•  

Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009 15:09)

1. jaanuar 2009
Foto Vivian Ainsalu

Vaata  2009. aasta jaanuaris tehtud fotosid >>>

Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis.

Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.

Päikesepaistet salvestati kõige enam Lääne-Nigulas (55 tundi), mida oli paari tunni võrra enam kui läinud aasta jaanuaris Sõrves mõõdetud (53 tundi). Paljuaastasest keskmisest (max 36 tundi) oli päikest aga pea 20 tundi enam. 
Kõige pilvisem oli  Virumaa nurk, Jõhvis paistis päike kokku umbes ühe ööpäeva jagu (25 tundi). Eelmisel aastal oli kõige pilvisemaks paigaks Jõgeva (27 tundi). Nii läinudaastane kui tänavune miinimumnäitaja kattus päris hästi ka paljuaastase keskmisega (25 tundi). Kagu-Eestis nähti jaanuari algul aga lausa kolme päikest korraga.

Sademeid (vedelas ehk siis tahkete sadude korral üles sulatatud olekus) registreeriti kõige enam kuu jooksul Sõrves (58 mm), mis on tunduvalt vähem kui eelmisel aastal Tallinnas (80 mm), samas paljuaastasest pea 1 cm võrra enam (49 mm). Kõige kuivem oli kuu Kundas, kus registreeriti 28 mm sadusid, mis kattus täpselt paljuaastase keskmise näitajaga (28 mm). Eelmise aasta jaanuaris oli kõige sadudevaesem meteojaam Ruhnu (35 mm). 

Kõige tugevam tuul, kõige külmem ja ka soojem õhutemperatuur mõõdeti jaanuaris kuu esimeses pooles.
Tugeva tuule tõi Eestisse 6.jaanuaril Norra mere põhjaosast üle Skandinaavia põhjatipu itta rühkiv ulatuslik madalrõhuala, mille lõunaservas küündisid edelatuule iilid meie põhjarannikul 26 m/s. Kuna eelnevalt oli olnud külm (Jõgeval lausa -20,3ºC), siis õhku jõudis see pööris soojendada vaid 5 pügala võrra. Peale tsükloni eemaldumist levis 8. jaanuaril Skandinaaviast üle mere kõrgrõhuala, mille toel ilm selgis ja saabus jaanuari kõige külmem öö (Jõgeval oli külma  22,3ºC).

Merel algas peale külma ööd  kiire jää moodustamine, kui põhjarannik oli täis jää algliike, huvitavamad neist jääsupp ja taldrikjää,  siis läänerannikule tekkis nõrk jääkate. 

Järgnevatel päevadel sai alguse õhu soojendamine läänetsüklonite arvelt, mis küll pilvisema, tuulisema ja veidi soojema, kuid oluliste sajupilvedeta ilma meile tõid. Sajupilvede jõudmist Eesti kohale takistas oluliselt ka Kesk-Euroopa ja Balkanimaade kohal kanda kinnitanud kõrgrõhuala, mis näiteks Budapestis sudunähtuse teravalt esile tõstis.

Vaid mõne päeva pärast (12. 01) ründas meid taas tugevas läänevoolus madalrõhuala, mis õhutemperatuuri terves Eestis 4 soojakraadist kõrgemale tõstis ja mitmes linnas lausa päevarekordeid lõi. Päevarekordit küll mitte löönuna, aga samas kuu kõige soojemana, läks kirja Tartu meteojaama näit: +6,6ºC. Soe õhk sulatas maapinda ja meelitas näiteks Valgamaal lumele rööviku.

Kuu keskel oli õhk täis elektrit ja selge taeva korral võinuks näha virmalisi, igatahes pakkus Põhja-Norra tähistaevas 16. jaanuari öösel kaunist vaatemängu.
17. jaanuari hommikul mõõdetud 17 miinuskraadi jäi aga võimsa värvidemängu jaoks napiks, samas võis 18. jaanuari õhtul märgata võrdlemisi haruldast optilist efekti: valgusallikate kohal tekkisid valgussambad.

Kuu teises pooles algas hea aeg lumemõnude nautijaile, kehvapoolne periood aga neile, kes autoga pikki sõite Eestimaa ühest otsast teise ette pidid võtma. Sompus ja sajune ning 0ºC-ne õhutemperatuur muutsid teeolud äärmiselt raskeks.

Vahemikus 21. kuni 26. jaanuar kasvatati lumikatet pea kõikjal  ligi 10 cm. Kui saartel ulatus lumikatte paksus 9 cm-ni, siis Eesti kagunurgas oli lund 34 cm. Idakaare suunal puhunud tuul langetas Väinameres veetaset niipalju, et häiris lausa laevaliiklust. 

Samal ajal, kui meil pehme talveilm valitses, mõõdeti Venemaal Siberis õõvastavaid külmakraade. Samas Lääne-Euroopa vaevles lumetormi meelevallas.

Kuu lõpus Põhja-Venemaalt laskuva kõrgrõhuala ees puhuva kirdetuulega transporditi Eesti kohale külm õhumass, mis kasvatas mandri läänerannikul jääkatet sedavõrd, et hakati rääkima jäätee avamisest, esialgu küll mandri ja Vormsi vahel.

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam