•  

Avastati üllatuslik seos maise ja kosmilise ilma vahel (15.09.2006 00:00)

Teadlased avastasid üllatusliku seose maise ja kosmilise ilma vahel

NASA satelliitide viimaste andmete põhjal on planeedi Maa ilmal on üllatavad seosed kosmose ilmaga - nimelt ionosfääriks nimetatud elektriliselt laetud ülemistes atmosfäärikihtides toimuvaga.

Uurijad avastasid, et Lõuna Ameerika, Aafrika ja Kagu Aasia kohal möllavate äikesetormide poolt tekitatud õhuvoolud muudavad ionosfääri struktuuri.

Ionosfäär moodustub Päikese röntgenkiirgusest ja ultraviolettkiirgusest, mis lagundab atmosfääri ülemiste kihtide aatomeid ja molekule, tekitades plasmaks nimetatud elekrtiliselt laetud gaasi kihi.  Ionosfääri tihedaima koha moodustavad kaks plasmariba ekvaatori lähedal peaaegu 400 kilomeetri kõrgusel. 2002 aasta märtsis-aprillis registreeris nende ultraviolettvalguses hõõguvate ribade olemasolu NASA satelliit IMAGE.

IMAGE pilte kasutanud meeskond avastas 4 eredate regioonide paari, kus ionosfäär oli vähemalt kaks korda tihedam kui tavaliselt. Kolm paari asusid sagedaste ja tugevate äikesevihmadega troopiliste vihmametsade kohal - Lõuna Ameerikas Amazonase vesikonnas, Aafrikas Kongo vesikonnas ja Indoneesias. Neljas paar asus Vaikse ookeani kohal.

Uurijad kinnitasid, et nende kolme troopiliste vihmametsade piirkona kohal tekkivad äikesetormid moodustavad meie atmosfääris tugevad õhuvoolud, mis mõjutavad omakorda ionosfääri. Selline seos oli teadlastele esialgu üllatuseks, sest äikesetormide tekitatud õhuvoolud ei mõjuta ionosfääri vahetult - selleks on ionosfääris olev gaas lihtsalt liiga hõre. Maa gravitatsioon hoiab enamuse atmosfäärist maapinna lähedal. Äikesetormid tekivad atmosfääri madalamates kihtides ehk troposfääris, mis ulatub ekvaatori kohal ligi 15 kilomeetri kõrgusele. Gaas ionosfääri plasmaribades on aga ligi 10 miljardit korda hõredam kui troposfääris. Õhuvool peab levimiseks põrkama atmosfääris olevate aatomitega, kuid ionosfäär on sedavõrd hõre, et seal seal põrkavad aatomid vaid haruharva.

Siiski avastasid uurijad, et õhuvoolud võivad mõjutada plasmaribasid kaudselt moodustades ribade all atmosfäärikihi, mis neile ribadele kuju annab. Plasmaribade all olev E-kihiks nimetatud ionosfääri kiht muutub päeva jooksul osaliselt elektriseerituks. See piirkond loobki tema kohal olevad plasmaribad kui suurel kõrgusel puhuvad tuuled puhuvad plasmat E-kihis üle Maa magnetvälja. Kuna plasma on elektriliselt laetud, toimib tema liikumine üle Maa magnetvälja nagu generaator, luues elektrivälja. See elektriväli omakorda kujundabki plasma kaheks ribaks. Kõik, mis mõjutab E-kihi plasma liikumist muudab kohe ka selle kihi poolt tekitatud elektrivälju, mis omakorda kujundab ringi ülalolevad plasmaribad.

Arvutimudelit kasutades jõudsid teadlased järeldusele, et õhuvoolud võivad edastada oma energiat E-kihis 100 kuni 120 kilomeetri kõrgusele. See mõjutab selle kihi plasmavoogusid, mis omakorda muudavad elektrivälju ning loovad enda kohal plasmaribades tihedad eredad tsoonid.
Ainus eraldiseisev eredate tsoonide paar Vaikse ookeni kohal, mis pole otseselt tugevate äikesetormide piirkonnaga seotud näitab, et nende mõju levib ka mujale Maa atmosfääri, tehes sellest esimese maapinnalt kosmose ilmale globaalselt mõjuva faktori, mis seni on suudetud kindlaks teha. Nüüd on teadlastel võimalik ionosfääri häirete täpsesse ennustamisesse kaasata ka troopilise ilma mõju. 

Sellel avastusel on otsesed tulemused kosmose ilma ennustamisel, sest selle tulemusel suutsid teadlased teha kindlaks neli piirkonda, kus kosmosetormid võivad tekitada suuremaid ionosfääri häireid. Et Põhja-Ameerika on üks neist piirkondadest, aitab see teadmine selgitada, miks just Ameerika Ühendriigid kannatavad kosmoseilma anomaaliate ajal eriliselt ekstreemsete ionosfääri tingimuste käes.

Järgmisena on teadlastel kavas uurida, kuidas mõjutavad neid tihedaid kihte aastaajad ning suured ilmastikuanomaaliad, näiteks orkaanid.

PhysOrg.com põhjal Ivar Volmar

Eelmised artiklid:

Õlireostuse põhiküsimus: Kuidas panna valitsejad valitsema? (10.02.2006)

EMHI: Lühike ülevaade 2005. aasta maailma kliimast (10.01.2006)

Kyoto lepet otsustati pikendada (10.12.2005)

September püstitas globaalse soojarekordi (24.10.2005)

Balti mere jäänõupidamine Tallinnas (03.10.2005)

Kas globaalne soojenemine muudab turismimagnetite asukohta? (23.05.2005) Turiste meelitavad erinevate kliimaoludega puhkekeskused – ligi tõmbavad nii kuumad jä päikeselised rannad kui ka neitsilikult puhaste lumemütsidega mäestikud. Kas gobaalne soojenemine sõidutab turistid uutesse kuurortidesse?


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam