•  

Kurjad kihulased ründasid Lätis (06.06.2005 00:00)

Mai lõpupäevade soojad ja niisked ilmad ning üleujutused Latgale regioonis Lätimaal põhjustasid kihulaste massilist levikut. Läti Maaviljelusministeeriumi andmetel loendati nende rünnaku tulemusena kokku 440 hukkunud looma.

Rolands Makulis Läti Maaviljelusministeeriumist kirjutab:

Laudad tühjad ja talumehed meeleheitel
Latgale regiooni talusid on tabanud suur õnnetus – kihulaste kallaletungimise tulemusena on paari päeva jooksul otsa saanud suur hulk loomi. Toidu- ja veterinaarameti andmetel oli seisuga 29.05. registreeritud rohkem kui 330 looma (lehmad, sead ja lambad) hukkumine, aga  31.05. seisuga oli ministeeriumi andmetel see arv 440.                                                                    
    Jēkabpils rajooni Atašiene vallas on  kihulaste kallaletungi tulemusena talunikud kaotanud 21 piimalehma. Talupidamise „Kvītaines“ peremees Juris Kokars ainult õhkab: „Laut on tühi, kõik on kadunud“. Hiljem, peale toibumist selgitas ta: „See oli ennenägematu – kihulaste parved pöörlesid kui hiiglasuured mesilaspered, lehma keha oli nagu sipelgapesa, udar veres, kihulased pugesid ninasõõrmeisse ja suhu. Meil oli kaks lehma. Iga päev andsime ettevõttele „Preilu siers“ kuni 40 liitrit piima. Hukkus ka aastane pull, mida plaanisime müüa sügisel“.
    Selles peres on neli inimest. Nüüd nad on jäänud elatusvahendita, sest piimaraha oli ainuke sissetulekuallikas. Uue lehma ostmine nõuab 300-400 LVL (6680-8907 EEK). Sellist raha perel ei ole. Olukorda halvendab seegi, et suure vihma tõttu Latgale regioonis  külvatud ja istutatud veel midagi ei ole.
  Läti  Toidu- ja veterinaarameti direktor Vinets Veldre nimetab  loomade kärvamise peamiseks põhjuseks kihulaste kallaletungi. Entomoloog VoldemĿrs Spuņģis selgitab, et kihulased on sääsetaolised putukad, kes näevad välja kui väikesed mustad kärbsed ja nende emane elatub nii koduloomade kui ka inimeste verest. Erinevalt sääskedest eraldab kihulane nõelates toksilisi fermente, millest inimesele tekkib ainult naha punetus. Loom aga, kui ta seda saab mitmete tuhandetest putukate käest, sureb mürgitusest ja verekaotusest. Kui püsib soe aeg,  võib kõige kardetavam kihulaste levik jätkuda paar nädalat.
   

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on vähemalt käesoleval nädalal Eestis jahe ning tuuline ilm, mis paneb kindlasti kihulaste levikule piirid.

Zooloogia ja Botaanika Instituudi teaduri Olavi Kurina sõnul oli Lätis toimunud kihulaste hävitustöö ilmaolude  kokkusattumine, mis põhjustas hetkeliselt kihulaste massilise paljunemise. Paaril päeval mai lõpus tõusis temperatuur järsult väga kõrgele ja ka vihma oli ohtralt. Lisaks muidugi üleujutustest tingitud lisaniiskus.

                

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam