•  

Sven-Erik Enno: aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina (01.01.2011 17:40)

KOKKUVÕTLIKULT AASTA 2010 ILMASTIKUST

Aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina, midagi taolist pole Eesti ilmavaatlused 150-aastase ajaloo jooksul veel ette tulnud. Äärmiselt lumiseid ja külmi talvi, palavaid suvesid ning tugevaid torme on küll ka varem korduvalt esinenud, kuid kunagi pole need nii äärmuslikul kujul ühe aasta ilmastikku mahtunud.

Aasta algus pakkus igati korralikku talve, jaanuar oli normist koguni 7 kraadi võrra külmem. Venemaal püsinud pakaselise antitsükloni poolt puhusid kõledad ida- ja kirdetuuled. Külmim oli kuu viimane dekaad, 27. kuupäeva varahommikul mõõdeti Türi vaatlusposti aasta madalaim õhutemperatuur -28,4 kraadi. Paksu härmatisekoorma all kippusid paiguti murduma oksad ja puud. Lund oli palju, kuid püsivalt 35-45 sentimeetri paksust lund on jaanuaris ka varem korduvalt ette tulnud. Veebruaris oli külma küll mõõdukamalt, kuid esines mitu suuremat lumesadu. Kuu keskpaigas ulatus lumikatte paksus poole meetrini, niipalju oli seda viimati olnud 1999. aasta veebruari lõpus. Uued sajud 19. ja 23. veebruaril kasvatasid lund veelgi, 24. veebruariks oli seda Türi vaatlusposti vaatlusväljakul 68 sentimeetrit. 80 sentimeetri pikkused mõõtelatid ähvardasid lumme uppuda. Lumeuputus ning ennenägematult kõrged lumehunnikud ja -vallid olid ka linnatänavatel. Veel enam oli lund Kirde-Eestis. Tugevale lumesajule ja tuisule 23. veebruari päeval järgnes õhtul õhutemperatuuri tõus 0,3 soojakraadini. Selle muutis erakordseks fakt, et kogu jaanuari ja veebruari jooksul polnud õhutemperatuur Türil veel üle nulli tõusnud. Miinuskraadid olid pidevalt püsinud alates 30. detsembrist 2009, seega kokku 55 päeva vältel ei tõusnud temperatuur kordagi plusspoolele. Selline pidev külm on haruldane, kuid mitte erakordne. Näiteks 1995/96 talvel valitsesid Türil pidevad miinuskraadid 69 järjestikusel päeval. Külmakraadide püsivusrekordeid märgiti 2009/10 talvel siiski mõnes Kirde-Eesti vaatlusjaamas, kus sula ei esinenud detembri keskpaigast veebruari viimaste päevadeni.

Lumme uppuma kippuvad mõõtelatid ning ennenägematult võimsad lumevallid iseloomustavad kõige paremini möödunud aasta veebruari teise poole ilmastikku. Veel suuremates kogustes oli Eestis lund 1920-ndatel aastatel, poolemeetrine lumikate oli sage 1950-ndate ja 1960-ndate aastate talvedel.

Esimene tõsisem sula jõudis kohale veebruari viimasteks päevadeks, ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis üle nulli ning lumikatte paksus kahanes paarikümne sentimeetri võrra. Kiiret kevadet siiski ei tulnud, juba märtsi esimestel päevadel läks taas tunduvalt külmemaks. Kuigi päeviti oli õhutemperatuur märtsipäikese mõjul nulli ringis, langesid öised ja varahommikused temperatuurimiinimumid nii kuu algul kui ka keskpaigas 15...20 külmakraadini. Uued lumesajud kasvatasid märtsi keskpaigas lumikatte taas 60 sentimeetrini. Esimene äike registreeriti juba 13. märtsil Tartus, saatjaks lühiajaline tugev lume- ja lumekruupide hoog. Rohkem oli kevade hõngu tunda märtsi viimasel dekaadil, kui päevased õhutemperatuurid olid juba kindlalt plusspoolel. 27. märtsil oli mitmel pool sooja 11...13 kraadi, samal õhtupoolikul märgiti mitmel pool äikest. Märtsi lõpus hoogsalt sulama hakanud lumikate kadus kiiresti aprilli algul. Lund oli palju, mitmel pool sadas aprilli algul ka ohtralt vihma. Jõed tõusid kiiresti üle kallaste, Soomaa kattus veega ja Tartu madalamad piirkonnad kippusid uppuma. Õnneks suuremaid sadusid aprillis rohkem ette ei tulnud. Samas püsisid ilmad kuu lõpuni suhteliselt jahedad, peapõhjuseks ilmselt siiski külmast talvest jahe ja veel osaliselt sulamata jääga meri, mitte Islandi vulkaani tuhk, mis mitmetel päevadel ka Eesti kohal levis.

Emajõe üleujutus Tartus 8. aprillil. Üleujutuste ulatusest annab hea ülevaate satelliidi MODIS 15. aprilli foto, ku üleujutused on näha tumedate laienditena Emajõe ja selle lisajõgede ümber.

Mai algus oli väga jahe, ööl vastu 4. maid sadas mitmel pool lund, mis hommikuks siiski sulas. Võis karta, et talvest jaheda mere mõjul tuleb vilu kogu kevad. Alates 10. maist aga muutus ilmaolukord täielikult. Venemaa sooja kõrgrõhkkonna serv laienes Baltimaadele, Kesk-Euroopas pöörlevate tsüklonite kirdeservas valitsev idavool ainult soodustas soojade õhumasside pealetungi. Jahedast kevadest sai vaid paari päevaga tõeline suvekuumus. Ligi 2 nädalat valitses päeviti 23-27 kraadine palavus, mai teise dekaadi keskmine õhutemperatuur ületas juulikuu normi. Sageli esines tugevaid äikesehooge, paiguti kaasnesid paduvihmad ja rahe. Kevadistest üleujutustest jäänud madalaveeliseld lombid soojenesid kiiresti ning peagi täitsid õhku enneolematud sääsepilved.

Mai lõpuks suvesoe taandus ning ilm tundus lausa külmana, tegelikult langes ööpäeva keskmine õhutemperatuur +10...+12 kraadi piiresse, mis on üsna normilähedane. Võrdluseks, aastal 1975 kui mai keskpaik viimati nii kuum oli, esines kuu lõpus miinuskraade ning 29. mail sadas mitmel pool maha ka korralik lumi.

Juuni vahelduseks millegi erilisega ei üllatanud. Suvesoojad õhumassid kandusid enamasti Kesk-Euroopast Venemaale ja möödusid Baltimaadest ida poolt. Nii esines meil vaid üksikuid lühiajalisi soojalaineid, millele eelnesid ja järgnesid tugevad vihmasajud. Äikest oli üldiselt vähe, rohkem müristas vaid Kagu-Eestis, kus õhutemperatuurid kõrgemale tõusid. Otsustav ilmamuutus saabus Jaanipäeva paiku. Pilvised, sajused ja jahedad ilmad lõppesid ning võimust võtsid suvesoojad kõrgrõhkkonnad.

Sellist kuumust nagu juulis, pole Eesti ilmavaatluste ajaloos seni veel nähtud. Tõsi, lühemaid või pikemaid kuumalaineid ja üle 30 kraadi kerkivaid õhutemperatuure on ikka esinenud. Enneolematu on aga troopilise kuumuse püsimine kogu kuu vältel. Õhutemperatuurimaksimumid kerkisid Türil 30 kraadist kõrgemale tervelt 10 päeval, üksikutel "jahedatel" päevadel oli sooja 23...26 kraadi. Vaid kolmel päeval jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur +20 kraadist allapoole, kuu keskmiseks temperatuuriks  kujunes 22,5 kraadi, mis ületab klimaatilist normi kuue kraadi võrra. Kuumusega käisid sageli kaasas võimsad äikesehood, millega paljudes kohtades kaasnesid tormi-iilid.

Juulis-augustis tõid kuumad ilmad sageli kaasa tugevaid äikesetorme. Ülemisel fotol on näha 26. juuli varahommikul Türile lähenev võimas torm, mis murdis Järvamaal puid ja tekitas paiguti rahekahjustusi. All on samal ajal tehtud satelliidifoto, Eesti kohal on näha ümar kiiresti põhjasuunas liikuv tugevate äikesepilvede kobar.

Suure osa augustist püsis Venemaa kohal rekordiliselt kuum kõrgrõhkkond, mille lääneserv sageli ka Eesti ilma kujundas. Kuna võrreldes juuliga jäime enam kõrgrõhkkonna servaalale, kus Venemaa troopikakuumus kohtus läänepoolse palju jahedama õhuga, muutusid äikesetormid veel sagedasemaks ja raevukamaks. Eriti kuum õhumass kandus idatuultega Eesti kohale 7. ja 8. augustil. Nendel päevadel oli selgelt näha-tunda ka Venemaa metsapõlengute suitsu, mis üldiselt Eestini ei ulatunud. Õhutemperatuur tõusis Türil 7. augusti õhtupoolikul +33,3 kraadini varjus, mis on kõrgeim Türi vaatlusposti 13-aastase ajaloo jooksul mõõdetud näit. Uue rekordiga siiski otseselt tegu ei ole, täpselt samapalju oli kuuma ka 9. juulil 2006. Eesti kõigi aegade kuumarekordist jäi 7. augustil Narva-Jõesuus puudu vaid 0,2 kraadi, õhutemperatuur ulatus seal +35,4 kraadini.

Ülikuuma nädalavahetuse lõpetas pühapäeva, 8. augusti õhtutundidel üle riigi kihutanud erakordselt tugev äikesetorm. Üsna vähe oli neid paiku, kus see suuremat või väiksemat kahju poleks tekitanud. Pilvede liikumiskiirus oli väga suur: kella 18 paiku ületas raju lõunapiiri, kella 21-ks jõudis juba Soome rannikule. Tuuled puhusid kiirusega 15-25, Lääne-Virumaal kuni 36 m/s. Murtud või juurtega väja rebitud puid oli massiliselt, paljudes kohtades said purustusi ka hooned. Kergemalt pääses Eesti idaserv, samuti Tallinn-Pärnu joonest läände jäävad alad, mida ligi 150 km laiuselt lõunast põhjasuunda liikunud äikesevöönd ei puudutanud.

Viimaste aastate suurim suvetorm möllas Eestis 8. augustil. Ülemine satelliidifoto on tehtud kell 19 õhtul, kui torm räsis juba lõunapoolseid maakondi. Lisaks Eesti kohal kobrutavale tormiovaalile on näha väiksem äikesemassiiv Lääne-Soomes. Alumisel fotol on 8. augusti tormi poolt juurtega välja rebitud puu Türi kesklinnas.

Augusti keskpaigas hakkas Venemaa kõrgrõhkkond pikkamööda idasuunas taanduma. Kuuma õhu lääneserv püsis Eesti kohal veel pea nädala, äikest jagus nii päevasele kui öisele ajale. Otsustav ilmamuutus leidis aset 19. augustil, kui palav õhk lõplikult idapiiri taha taandus. Augusti viimasel kümnepäevakul valitses üle paari kuu taas tavaline Eestimaa suvi sagedaste vihmahoogude ning 15...20 soojakraadiga. September ja sügise algus millegi erilisega silma ei paistnud. Ilusat ja päikeselist ilma pakkus oktoobri algus, samas jäid päevased õhutemperatuurid 10...15 kraadi piiresse, mistõttu päris vananaistesuveks seda ilmselt nimetada ei saa. Esimene tugevam külmalaine saabus oktoobri keskel. Pärast esimest suuremat sügistormi 14. oktoobri õhtul sai Pandivere kõrgustiku piirkond kohati mitmeks päevaks varase lumikatte. Teine aktiivne tsüklon, mis mitmel pool lumesadu põhjustas, levis üle Eesti 22. oktoobril. Tsükloni tagalas esines 23. oktoobri öösel Põhja-Eestis mitmel pool ka äikest.

Novembri esimene pool pakkus mahedat sügisilma vaheldumisi lühiajaliste külmenemiste ja lumesadudega. Eriti soe oli 15. november, kui Kesk- ja Lõuna-Eestis mõõdeti lausa soojarekordeid, õhusoe ulatus 10...13 kraadini. Otsustav pööre talve poole toimus juba paar päeva hiljem. Lumi, mis 18. novembril sadas, jäi püsima kohati Kirde-Eestis. Mujal jõudis see veel sulada, kuid paari päeva pärast külmenes ilm taas ning vahemikus 21.-24. novembrini sai lumikatte juba kogu Eesti. Miinuskraade lisandus iga päevaga, 29. novembri öösel ja varahommikul paukus mitmel pool novembri kohta ennenägematu pakane. Türil langes õhutemperatuur -23,1 kraadini, Kirde-Eestis oli koguni 25...26 kraadi külma.

Detsember algas normist veidi madalamate õhutemperatuuridega ning mõõdukalt lumiselt. Uus ilmaüllatus ootas ees 9.-10. detsembril, kui lumetorm Monika suure osa Eestist tuisumöllu mattis. Kõige tugevama tormi piirkonnas Virumaal nähti öises tuisumöllus sähvimas ka talvist äikest. Lumikate kasvas paari päevaga rekordilähedaseks, kohati paksemaks. Türi vaatlusposti mõõtmisväljakul esines detsembri maksimaalne lumikatte paksus 67 sentimeetrit 12. kuupäeval. See jäi vaid sentimeetriga alla veebruaris mõõdetud rekordile. Lumesadusid ja tuiske jätkus kuu lõpuni, temperatuur püsis pidevalt miinuspoolel. Suurd lumesajud said võimalikuks Lõuna- ja Lääne-Euroopa soojade ning Põhja-Euroopa väga külmade õhumasside kohtumisel tekkinud võimsate tsüklonite tõttu. Taas kerkisid lumevallid aedade kõrguseks ning mitmel pool linnades polnud enam ruumi lume kuhjamiseks. Erakordse ilmastikuga aasta sai erakordselt lumise lõpu. 

Kes oleks osanud arvata, et veebruaris esinenud aastakümnete rekordlumi kordub juba enne aasta lõppu. Ülal lumetorm Monika tihe sajupilvedesüsteem Baltimaade kohal 9. detsembri pärastlõunal. Alumisell fotol 31. detsember Türil.

Tabelis 1 on esitatud kuude keskmised õhutemperatuurid Türil 2010. aastal, samuti pikaajaline keskmine ning äärmustemperatuurid. Ilmneb, et märts, aprill, juuni, september ja november olid klimaatilise normi lähedase keskmise õhutemperatuuriga. Normist külmemad olid eelkõige talvekuud, jaanuar oli 7 ja detsember 4 kraadi võrra. Paar kraadi alla klimaatilise normi oli ka veebruari ning oktoobri keskmine õhutemperatuur. Normist soojemad olid suvekuud, erakordselt kuuma juuli keskmine ületas normi lausa 6 kraadi võrra. August oli 3 ja mai 2,5 kraadi normist soojem. Tähelepanuväärne on aasta 2010 puhul kõige soojema ja kõige külmema kuu õhutemperatuuride erinevus: juuli keskmine õhutemperatuur ületas jaanuari oma 35,2 kraadi võrra. Normaalne erinevus oleks umbes 23 kraadi. Selline tavatult suur temperatuuriamplituud näitab keskmisest tunduvalt kontinentaalsemat ilmastikku aastal 2010. Atlandi ookeani mõju oli tunda tavatult vähe, kesktalvel mõjutasid meid väga külmad ja kesksuvel väga kuumad kontinentaalsed õhumassid idasuunast.

Aasta madalaimaks õhutemperatuuriks mõõdeti Türil 27. jaanuari varahommikul -28,4 kraadi, kõige soojem oli aga 7. augusti õhtupoolikul, +33,3 kraadi, 32,9 kraadi mõõdeti sooja 28. juulil. Üldse kõikus õhutemperatuur Türil 2010. aastal 61,7 kraadi ulatuses. Võrdluseks, ilma talveta ja jahedavõitu suvega 2008 aastal oli temperatuurikõikumine 41,9 kraadi, 2009 aastal 52,4 kraadi. Palava suve ja külma talvega 2006. aastal aga kõikus õhutemperatuur peaaegu samapalju kui lõppenud aastal, 61,2 kraadi ulatuses.

Kokkuvõttes osutus aasta 2010 keskmiseks õhutemperatuuriks Türil 4,8 kraadi, mis vastab praktiliselt täpselt pikaajalisele normile. Aasta 2009 oli 1,1 ja aasta 2008 koguni 2,5 kraadi võrra soojem.

Tabel 1. Kuude keskmised ja äärmuslikud õhutemperatuurid Türil 2010. aastal.

Joonis 1. Kuude keskmised õhutemperatuurid Türil 2010. aastal võrrelduna perioodi 1945 - 2001 pikaajaliste keskmistega.

Tabelis 2 on esitatud kuude sademete summad Türil aastal 2010 koos pikaajaliste normide, maksimaalsete ööpäeva sajuhulkade ja sajupäevade arvuga kuus. Ilmneb, et sajunorme ületasid enim mai, november ja detsember. Nende sajuhulk aastal 2010 ületas pikaajalise normi 1,5...2 korda. Normist sajusemad olid ka veebruar, märts, juuni, august ja september. Pisut alla normi sadas aprillis ja oktoobris. Normist selgelt kuivemad olid jaanuar ja juuli, siis sadas umbes 60 protsenti klimaatilisest normist.

Aasta kõige sajusemaks päevaks Türil kujunes 12. juuni, mil vähem kui 24 tunniga kallas 20,6 mm vihma. 20,2 mm sadas 3. septembril ja 19,2 mm 21. juunil. Sajupäevi (vähemalt 1 mm sademeid 24 tunniga) oli enim novembris, 19. Detsembris oli 17, märtsis 16 ja septembris 15 sajupäeva. Kõige vähem sajupäevi, 7, oli jaanuaris ja aprillis.

Aasta sademete summaks kujunes Türil 2010. aastal 783 mm. See ületab pikaajalist normis umbes 14 protsendi võrra. Eelnenud 2009. aastal sadas aga 821 ning 2008. aastal koguni 1030 mm.

Tabel 2. Kuude sademete summad, maksimaalsed ööpäevased sajuhulgad ja sajupäevade (sajuhulk vähemalt 1 mm) arv Türil 2010. aastal.

Joonis 2. Kuude sajuhulgad Türil 2010. aastal võrrelduna perioodi 1945 - 2001 pikaajaliste normidega.

01.01.2011
Sven-Erik Enno,
Tartu Ülikooli klimatoloogia doktorant

Eelmised artiklid:

Kuidas talv, nõnda suvi? (02.01.2011) 29.01.10Foto: Peep Loorits 2010. aasta eredamad ilmasündmused läbi sünoptiku silmade.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam