Tagasivaate tavatult soojale oktoobrile, mis kuu lõpus ka rekordeid tõi, koostas sünoptik Ele Pedassaar:
Märg ja soe: selline oli 2008. aasta oktoober.
Sellist kuupäeva, kui mitte ühelgi päeval mitte kusagil ei sadanud, praktiliselt ei eksisteerinud ning tulemuseks oli see, et kokku arvutati vihmavee koguseks poolteist korda enam kui peaks ehk 104 mm (paljuaastane norm 67 mm). Lisaks vihmale registreerisid Eesti meteojaamad 5 päeval äikest. Nii mõnelgi pool oli äikesele kaaslaseks ka rahe.
Õhutemperatuur tõusis keskmisest paar kraadi kõrgemale ehk 8,6 °C-ni (paljuaastane keskmine 6,9°C). Õhutemperatuuri maksimum ulatus 15 soojakraadini, miinimum langes 2 külmakraadini.
Vihma ja sooja koosmõjul sai tõeks fakt, et nii mõnedki loodusproduktid läksid teisele ringile. Kas rõõmustasid silma kuldsete lehtede vahelt piiluvad lilleõied või siis sai nautida metsa alt korjatud värsketest kukeseentest mõnusat kõhutäidet.
Sügis on üldiselt selline aastaaeg, kus soojema ilmaga kaasnevad tavaliselt ka vihm ja tuul. Nii, et sõnapaar “läheb soojemaks��? ei pruugi tähendada just kõige meeldivamat ilma.
Mis siis atmosfääris toimus, et oktoober nõnda “viljakas��? oli?
Oktoobri esimestel päevadel tegid ilma Eestis aktiivsed madalrõhkkonnad, mis lisaks vihmale ka äikest ning edela- ja lõunatuule iile kuni 25 m/s põhjustasid. Sooja tõid need pöörised kuni 15 kraadi.
Ilma taltsutajaks osutus 7.-8. kuupäeva paiku Kesk-Euroopast sirutunud kõrgrõhuhari, mis aga õhutemperatuuri paaril selgel ja vaiksel ööl miinuspoolele lükkas, päevasel ajal aga päikese toel 10 soojakraadist kõrgemale tõstis.
10. oktoobri paiku järgnes taas läänetsüklonite võidukäik, mis uue portsu sooja vihma ja äikest tõid. Edelatuule puhangud ulatusid sedakorda kuni 18 m/s.
Kuu keskpaik ei toonud ilmamuutust: sama skeem töötas edasi, kui niisked madalrõhulohud vaheldusid selgemaid hetki pakkuvate kõrgrõhuharjadega.
Kuu viimane nädal pakkus selle eest ärevaid hetki, eriti läänerannikul elavale rahvale, kui ilmaköögis keerasid paraja supi kokku kaks õige ägeda loomuga madalrõhkkonda.
Esimene neist (26.10) liikus piki Norra rannikut kirde suunas, teine saabus hoopis Vahemeremaadest (31.10). Mõlema pöörise maksimaalsed edelatuule iilid ulatusid Eesti vetes 25 m/s. Esimesega neist tõusis veetase Pärnu lahes meetri jagu, teisel juhul 144 cm-ni üle keskmise (kriitiline piir on Pärnu lahe jaoks 160 cm).
Äramärkimist väärib ka fakt, et oktoobri viimasel päeval möllanud tsüklon tõi endaga kaasa ka ööpäeva rekordid kahes Eesti linnas: Pärnus 13,2 ja Tartus 12,5 soojakraadi.
Novembri esimestel päevadel ohjad enda kätte haaranud kõgrõhkkond vaigistas tuule ja jahutas õhu. Ja saabus rahu Eestimaa peal!
