•  

Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019 12:26)

Autor: Aednik24

Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!

Kui maapind on külmunud, aga taevas särab päike, on päikesehelladel okaspuudel ja igihaljastel lehtpõõsastel käes keerulised ajad. Miks? Kui pinnas üldse ei külmuks, siis poleks vaja igihaljaid taimi talvel ja varakevadel varjutada. Põhjus on lihtne ja loogiline: kuna juured n-ö töötavad ehk imavad mullast vett, saab taim tagasi niiskuse, mis päikesesoojuse mõjul lehtedest aurub.

Kui pinnas on aga külmunud, pole juurtel sealt midagi võtta. Vee asemel on jää. Jaanuari lõpus võib päike olla mõnikord juba nii tugev, et kütab okkad või lehed soojaks ning nende pind hakkab auruma. Kuna juurte kaudu vett asemele ei tule, siis okkad või lehed kuivavad. Päikesekiirgust võimendab valge lumi, kust kiired tagasi peegelduvad. Eriti tugeva päikesega võib lumelt taimedele peegelduv kiirgus olla ohtlik isegi siis, kui maapind lume all on sula. Suurimas ohus on need puud-põõsad, kellele langeb päeva keskel otsene päike.
Selleks, et päike liigselt ei kõrvetaks, tuleb taimedele varju pakkuda ehk neid varjutada. Varjutamiseks võib kasutada hõredat kotiriiet, jutekangast ja kuuseoksi, kõige mugavam on seda teha aga spetsiaalse varjutuskangaga. See on peenest plastribast kootud tihe võrk, mis tekitab väikese varju ja aitab kiirgust hajutada. Võrgu tekitatud varjus võra ei kuumene. Lisaks kaitseb kangas ka tugeva tuule eest, mis võimendab miinuskraade ja võib tekitada tõsiseid külmakahjustusi.

Kuidas ja millal paigaldada?
Ära pane varjutuskangast otse võrale, nii et kangas surub vastu okkaid või lehti. Õhk peab saama taime ja katte vahel liikuda. Hea oleks kinnitada kangas tugikeppidele (need tuleb maasse torgata enne pinnase külmumist) või karkassile. Karkassist on abi ka siis, kui kangas muutub lume all raskeks ja liigselt taimele surub – karkass hoiab ära okste murdumise. Palju abi on ka sellest, kui teed taime päikesepoolsele küljele tugikeppide abil kangast sirmi.
Varjutuskangas pannakse taimedele peale tavaliselt enne lume tulekut, sest kui lumi on puude peal, ei ole varjutuskangast väga lihtne paigaldada. Kui seda siiski teha tuleb, siis peaks enne kanga paigaldamist võimalikult palju lund maha raputama, kuid vaatama, et ei vigastaks puude oksi ning seejärel varjutuskanga peale panema. Kanga alla jääv lumi hakkab lõpuks päikese abil sulama. Vajadusel tuleb kangast seejärel kohendada, et ta ikka korralikult puud kataks.

Kui on lumeta talv, siis võiks varjutuskanga peale panna jaanuari lõpus, sest siis on päike juba üsna tugev. Sügisel liiga vara varjutuskangast peale panna ei tohiks, sest taim kasutab veel valgust ja katmine häirib talveks valmistumist.

Mitte mingil juhul ära kata taimi aga katteloori või kilega! Katteloor on mõeldud sooja hoidmiseks. Kui päike sellele peale paistab, läheb loori all väga kuumaks ja igihaljas taim hakkab sõna otseses mõttes küpsema. Kile on veelgi hullem, sest ei lase õhku läbi. Peenest plastribast kootud varjutuskangas on parim materjal, kuna laseb õhku läbi ja selle all ei teki kondensatsioonivett.

Igihaljas võra vajab tugeva kiirguse eest kaitset seni, kuni maapind sulab ja juured taas tööle hakkavad. Alles siis võib katte ära võtta.

Noori puid-põõsaid varjuta kindlasti
Eelkõige tuleb kõrvetava talvepäikese eest kaitsta just nooremaid, hiljuti istutatud puid-põõsaid, kuna nende juurekava pole veel piisavalt suur. Vanemaks saades ulatuvad juured sügavamale, hangivad paremini vett ja põletusoht on väiksem. Puu saab sageli juba iseseisvalt hakkama.

Kaitset vajavad kindlasti kanada kuused ‘Conica’, ‘Alberta Globe’ ja teised sordid; ida-elupuu ja hariliku elupuu sordid; ebaküpressid, kadakate liigid ja sordid. Päike võib tõsiselt liiga teha isegi meie kodumaisele harilikule kadakale. Meie harilik kuusk ja mänd, samuti mägimänd õnneks varjutamist ei vaja.

Igihaljastest lehtpõõsastest vajavad varju rodod, pukspuud, mahooniad, Dammeri tuhkpuud, pohlad. Muret on vähem, kui istutad igihaljaste rodode asemel heitlehised, mis on talvel raagus ja päikest seetõttu ei karda.

Igihaljad pinnakatjad
Roomavaid ja laiuvaid okaspuid ning lehtpõõsaid kaitseb kurja päikese eest lumerikkal talvel kohev lumi. Lume all läheb olukord ohtlikuks siis, kui pärast sula lumi jäätub ja taimed jäävad õhupuudusesse. Siis tuleb jäätunud kiht ettevaatlikult eemaldada.

Kui lund sulab vähemaks, jäävad madalate taimede oksad päikese kätte ja saavad kõrvetada. Seda tuleb jälgida ning varjukangas õigel ajal peale panna.

Lumi kaitseb ka igihaljaid kiviktaimlapadjandeid, kellele ere päike samuti liigat teeb. Kui lumi kaob, laota neile peale varjutusvõrk või kuuseoksed.

Aiapidajal on kasulik teada: sügisel korralikult kastetud taimi ohustab päikesepõletus vähem, kuna rakud on vett pungil täis. Sellepärast kasta puid-põõsaid esimestel aastatel pärast istutamist eriti hoolega.

Eelmised artiklid:

Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.

Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.

Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.

Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel  7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".

Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.

Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.

Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.

Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.

Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.

Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.

Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses  ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam