•  

Jaanilaupäeval mattis kuumalaine Eestimaa. Ametlikult (27.06.2020 15:48)

Autor: Ilmateenistus

23.06.2020 Pärnumaal
Foto: Peeter Rokk

Jaanilaupäeval mattis kuumalaine Eestimaa. Ametlikult. Nimelt on esimest aastat selle ilmailmingu kriteeriumiks maksimaalse õhutemperatuuri püsimine üle +27 °C kolme ja enama päeva jooksul või ööpäeva keskmise õhutemperatuuri esinemine +20 °C kolme ja enama ööpäeva vältel. Eriti ohtlik on siinseile elanikele olukord, kui need näitajad ületavad vastavalt 30 ja 25 kraadi.

Miks pööratakse just kuumalainetele viimastel aastatel rohkelt tähelepanu? Esiteks: kliimaandmete kohaselt on ka meie alade keskmine temperatuur tõusnud, sagenenud on ohtlike kuumalainete arv. Pealegi pole me kohastunud palavuses elama (kuigi väidame, et ega soe konti riku); samuti elame mere ääres ja siinne kuumus on väga sageli niiske (märg leil on teatavasti karmim kui kuiv).

Kuumus võib isegi tappa: meenutagem 2003. aasta augustit, kui umbes kaks nädalat kestev ligi 40-kraadine leitsak surmas Lääne-Euroopas üle 40 tuhande elaniku. Uurimused näitasid samuti, et hullud polnud sedavõrd kõrged päevased soojanäidud kui see, et ööd ei toonud kergendavat jahedust. Pärast toda kuumalainet said riigiametid kõvasti hurjutada – et ei oldud valmis tegutsema säärastes oludes. Tööd said juurde nii arstid, tuletõrjujad kui ka energeetikud (järsult suurenes energiatarve – jahutusseadmed!).

Ka meil näitas 2010. aasta kuumalainete analüüs koguni 30% suremuse suurenemist võrreldes kuumalainete eelse ja järgneva ajaga. Kõrgemad temperatuurid soodustavad ka soojussaare efekti tekkimist, mis lisaks linnadele avaldub ka väiksemates asulates – see ilmnes 2014. aasta kuumalaine ajal. Kuumalainete sagenemine võiks halvima stsenaariumi juures praeguse Eesti rahvastiku ja suremuse määra juures lisada 21. sajandi lõpuks enam kui 1000 varajast surma aastas.

Kuumalainete kriteeriumit alandati seetõttu, et 30-kraadine lävi on liig kõrge siinsete alade jaoks. Võrdluseks: Iirimaal on vastav lävi samuti 27°, Taanis 28 kraadi vähemalt 3 päeva jooksul, Lätis 27 kraadi kahel järjestikusel päeval, Soomes ööpäevane maksimum >27° või kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületab 20 °C.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on tähtis, sest aegajalt on see näitaja ka Eestis, eriti saartel, sama kõrge kui troopikas – näiteks 18. juulil 2018 arvutati Roomassaares selleks 25,1 °C (öine miinimum oli 22,6°).

Kuumalaimed juunis

Harilikult esinevad kuumalained meil juulis ja augustis. Juunikuu on harva palavaim suvekuu – Tartu pikas, 1866, aastast algavas vaatlusreas on seda esinenud vaid 16 aastal, viimati 2019 ja 2013. Kuumalaineist annab pildi graafik, kus on esitatud nende esinemissagedus alates 1935. aastast. Ohtlikke kuumalaineid (30 kraadi vähemalt kolme päeva jooksul) on juunis esinenud harva – viimati aastail 2006 (Narva-Jõesuu ja Valga), 2019 (Kunda ja Viljandi).
2016. aastal tuli kuumalaine mai lõpul – juuni algul, siis jaanipühade aegu, kuupäevadel 24.-26. Võrus mõõdeti tollal päevaseks maksimumiks 25. juunil 32,4°, ööpäeva keskmiseks arvutati koguni 26,0°! Kuu lõpupäevil kerkis õhutemperatuur jällegi kõrgele; kuumapahvak lõppes tugeva äikesetormiga Lõuna-Eestis 3. juulil.

Kuidas kuumalaine ajal käituda? Soovitav on ennetada tervist kahjustavat ülekuumenemist, vältida pikaajalist päikese käes viibimist ning füüsiliselt rasket tööd teha võimaluse korral varjus või varajastel hommikutundidel ja õhtul, tarbida rohkelt vedelikku ja võimalusel end vees jahutada.

Eelmised artiklid:

Kõik ilmahuvilised on oodatud 1. augustil kokkutulekule! (26.06.2020) Sillaotsa talumuuseumi kaart. Joonistas Anne Aaspõllu Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate üheteistkümnes kokkutulek toimub laupäeval, 1. augustil Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal. Läbivaks teemaks on ilm ja kliima - seotud andmed, nähtused mõjud ja muutused.

Heinatöödel säästa loomapoegi! (26.06.2020) Liigirikas niit Saaremaal. Keskelt lahku niitmine jätab loomadele võimaluse masinate eest taandumiseks. Foto: Tõnu Talvi Keskkonnaamet palub põllumeestel olla heinatöödel tähelepanelik ning arvestada rohumaadel elavate loomadega.

Ametlik suvi! (20.06.2020) Ööl vastu pühapäeva (21.06. kell 00:44) algab Eestis ametlik ehk astronoomiline suvi ning Pärnust saab suvepealinn. Selleks puhuks saavad sajupilved maha rahustatud ning selge taevas valdavas Eestis esile toodud. Mõned pilved siiski sõuavad lõunasse taandunud äikeselise madalrõhkkonna järel ringi Eesti lõunapiiril, kuid sadu neist päeval enam ei tule.

Ees on päikesepaisteline nädalavahetus (12.06.2020) Põhja-Euroopa kohal on sel nädalavahetusel (13.-14.06) oma kohta kinnitamas kõrgrõhuala ja soosib ka meil selget taevast. Samal ajal tuleb arvestada, et lõunasse taandunud, aga elujõulisena püsiva madalrõhkkonna servas püsib kirde- ja idatuul puhanguline ning mõjutab kindlasti märkimisväärselt õhutemperatuuri tuulele avatud rannikul.

Väike tagasivaade 8.06. õhtusse (09.06.2020) Juuresoleval pildil on Priit Retsep Viljandimaal Maru külas mõõtnud paarikümne minutilise rahesaju järel suurima tera läbimõõduks 38 mm.

Elu äikeseliinil (08.06.2020) Eesti ilmateenistuse poolt on väljastatud teise taseme ehk kõrgema taseme hoiatus äikesetormi kohta!!!

Sissejuhatus nädalavahetusse: pühapäev loob juba suvemeeleolu (05.06.2020)

Eestist saab Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse täisliige (03.06.2020) Fotol Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, keskkonnaminister Rene Kokk ja Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse asedirektor Svetlana Pudova Keskkonnaminister Rene Kokk ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) juht Florence Rabier allkirjastasid täna koostööleppe, mille jõustumisel saab Eestist ECMWFi täisliige. See tähendab Eestile kvaliteetsemaid äärmuslike ilmastikunähtuste hoiatusi ja prognoose, samuti tõhusamat riikidevahelist koostööd.

Selge ja jahe õhk vahetub niiskema ning veidi soojema vastu (03.06.2020) Põhja-Venemaalt Läänemere äärde ulatuv selge taevaga jahe kõrgrõhuala sätib ennast eeloleval ööpäeval minekule ning Ukraina kohal pöörleva madalrõhkkonnaga seotud sajune lohk võtab suuna loodesse.

Laupäevane tugev tuul toob sooja (29.05.2020) Tugev tuul toob ühtlasi Venemaalt sooja ning võimalik, et Kagu-Eestis, kus tuul on kõige tugevam, mõõdetakse ka päeva kõige kõrgem õhutemperatuur (20°C). Valdavalt jääb õhutemperatuur vahemikku 15..19°C, meretuulele ehk põhja- ja kirdetuulele avatud rannikul jääb 12..14°C juurde pidama.

Euroopa on mõnes kohas lausa üle kuumenenud (19.05.2020) Samal ajal kui meie ootame pikisilmi sooja, on Euroopa mõnes kohas lausa üle kuumenenud. Türgi kuurortis Antalyas mõõdeti pühapäeval, 17.05. sooja 43°C. See oli maikuu rekord, mida hoidis enda käes siiani 1945. aasta 26.05. mõõdetud 38,7°C.

Nädalavahetuse ilm tuleb... (15.05.2020) Kuigi maikuu on jõudnud poole peale ja kevadvärvid saavutamas maksimumi, jätkab ilm oma tujukat meelt.

Algab kiire külmenemine (10.05.2020) Homme (11.05) on Eesti ilm külmenemas. Kuiva ja sooja õhumassiga kõrgrõhuala eemaldub Eesti kohalt Venemaale ning selle asemele liigub merelt niiske madalrõhuvöönd, mille järel algab kiire külma õhu sissetung.

Täna saab maa kastetud (02.05.2020) Täna saab Eesti loodus kosutavat vihma. Maa saab kastetud, samuti väheneb tuleoht.

Nädalavahetus tuleb jahe (24.04.2020) Täna (24.04) on soe Eesti kohalt lahkumas, kuigi päevamaksimumid jõuavad tõusta veel 10°C ümbrusesse. Ilmakujundajaks saab sel nädalavahetusel Põhja-Venemaal pöörlev madalrõhuala, mille serva mööda saabub loodevoolus niiskemat ja jahedamat õhku.

Kaunis kevad Läänemere ümbruses ja Euroopa südames (23.04.2020) Tänane (23.04) jüripäev on pakkunud meile taas ühe kauni kevadilma. Päevamaksimumid on tõusnud sarnaselt eilsega jõudsalt üle 10°C, mitmel pool ka 15°C ümbrusesse. Jahedam on mere ääres, kuhu läänekaare tuul peale puhub. Merevee soojus ulatub praegu 5..9°C-ning praegusel aastaajal jahutab meri õhku üsna märkimisväärselt.

Juhtiva tuule teel - üks torm ajab teist taga (15.04.2020) Üks torm ajab teist taga ning lõppu ei paista tulevat? Põhjus peitub atmosfääri kõrgemates kihtides (5-10 km kõrgusel), kus Atlandi ookeanilt liigub suurte lainetena Euraasia mandri suunas õhu juhtvool ehk jugavool. Jugavool koondab tugevama tuule enda ümber ning on võimeline kihutama kiirusega üle 300 km/h (̴ 100 m/s). Keskmine jugavoolu liikumiskiirus ulatub 100 km/h (25-30 m/s).

Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke osalema hanede loendamisel (09.04.2020) Foto: Koidula Kliimann Ornitoloogiaühing teeb sel aastal hanede seiret ning kutsub vabatahtlikke linnutundjaid osalema hanede loendamisel aprillis ja mais üle Eesti.

Täna saime sõõmu sooja (07.04.2020) Praeguseks on suvesooja päeva jahutamas maha merelt saabunud sajune madalrõhulohk, mis tempokalt üle Eesti itta tõttab. On väike võimalus (40-50%), et see õhtusel ajal esineb Eesti lõunaosas ühes vihmaga ka äikest.

Rünksajupilvedest Eesti kohal jõuab maapinnale erinevaid sademeid (04.04.2020)

Tormine edelatuul lükkab merevett Eesti lääneranniku poole ja tõstab veetaset (02.04.2020) Foto: Kalmer Saar Neljapäeva päeval (2.04.20) koondub Skandinaavia kohale ägenev madalrõhkkond ja selle jõulisel survel algab pärastlõunal meie rannikuvetes edelatuule tugevnemine.

Tuleb heitliku ilmaga nädal (29.03.2020) 03.04.2012 Stroomi Inimestele meeldib ka selline ilm. Foto: umps Päikeseküllane rahulik kirgas kevadilm on mõneks ajaks läbi ja saabuv nädal toob nii lund, lörtsi kui vihma ning tõstab aeg-ajalt tuule väga tugevaks.

Anna teada saabuvatest rändlindudest! (19.03.2020) 19.03.2020 Saaremaa Foto: Kalmer Saar Ornitoloogiaühing kutsub loodusesõpru teada andma esimestest saabunud rändlindudest. Oodatud on vaatlused näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.

Koroonajäätmed tuleb teistest jeemal hoida (19.03.2020) Keskkonnaministeerium avaldas KKK-d, mis aitavad tuua selgust jäätmekorralduses eriolukorra ajal. On väga tähtis minimeerida nakkuse levikut jäätmete kaudu.

Meteopäeva konverents 2020 toimub veebikonverentsina (18.03.2020) Pilt: WMO Seoses Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorraga on avalike ürituste korraldamine keelatud, mis tähendab, et 24. märtsil Tartus toimuma pidanud konverents “Kliima ja vesi” jääb esialgsel kujul ära, kuid toimub veebikonverentsina, teatab Keskkonnaagentuur.

Keskkonnaministeerium toidu kokkuostmisest: varuda tuleb aruga (14.03.2020) Koroonaohu tõttu on tublisti suurenenud toiduainete varumine ning paljudel poelettidel haigutab tühjus. Keskkonnaministeerium soovitab toidu varumisel arvestada selle säilivust ning adekvaatselt hinnata, kas seda jõutakse ka ära tarbida.

12. märtsi õhtu tuleb Läänemere ääres tormine (12.03.2020) Foto: Päivi Palts Väga tugeva jugavoolu läheduses tekkinud uus osatsüklon teeb Skagerraki kohalt spurdi ja jõuab õhtuks Soome lahe suudmesse ning tõstab meie aladel tuult – esialgu Saaremaal ja Liivi lahe ääres, hiljem ka mandril.

Nädalavahetuse ilmaplaanid (06.03.2020) Tänane reede (6.03) teeb rahuliku sissejuhatuse nädalavahetusele: pakub kõrgrõhuharja toel suurema sajuta päeva ja paljudes kohtades selgimisi.

Lõuna poolt lisandub värsket lund (27.02.2020) Märtsikellukesed lumes ‎26. ‎veebruar ‎2020‎. a., ‏‎11:59 Hiiumaa Päeva jooksul levib lõunapoolne sadu aeglaselt põhja-loode suunas ning toob lund juurde 5-10 cm, Lõuna-Eestis pole välistatud, et sajuhulk ületab ka 15 cm. Tihedama saju piir jääb tõenäoliselt Haapsalu-Paide-Räpina joonest lõuna poole.

Tuul tõuseb tugevamaks, veetase tõuseb keskmisest kõrgemale (22.02.2020) Foto: Kalmer Saar Laupäeva  päeva jooksul tõuseb tuul järjest tugevamaks, pärastlõunal ja õhtul on sisemaal puhanguid idapoolsetes maakondades 20 m/s, Lääne-Eestis kuni 23 m/s, rannikul kuni 27 m/s, Saaremaal kuni 30 m/s. Lisaks muutub sadu pärastlõunal rohkeks ning kui sisemaal tuleb alla põhiliselt lörtsi, siis muutuvad sõiduolud tugeva külgtuule, halva nähtavuse ja libeduse tõttu väga keeruliseks.

Uue tormi ootel (15.02.2020) Tuule jõulisem tugevnemine saab alguse Eesti jaoks pühapäeva (16.02) pärastlõunal, kulminatsioon saabub tõenäoliselt ööl vastu esmaspäeva (17.02), kui sisealadel on oodata lõuna- ja edelatuule iile vähemalt 15-20, rannikualadel 22-28 m/s.

Jaanuar oli rekordiliselt soe kuu (03.02.2020) Foto: Elviira Vehh Video: Allar Maripuu Hoolimata vaatlusrea pikkusest asetus lõppenud jaanuar kõikides Eesti ilmajaamades soojuse poolest esimesele kohale. Ilmateenistuse andmetel oli Eesti keskmine õhutemperatuur 2020. aasta jaanuaris +3,1 °C (norm −3,5 °C).

Järgmisel nädalal ilmuvad vähemalt hetkeks ka Eesti lumekaardile mõned numbrid (30.01.2020) Jaanuari lõpus on paljudes kohtades Euroopas lumi maas ning kõrgemad hanged ulatuvad üle 250 cm. Kõige enam on mõõdetud lund Prantsuse Alpides, üle 280 cm, Hispaania mägedes 150 cm ümber. Ka meist mitte kaugel Norras ulatub maksimaalne lumikate 150-200 cm-ni. Rootsi põhjaosas on lund 150 cm ümber, Soomes 60-90 cm ringis. Tatra mägedes on lund 50-80 cm, Venemaal 100-150 cm.

Nädalavahetusel on talvine aialinnuvaatlus (24.01.2020) Foto: Koidula Kliimann Rikkalik söögikoht 11.01.2020 Tallinn Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et tänasest kuni pühapäevani on üle-eestiline talvine aialinnuvaatlus.

Täna on külmarekordi aastapäev (17.01.2020) Foto: Riina Mändel Täna 80 aastat tagasi aastal 1940 püstitati Jõgeval Eesti kõige kuulsam ilmarekord –43,5 °C.

Alanud aastal hakkasid kehtima uued kriteeriumid ohtlike ilmastikunähtuste hoiatustele (02.01.2020) Võttes arvesse naaberriikide kogemust, tuginedes statistilisele analüüsile ja ülikoolide soovitustele, võetakse alates 01.01.2020.a. kasutusele uuendatud ohtlike ilmastikunähtuste kriteeriumid. Uued kriteeriumid on kooskõlastatud ja heaks kiidetud erinevate ametkondade poolt.

Tuul tõuseb väga tugevaks! (02.01.2020) Foto: A. Maripuu Lähipäevil tõuseb tuul väga tugevaks. Reedel (3.01) tugevneb edelatuul sisemaal puhanguti 18 m/s, rannikul kuni 25 m/s – tormi kõrgpunkt on varahommikust kuni pärastlõunani. Õhtul tuul pisut nõrgeneb.

Aasta 2019 oli e viimase enam kui poole sajandi üks soojemaid (01.01.2020) Aasta 2019 oli esialgsetel andmetel viimase enam kui poole sajandi üks soojemaid. Eesti aasta keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati ilmateenistuses 7,6 °C (norm 6,0 °C). Sama soe aasta oli 2015. Pisut jahedam oli 2008. aasta, mil Eesti aasta keskmine õhutemperatuur oli 7,4 °C. Alates 1961. aastast kõige jahedam on olnud 1987. aasta, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 3,5 °C.

Soome laht kui lumemeister (27.12.2019) Soome lahel on käivitunud nõrk protsess, mis kergitab sooja vee (veetemperatuur 2..5°C) kohalt niiskust üles ning saadab seda lumena Eesti põhjarannikule. Nähtus kannab nime „järveefekt“ ning selle nimesaamislugu pärineb Ameerika Ühendriikide ja Kanada piiril asuva Suure Järvistu järgi, kus põhjast tuleva külma õhu ja sooja järvevee kohtumisel hakkab lund sadama.

Kuidas külm mõjutab Sinu sõidukit (19.12.2019) Foto: Peeter Rokk Külm ilm võib sinu sõidukile mõjuda päris rängalt. Et ära hoida kulukaid parandustöid siis soovitame viia ennast kurssi sellega, mida miinuskraadidesse langenud ilm võib sinu masinaga teha. Külm ilm võib mõjuda palju kiiremini, kui esialgu oodata võiks, nii et tee kindlaks, et võimalused auto korralikuks käivitumiseks on nii soodsad kui vähegi võimalik. Ekstreemselt külm ilm võib auto aku tühjaks tõmmata ja see omakorda peatab auto korrektset käivitamist.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam