Autor Väino Eskla www.aiandusportaal.ee
* Laiktõved maasikate kallal
Kui maasikaistandikus lehed punasetäpiliseks muutuvad, viitab see laikpõletiku või punalaiksuse pealetungile. Kui tõbe on ohtralt, tuleks lehed pärast saagikoristust maha niita ja põletada. Keemilistest tõrjevahenditest võiks kasutada näiteks Topas 100 EC-d.
* Kuidas maasikataimi juurutada?
Maasika tütartaimed kasvavad silmnähtavalt ja ajavad juuri pinnasesse. Ümberistutamisel jäävad taimed mõneks ajaks põdema. Ajanappuse tõttu kipub uue peenra rajamine ikka sügisesse nihkuma. Korraliku juurepalliga istikuid, mille siirdamine uude kasvukohta valutult läheb, saab järgmiselt. Täitke vajalik arv väikeseid potte kasvuturbaga, süvistage need võsundite vahele mulda ning sobitage tütartaimede juurehakatised potti. Nüüd on neil aega juurduda ja aiapidajal endal muud kiiremad tööd teha. Kui uus peenar ükskord valmis, lõigake nooruke taim võsundi küljest lahti ja korralik nõuistik on olemas.
* Kui palju tütartaimi maasikale jätta?
Igale tugevale taimele tekib vähemalt 5 võsundit. Iga väädi külge võib omakorda pesa punuda 4-5 tütartaime. Noori taimi saaks tohutult, kui kõigil kasvada lasta. Mõeldes aga tuleva aasta saagi peale, ei saa emataime arvuka järglaskonna tekitamisega kurnata. Iga võsundi külge ei maksa üle 2 noore taime jätta. Nii kasvab igaüks neist seda tugevamaks. Potisjuurutamise korral tuleks võsundid vana taime küljest kohe lahti lõigata, kui järglane juured tugevalt turbasse kinnitanud on. Kui vajalik hulk tütartaimi käes, on aeg kõik ülejäänud väädid ära lõigata.
* Jahukaste ja lehevarisemistõbi
Augusti pikemad ööd põhjustavad õhuniiskuse suurenemist ja selle püsimist taimedel hiliste hommikutundideni. Selle tulemusena ohustavad taimi seenhaigused. Pärast saagikoristust tuleks sõstrapõõsaid jahukaste ja lehevarisemistõve vastu näiteks Topas 100 EC-ga pritsida. Nüüd maksab kätte ka taimede liigtihe istutus, mistõttu õhk kehvasti ringleb. Uute põõsaste istutamisel kasutage see kogemus kindlasti ära: pange põõsad hõredamalt.
* Kahjurid kiusavad põõsaid
Kui põõsal mõni oks üleni närbunud on ning lehed kolletuvad ja kuivavad, tuleb see kindlasti maapinnani ära lõigata. Süüdlaseks võib olla sõstra-klaastiib, kelle röövik oksa sisemust laastab. Oksa katkimurdmisel või -lõikamisel pistab sisemusest nina välja valkjas pruuni peaga 20-25 mm pikkune olend. Kui üks söögilaud tühi, kolib kahjur järgmisele edasi. Ohtrasti esineb seda tüüpi kahjustust vanade okstega ning kõrgete tüügastega põõsastel. Siit soovitus aiapidajale: vaata hoolikalt kõik põõsad üle ning kõrvalda tüükad. Vanematele hooldamata põõsastele võivad asuda elama paju-kilptäid, kelle suured kolooniad okstele samuti hukatuslikuks saavad. Putukad on hallikasvalged, pirnikujulised, 2-3 mm pikkused. Kui sellised kogumid silma alla satuvad, tuleb need halastamatult hävitada.
* Tõved sõstra- ja tikripõõsastel
Sõstra- ja karusmarjapõõsaid nuhtlevad nii mõneski aias mitmed haigused: sõstra-lehevarisemistõbi (lehed pruunistuvad, keerduvad servadest ning pudenevad), sõstra- ja karusmarjarooste (lehtedel ja viljadel oranžid muhud) ja karusmarja-jahukaste (võrsetipud ja noored lehed kaetud halli viltja kirmega ning kiprunud). Lähim aeg vaenlase vastu võidelda ongi nüüd, pärast saagikoristust. Tõhusaimaks tõrjevahendiks on tunnistatud Topas 100 EC.
* Pilk vaarikaistandikku!
Vaarikaistandik vajab pärast saagikoristust korralikku ülevaatust. Varrepõletiku kui laialdaselt levinud tõve korral (varre alaosas on suured laigud ja koor tugevasti lõhenenud) tuleks viljunud varred täielikult maha lõigata ja põletada ning noori võrseid Topas 100 EC või Rovral 050 WP lahusega pritsida.
* Kirsipuud endiselt luubi all
Paljud aiapidajad on jätkuvalt mures kirsipuude käekäigu pärast. Lisaks luuviljaliste mädanikule lööbib lehevarisemistõbi, mille tulemusena puud suve lõpuks päris raagu võivad jääda. Mõlema tõve vastu soovitan puid u 5% karbamiidilahusega pritsida. Vaikse kuiva ilmaga on selleks tööks parim aeg. Üle tuleb pihustada nii puu otsa jäänud lehed, oksad, tüvi kui ka puu alla varisenud materjal.
* Lillesibulad mulda!
Praegu on aeg lillesibulaid maha panna. Mügririkastes aedades tasub enne aru pidada, kuidas seda tööd korraldada. Rotte puuri ei suuda pista, küll aga päästaks see variant sibulad. Aiaärideski peaks neid kaitsevahendeid saada olema.
Porgandite harvendamine
Liiga tihedalt külvatud porgandeid tuleks kindlasti harvendada, nii saavad allesjäävad juurikad piisava kasvuruumi. Paratamatult vigastavad väljatõmmatud porgandid tihedalt külje all kasvavate suguvendade juuri. Viimased muutuvad seetõttu karvaseks. Siit kogemus järgmiseks aastaks: külvata on vaja hõredamalt. Harvendamisega eemaldatud porgandite pesa mullas tuleb kindlasti kinni vajutada!
* Murutööd augustis
Mida jõudsamalt muru kasvab ja mida tihedamini seda niita, seda rohkem toitaineid taim endast loovutab. Kosutust pakuvad väetised: kui juuli algupoole võis veel lämmastikurikkamaid kasutada, siis augustis kindlasti kaaliumiohtraid.
Umbrohud pilluvad seemneid
Tänavu on umbrohi kõikjal varmas võimust võtma. Harva aias viibival aednikul kipuvad need tülikaid taimnaabrid üle pea kasvama. Kui veel õied ja seemnedki jõuavad ilmuda, on asi seda hullem: järgmisel aastal umbrohtu veelgi rohkem. Kitkumisega hilinemisel ei tohi õisikuid mitte haritava maa peale jätta, vaid võimalikult kaugele aianurka sokutada. Ka kompostihunnikus pole seemned sugugi soovitatavad.
* Roomajad aias
Tänavu kurdavad mitmed aiaomanikud taas roomajate rohkuse üle. Rästikud-nastikud on mõnelgi pool ebatavalisteks külalisteks saanud. Rohkem esineb neid ikka seal, kus piisavalt pelgupaika leida on. Uudishimust või saagilootusest võivad nad eksida ka lagedale murule. Tihedate taimede rikkas paigas (peenras, kiviktaimlas, põõsaste all) või kivihunnikus on ussidel lausa paradiis. Igal juhul tuleks hävitada aiast oksa- ja prahihunnikud - roomajate lemmikpaigad.
* Mügrid müttavad
Vesine suvi on veel ühe probleemi tekitanud: mügrid müttavad aedades aina julgemalt. Lillelehtede alt kaovad sibulad, porgandivartel on vaid sentimeetrised juurikajupid järel, hernekaunad aihtuvad teadmata suunas. Pole ime, kui aednikul sügisese kaevamise ajal maa mõnes kohas jalge alt kaob ning ta ennast vesiroti varakambrist leiab. Poole meetri sügavusel peidab mullapõu kõike seda, mida mügri aiast enda omandiks arvanud.
Aiandus.ee foorumis leidub nõuandeid, kuidas mügridega ümber käia.
* Kui hallad hakkavad kimbutama...
Kuu lõpupoole võivad põhjakaarte tuuled senise troopilise suve sügise näoliseks muuta. Sisemaal on öised külmapügalad varmad tulema. Nii satuvad ohtu soojalembesed kultuurid (kurgid, kõrvitsad, taldrik- ja rullkõrvitsad, nii mõnelgi arbuusid ja melonid). Tasub kuulata hoolikalt ilmateadet, selge tuulevaikse öö ennustuse korral katke taimed aegsasti (juba päeval) looriga.
Aedniku kalender. Juuli (01.07.2005)
Aedniku kalender. Juuni (01.06.2005)
Aedniku kalender - Mai (04.05.2005)
Aedniku kalender. Aprill (01.04.2005)
Aedniku kalender. Märts (01.03.2005)
Kas tolm pöörab kliimamudeli pea peale? (05.01.2005)
