarselt desinfitseerida.
· Töötajatele tuleb luua tingimused pesta käsi võimalikult sageli sooja vee ja seebiga või kasutada desinfitseerimisvahendeid.
Meteopäeva konverents 2020 toimub veebikonverentsina (18.03.2020) Pilt: WMO Seoses Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorraga on avalike ürituste korraldamine keelatud, mis tähendab, et 24. märtsil Tartus toimuma pidanud konverents “Kliima ja vesi” jääb esialgsel kujul ära, kuid toimub veebikonverentsina, teatab Keskkonnaagentuur.
Keskkonnaministeerium toidu kokkuostmisest: varuda tuleb aruga (14.03.2020) Koroonaohu tõttu on tublisti suurenenud toiduainete varumine ning paljudel poelettidel haigutab tühjus. Keskkonnaministeerium soovitab toidu varumisel arvestada selle säilivust ning adekvaatselt hinnata, kas seda jõutakse ka ära tarbida.
12. märtsi õhtu tuleb Läänemere ääres tormine (12.03.2020) Foto: Päivi Palts Väga tugeva jugavoolu läheduses tekkinud uus osatsüklon teeb Skagerraki kohalt spurdi ja jõuab õhtuks Soome lahe suudmesse ning tõstab meie aladel tuult – esialgu Saaremaal ja Liivi lahe ääres, hiljem ka mandril.
Nädalavahetuse ilmaplaanid (06.03.2020) Tänane reede (6.03) teeb rahuliku sissejuhatuse nädalavahetusele: pakub kõrgrõhuharja toel suurema sajuta päeva ja paljudes kohtades selgimisi.
Lõuna poolt lisandub värsket lund (27.02.2020) Märtsikellukesed lumes 26. veebruar 2020. a., 11:59 Hiiumaa Päeva jooksul levib lõunapoolne sadu aeglaselt põhja-loode suunas ning toob lund juurde 5-10 cm, Lõuna-Eestis pole välistatud, et sajuhulk ületab ka 15 cm. Tihedama saju piir jääb tõenäoliselt Haapsalu-Paide-Räpina joonest lõuna poole.
Tuul tõuseb tugevamaks, veetase tõuseb keskmisest kõrgemale (22.02.2020) Foto: Kalmer Saar Laupäeva päeva jooksul tõuseb tuul järjest tugevamaks, pärastlõunal ja õhtul on sisemaal puhanguid idapoolsetes maakondades 20 m/s, Lääne-Eestis kuni 23 m/s, rannikul kuni 27 m/s, Saaremaal kuni 30 m/s. Lisaks muutub sadu pärastlõunal rohkeks ning kui sisemaal tuleb alla põhiliselt lörtsi, siis muutuvad sõiduolud tugeva külgtuule, halva nähtavuse ja libeduse tõttu väga keeruliseks.
Uue tormi ootel (15.02.2020) Tuule jõulisem tugevnemine saab alguse Eesti jaoks pühapäeva (16.02) pärastlõunal, kulminatsioon saabub tõenäoliselt ööl vastu esmaspäeva (17.02), kui sisealadel on oodata lõuna- ja edelatuule iile vähemalt 15-20, rannikualadel 22-28 m/s.
Jaanuar oli rekordiliselt soe kuu (03.02.2020) Foto: Elviira Vehh Video: Allar Maripuu Hoolimata vaatlusrea pikkusest asetus lõppenud jaanuar kõikides Eesti ilmajaamades soojuse poolest esimesele kohale. Ilmateenistuse andmetel oli Eesti keskmine õhutemperatuur 2020. aasta jaanuaris +3,1 °C (norm −3,5 °C).
Järgmisel nädalal ilmuvad vähemalt hetkeks ka Eesti lumekaardile mõned numbrid (30.01.2020) Jaanuari lõpus on paljudes kohtades Euroopas lumi maas ning kõrgemad hanged ulatuvad üle 250 cm. Kõige enam on mõõdetud lund Prantsuse Alpides, üle 280 cm, Hispaania mägedes 150 cm ümber. Ka meist mitte kaugel Norras ulatub maksimaalne lumikate 150-200 cm-ni. Rootsi põhjaosas on lund 150 cm ümber, Soomes 60-90 cm ringis. Tatra mägedes on lund 50-80 cm, Venemaal 100-150 cm.
Nädalavahetusel on talvine aialinnuvaatlus (24.01.2020) Foto: Koidula Kliimann Rikkalik söögikoht 11.01.2020 Tallinn Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et tänasest kuni pühapäevani on üle-eestiline talvine aialinnuvaatlus.
Täna on külmarekordi aastapäev (17.01.2020) Foto: Riina Mändel Täna 80 aastat tagasi aastal 1940 püstitati Jõgeval Eesti kõige kuulsam ilmarekord –43,5 °C.
Alanud aastal hakkasid kehtima uued kriteeriumid ohtlike ilmastikunähtuste hoiatustele (02.01.2020) Võttes arvesse naaberriikide kogemust, tuginedes statistilisele analüüsile ja ülikoolide soovitustele, võetakse alates 01.01.2020.a. kasutusele uuendatud ohtlike ilmastikunähtuste kriteeriumid. Uued kriteeriumid on kooskõlastatud ja heaks kiidetud erinevate ametkondade poolt.
Tuul tõuseb väga tugevaks! (02.01.2020) Foto: A. Maripuu Lähipäevil tõuseb tuul väga tugevaks. Reedel (3.01) tugevneb edelatuul sisemaal puhanguti 18 m/s, rannikul kuni 25 m/s – tormi kõrgpunkt on varahommikust kuni pärastlõunani. Õhtul tuul pisut nõrgeneb.
Aasta 2019 oli e viimase enam kui poole sajandi üks soojemaid (01.01.2020) Aasta 2019 oli esialgsetel andmetel viimase enam kui poole sajandi üks soojemaid. Eesti aasta keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati ilmateenistuses 7,6 °C (norm 6,0 °C). Sama soe aasta oli 2015. Pisut jahedam oli 2008. aasta, mil Eesti aasta keskmine õhutemperatuur oli 7,4 °C. Alates 1961. aastast kõige jahedam on olnud 1987. aasta, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 3,5 °C.
Soome laht kui lumemeister (27.12.2019) Soome lahel on käivitunud nõrk protsess, mis kergitab sooja vee (veetemperatuur 2..5°C) kohalt niiskust üles ning saadab seda lumena Eesti põhjarannikule. Nähtus kannab nime „järveefekt“ ning selle nimesaamislugu pärineb Ameerika Ühendriikide ja Kanada piiril asuva Suure Järvistu järgi, kus põhjast tuleva külma õhu ja sooja järvevee kohtumisel hakkab lund sadama.
Tormi järel (19.12.2019) Möödunud ööpäeval (18.-19.12) tormi toonud madalrõhkkond (sakslaste poolt nimetatud Xander) on täna Laadoga järve taha Venemaale eemaldumas ja Eesti ilm rahunemas. Tugevaimad tuuleiilid (läänetuul 29,8 m/s) registreeriti eile (18.12) Sõrves kella 15:00 paiku, mandri looderannikul tõusis kella 17:00 ümber lääne- ja loodetuul 29 m/s, sisealade tugevaimad puhangud mõõdeti 18:00 ajal Valgas: 22,9 m/s.
Erakorraline teave 18.12.19 tormi kohta Eestis (17.12.2019) Foto: Päivi Palts TÄHELEPANU! Homseks (18.12.2019) on oodata Eestis tormi, mis haarab enda alla terve maa. Tugev torm murrab puid, põhjustab elektrikatkestusi ning häirib laevaliiklust!
Keerulised liiklusolud nii maal kui merel (08.12.2019) Lõuna-Skandinaavia kohal areneb madalrõhkkond, liigub täna (8.12) õhtuks Põhjalahe rannikule ning süveneb. Pööris toob niiske ja soojema õhu ning saartele ja mandri läänerannikule täna pärastlõunal tiheda vihmasaju.
Soe sadu kahe külma õhumassi vahel (07.12.2019) Eesti jääb täna (7.12) kahe külma õhumassi vahele. Kesk-Euroopast ulatub kitsa kiiluna üle Baltimaade Venemaale külmem õhk, mis muutis juba eile ja muudab ka täna Eesti kagunurgas, pärastlõunal ka mujal Ida-Eestis saju lörtsiks. Valdavas Eestis sajab täna Lõuna-Skandinaaviast Soome kohale liikuva aktiivse madalrõhkkonna lähedal sooja õhumassi all vihma.
Selgusid Eesti Looduse fotovõistluse võitjad (03.12.2019) Ajakirja Eesti Loodus 20. fotovõistluse üldvõidu ehk loomafotode kategooria peaauhinna pälvis fotograaf Jaak Sarv varahommikuse pildiga naerukajakate kolooniast.
Nii tee- kui ilmaolud halvenevad! (26.11.2019) Mitu päeva kargemat õhku Eesti kohal hoidnud kõrgrõhuala eemaldub Venemaale ning Lääne-Euroopast laieneb madalrõhuala üle Läänemere. Pöörise serva mööda saabub meile niiskemat ja soojemat õhku ning nii ilma- kui teeolud halvenevad kiiresti.
Palju õnne! Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ain Kallis (20.11.2019) Ain Kallis Pilvejahi näituse avamisel Täna anti Tallinnas Lauluväljaku Klaassaalis toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil „Eesti teab? Eesti teab!“ üle 2019. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad. Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis geograaf Ain Kallis, kes on ilm.ee külastajatale tuttav ka pilvede pildistamise konkursi "Pilvejaht" ja "Pilvepiir" žürii esimehena.
Naelrehvid vs naelteta talverehvid (18.11.2019) Kas sinu sõiduvahend on lörtsiks, lumisteks ja jäisteks oludeks valmis? Miski ei taga talvel sõites paremat turvatunnet, kui seda teevad korralikud talverehvid.
Lõunast saabuv soe toob kuni 14 kraadi sooja (13.11.2019) Praegune õhutemperatuur on keskmisest 4-5°C soojem, lähemal ööpäeval tulebsoojale isegi mõni kraad lisa ning kui eile tõusid päevamaksimumid 5..8°C-ni, siis täna on oodata sooja 7..11°C, homme lisandub veel paar kolm kraadi ning sooja tuleb 9..14°C.
Nädalavahetuse ilmategija on võimas madalrõhuala (02.11.2019) Nädalavahetuse ilmategijaks on Põhjamerel pöörlev võimas madalrõhuala, mille serva mööda kannavad madalrõhulohud väikese vahega sajupilvi üle Eesti edelast kirde suunas.
Külmaks läheb (27.10.2019) 29.10.2018 Foto: Reet Sepp Aktiivsete madalrõhkkondade seeriast viimane liigub täna (27.10) üle Eesti ja tõstab edelatuule tormiseks – Liivi lahel puhanguti 25 m/s, Lõuna-Eestis ja Peipsil kuni 22 m/s. Toob rohkelt vihma, Põhja-Eestisse pärastlõunal ka lörtsi. Päevasooja 3..8, Pärnumaal ning Lõuna-Eestis kuni 13°C. Õhtul võtab tuul kindlama loodesuuna ja tugevate puhangute saatel liigub külmem õhumass Eestisse.
Nädalavahetus tuleb tormine (25.10.2019) Eeloleval nädalavahetusel näitab sügis oma kurja palet. Täna (25.10) õhtul on tõusmas tuul, homme (26.10) lisandub tihe vihmasadu.
Sombune ja kehva nähtavusega ilm püsib kohati lõunani (18.10.2019) Öösel Eesti kohal hääbunud madalrõhuala jättis endast mitmele poole udu. Nõrgas rõhuväljas on sadu on nõrk ja harv, aga sombune ja kehva nähtavusega ilm püsib kohati lõunani, kuna nõrk tuul ei aita kuidagi pilvi hajutada.
Ees on sajune ja tuuline nädalavahetus (11.10.2019) Norra merel jõudu kogunud madalrõhuala teeb täna (11.10) läbimurde Läänemere äärde ning tõstab tuult. Kiires edelavoolus saabub Eestisse ka niiskust ja soojust. Sajuhood muutuvad intensiivsemaks ning õhtu poole pole välistatud ka äikese teke. Edelatuul tugevneb iiliti kuni 12, rannikul 15 ning saartel õhtu poole kuni 17 m/s. Õhutemperatuuri päevased maksimumid tõusevad valdavalt üle 10°C.
Nädalavahetuse sajupilvedest (28.09.2019) Piki Läänemerd liikuv madalrõhkkond lõpetab täna (28.09.2019) mitu päeva kestnud rahuliku perioodi. Tuul on süveneva tsükloni ees vähehaaval jõudu kogumas ning pilvedki tihenemas.
Ettevaatust – loomad teel! (25.09.2019) Igal aastal, kui õhtud hakkavad pimedamaks muutuma, tundub, et metsloomad kipuvad aina rohkem teedele. Miks see nii on?
Külmema õhu sissetung (17.09.2019) Eesti kohal pöördub õhuvool eeloleval ööpäeval põhja ning ilm läheb tuntavalt külmemaks. Külmal õhul aitab siia jõuda meile tormiilma toonud madalrõhkkond, mis aeglaselt Venemaale taandub. Pöörise tagalas avaneb tee põhjavoolule ning üle Põhja-Euroopa levib polaarne õhumass. Oma osa külma saabumisel on ka õhu juhtvoolul ehk jugavoolul, mis Eesti kohalt lõuna poole nihkub.
Pühapäeval tõuseb tuul tormiseks (14.09.2019) Pühapäeva (15.09.19) öösel algab Läänemerel lõuna- ja edelatuule tugevnemine, vastu hommikut on Saaremaal, Hiiumaal puhanguid 20 m/s. Edasi jätkub üle Eesti tuule kiire tugevnemine, päeval paisuvad tuuleiilid sisemaal 18, rannikul 25 m/s, mere ääres pole välistatud paari-kolme võrra enamgi. Jõuline edelatuul lükkab merevett meie rannikule ja veetase tõuseb kuni 100 cm, Pärnus kuni 125 cm keskmisest kõrgemale, kuid kriitilisest piirist (180 cm EH2000 järgi) jääb see veel ligi pool meetrit madalamale.
Saabumas on tänavune esimene sügistorm (10.09.2019) Esimesed sajupilved jõuavad saartele pärast keskööd (11.09). Mandrile saabub sadu hommikul, levib edasi ida-kirde suunas ning jõuab pärastlõunal idapoolsete maakondadeni, Eesti kagunurk võib aga üldse kuivaks jääda. Südasuvine soe taandub Venemaale ning päevased maksimumid kerkivad vaid Ida-Eestis veel üle 20°C.
Eesti põhjapoolses osas sadas eile nagu oavarrest (24.08.2019) Möödunud ööpäeval jäi Eesti Skandinaaviast üle Põhjalahe ja Soome Venemaale liikunud aktiivse madalrõhkkonna lõunaserva ning ilm oli Põhja- ja osaliselt ka Kesk-Eestis vihmane ja tuuline (edela- ja lõunatuule iilid ulatusid sisemaal 10-13, rannikul 16-18, põhjarannikul lühiajaliselt 21 m/s).
Kagupiirile saabub tugev vihm (21.08.2019) Poolast liigub täna üle Leedu ja Läti kirde suunas madalrõhkkond ning sellega seotud sajuala jõuab enne keskpäeva Eesti lõunapiirile. Vihm levib edasi kirde suunas ning haarab suure tüki ka Ida-Eestist.
Ilmahuvilised ja äikesevaatlejad kohtusid 3. augustil Tartus (04.08.2019) 3. augustil toimus Tartus ilmavaatlejate ja äikesehuviliste 10. kokkutulek. Päeva esimene pool kulus TÜ Vanemuise tänava õppehoones ettekandid kuulates, edasi suunduti Emajõele lodjasõitu tegema, torti sööma ja kuulama lugusid Kvissentali ajaloost ja hüdroloogilistest mõõtmistest.
Eesti teadlane: "Õhu puhastamine saasteosakestest ei hoogusta globaalset soojenemist" (02.08.2019) Korstnapilv Foto: Ain Vindi Teadusajakiri Nature, mis on maailmas üks mõjukaimaid, avaldas Eesti atmosfääriteadlase Velle Tolli artikli inimtegevuse poolt saastatud pilvede mõjust globaalsele kliimale.
Mitmes paigas sündisid uued päeva soojarekordid. Eriliselt sooja nädalavahetuse järelkaja (29.07.2019) Foto: Elviira Vehh Maksimaalseimaks õhutemperatuuriks, ajavahemikul 27.–28. juuli, mõõdeti Tiirikoja järvejaamas 28. juulil 33,0 °C. Viimaste päevade kuumad ilmad küll uusi juulikuu soojarekordeid ei toonud, kuid mõned päeva soojarekordid sündisid siiski.
Palavus taandub (28.07.2019) Täna oli selle suve kõige palavam päev, kuid uus nädal toob juba jahedama ilma.
