•  

Eesti Lipp Ümber Eesti – neljas ja viies päev (22.06.2007 13:32)

Mandrile jõudes oli vajalik teostada väikene varustuse täiendamine, seega suundusime esmalt Virtsu tanklasse - Jimny väike paak vajab tihedalt täitmist. Kuna ilm oli päikseline ja soe, otsustasid Pannal ja Tarvo oma auto kabrioletiks muuta. Väheke mutrivõtmetega sudimist ning mõnus suvine sõiduriist oligi valmis. Peale kütuse ostis Pannal ka läbipaistva punase teibi, mille otstarbest aga väheke hiljem. Virtsust suundusime mööda vana raudteetammi Paatsalu poole ja aina edasi lõuna poole.

Tõstamaal kasutasime kohaliku kultuurimaja ümber levivat WIFI’t ja kõik kel vähegi arvuti olemas, klõbistas klaviatuuriklahve ja tundis rõõmu tänapäeva tehnika piiramatute võimaluste üle.

Järgmiseks sihtpunktiks oli Munalaiu sadam, kust edasi suundusime juba Pärnu poole. Enne Pärnusse sisenemist pakkus ilusa elamuse Audru roostikust läbi minev tee, paremal laiumas Pärnu laht. Väsitav sõit murdis maha Ranno, kes Petsi kõrval tukkuma jäi ning Pärnusse sisenemisest jäi ta ilma. Küll aga sai ta teistsuguse elamuse osaliseks. Magamise ajal kleepis Pannal ta prillidele Virtsust ostetud punase teibi ning ärgates ei saanud vaene mees tükk aega aru, mis juhtunud on – kõik oli kuidagi eriskummaliselt punane :).

Pärnus ostsime järgmiste päevade tarvis väheke toidumoona ja võtsime suuna Läti peale. Kuna kütust kulub palju, otsustasime veel enne lõunapiirile suundumist paagid täis panna Uulu tanklas. Lõunasöök oli vahele jäänud ja Saaremaalt hangitud lestakalad olid vaja ära süüa, seega tegime Orajõel, RMK puhkealal peatuse ning grillitud kalad leidsid tee näljaste reisimeeste kõhtudesse. Tundub, et sealkandis on ilusaid grillimiskohti vähevõitu. Sellest andis tunnistust kohalik mees, kes rääkis et tuli lõkkeplasile nii varakult kohale, et seal Jaanipäeva veeta. Kõhud täis, „võtsime ära“ Ikla ja suundusime mööda Eesti lõunapiiri edasi.

Mernieki metsades ootas meid ees lagunenud sild, mida remontisime, kuna ei tahtnud selle väikese asja pärast tagasi sõita. Tükk maad sai veel mööda piiri sõidetud enne kui käisime ära Jäärja piiripunktis, kust edasi liikusime Mõisakülla. Esialgu proovisime Regio kaardi järgi otse Abja-Paluojasse minna, kuid kaardil märgitud tee osutus hiljem kohalikelt lahketelt elanikelt saadud info kohaselt hoopiski talveteeks. Kohalikud olidki need, kes soovitasid sõita mööda vana raudteetammi, mis osutus põnevaks elamuseks. Abja-Paluojast liikusime läbi Penuja, Lilli, Eera, Holdre, Koorküla Kadastiku järve äärde, kuhu lõime üles laagri ja veetsime öö. Sellel päeval olime läbinud 370 km.
 
Hommikul ärkasime linnulaulu ja tõusva päikese seltsis – tõotas tulla ilus ja elamusi täis päev. Kuna laagriplats oli otse Valga külje all, põikasime läbi ka Valgast kust Pets kotitäie suviseid Eesti maasikaid ostis – maisesid hästi küll. Valgast sõitsime esmalt Räime järve äärde, kus mõnus suplus teoks sai. Edasi suundusime mööda piiri Mustjõe kaudu Eesti kõige lõunapoolsemasse tippu, Naha külla. Vastse-Roosa kaudu Paganamaale jõudes külastasime Vabadussõja mälestusmärki ja sealt edasi tulid Haanjamaa künkad, Misso ja Koidula piiripunktis seisvad veoautod. 

Piiripunktis suundusime Värska ja Rõsna kaundu Meeksile, edasi juba Räpina kaudu Peipsi äärde. Kuna paigad olid eelmise aasta ekspeditsioonist „Eesti lipp ümber Peipsi“ tuttavad, ei hakanud neid paiku põhjalikumalt uurima. Mustvee ja Kauksi vahelt ostsime traditsiooni kohaselt suitsutatud Peipsi kala – seekord lutsu ja latikad ning ka kuivatatud haugi. Kala oli värske ja hea nagu alati.
Ees ootas idapoolseim linna Narva, kuhu tahtsime ikka veel selle päeva sees jõuda, seega ei hakanud trügima mööda eelmise aasta marsruuti, vaid valisime tsiviliseertituma trassi ja õhtul üheksa paiku olimegi Narva piiripunktis. Mööda Narva jõe maalilist kallast üles sõites, mille teisel pool Venemaa avarused laiuvad, lähenesime kunagisele kuurortlinnale Narva-Jõesuule. Elu siin vaikses ja ilusas paigas hakkab jälle liikuma luksusliku puhkepiirkonna staatuse suunas. Uhked villad kerkivad männimetsa ning kunagistest puhkekeskustes kerkivad spad ja hotellid. Kuna väga linnapiiridesse telkima jääda ei tahtnud, sõtsime pisut mööda merekallast lääne poole, käisime läbi Sinimägedest ning jäime laagrisse Päite mõisa maadele, kauni vaatega pankrannikule.

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam