•  

Matkaspordi käsiraamat (04.06.2004 10:55)

Autor: Riho Västrik
Eesti matkamise ajaloo alguseks loetakse 1920ndat aastat, kui tollane Tartu üliõpilane Johannes Maide tegi üksinda 1046 kilomeetri pikkuse süstamatka ümber Eesti. Täna on matkamisest saanud massiharrastus, millega saab tegeleda aastaringselt, kasutades kõikvõimalikke abivahendeid. Samas, kuni selle nädalani puudus ajakohastatud matkaspordi käsiraamat . Nüüd on see olemas.

Eelmised artiklid:

Prügi vahepeatus (27.05.2004)

Mürkmaod lähivaates (27.05.2004)

Vereta jaht (27.05.2004)

Välisõhk kaitse all (21.05.2004)

Väärtuslikud veealad (21.05.2004)

Olukorrast forellijõgedel (21.05.2004)

Keri vajab saarevahti (13.05.2004)

Rattaretk Alutagusele (13.05.2004)

Orhideed kangale (13.05.2004)

Kui vaja, siis sertifitseerime (07.05.2004)

Seened laudast (07.05.2004)

Laev tõstis purjed (07.05.2004)

Rattaga linnas (30.04.2004)

Helidepüüdja (30.04.2004)

Nastiku pulmad (30.04.2004)

Keemia tapab bakterid ja ... (22.04.2004)

Roheline Trükis (22.04.2004)

Peldikukultuur (22.04.2004)

Enne metsa istuta, siis tantsi (16.04.2004)

Laululuiged on Eestis läbirännul (16.04.2004)

Põtradega naftatööstuse vastu (16.04.2004)

Balti klint on meie uhkus (09.04.2004)

Uuele ringile (09.04.2004)

Tagasi juurte juurde (09.04.2004)

Tere kevad kutsub õpilasi (02.04.2004)

Tähtsad linnualad valitud (02.04.2004)

Vana mööbli uus elu (02.04.2004)

Vabandus (26.03.2004) kökök

Köögihunt ei ulu (27.02.2004) Köögihunt aitab vabaneda toidujäätmetest. Varem prügimäele sattunud ülejäägid suunatakse nüüd kanalisatsiooni.

Tuul puhub tüli (27.02.2004) Virtsu tuulepark on tuulest elektrit muundanud pisut üle aasta. Esimese aastaga toodetud enrgia arvelt jäi Narva Elektrijaamades põletamata 360 vagunit põlevkivi.

Looduskaunid kohad ehitatakse täis (27.02.2004) Looduskaunid kohad Tallinna külje all on kinnisvaraarendajate surve all. Nüüd on ka Kaitseliit alustanud kinnisvaraarendust, kavatsedes Aruküla loomännikusse ehitada oma linnaku.

Mets õpiku asemele (20.02.2004) Põhjamaades ja nüüd ka Eestis on hoogu kogumas algastme õpilaste õpetamine klassiruumi asemel vabas looduses. Eestis on katsetused küll üsna harvad, Soomes-Rootsis aga rohkem levinud.

Kunstloodus õpetab (20.02.2004) Kaasaegsed loodusmuuseumid annavad võimaluse garanteeritud loodusõpetuseks- siinsed linnud laulavad sõltumata aastaajast ning dioraamides maalitud või fototaustaga butafoorse maastikuga vitriinides- elavad mulaashid ja topised.

Pressib linast õli (13.02.2004) Põlvamaal, Mooste vallas asuvasse ajaloolisse mõisakompleksi on end sättinud üks omapärane tööstus. Nimelt on linateadlane Kalju Paalman lina kasutusvõimalusi testides siia püstitanud linaseemnepressi.

Looduse lähendaja (13.02.2004) Lilleküla kooli kauaaegne bioloogiaõpetaja, praegune Tallinna Linnuklubi president Linda Metsaorg on loodusega sinasõbraks teinud mitu tuhat noort läbi kolme põlvkonna.

Merevesi heaks (13.02.2004) Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi järgi peavad 2015 aastaks nii siseveekogud, põhjavesi kui rannikumeri olema hea vee kvaliteediga.

Väikesadamad on osa Eestist (06.02.2004) Ligi seitsmekümnes Eesti väikesadamas ja lautrikohal peatub igal aastal kuni 30 000 meresõitjat. Vajadustele vastavaid sadamaid on vähe ning paljud olemasolevad kipuvad rahanappuses lagunema.

Hobused lumel (06.02.2004) Hobune oli üks esimesi metsloomi, keda eestlaste esivanemad oma kasuks tööle panid. Kunagine asendamatu veo- ja tööloom on täna üsna kõrvale tõrjutud, ometi paistab tallegi tunneli lõpus pisut valgust.

Mõrrapüük nagu muiste (06.02.2004) Peipsi ja Pihkva järve ühendava Lämmijärve äärsetel kalameestel on mõrdade vettelaskmise aeg. Kuni jää kannab, tuleb püünised vette saada.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam