•  

Tallinnas võis jälgida 21. veebruaril punase päikese loojumist (28.02.2009 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Autori fotod

21. veebruaril oli Tallinnas võrdlemisi päikeseline ilm, kuigi taevas oli valkjas.
See hämu põhjustas võrdlemisi harvanähtava loojangu, kusjuures eriti huvitav oli päike silmapiiri taha kadumisel (vaatlesin 5. korruselt).

Päike kell 17.12

Taeva sinist värvust põhjustab Rayleigh hajumine, sest atmosfäär on alati suuremal või vähemal määral turbulentne (turbulents põhjustab ka näiteks tähtede vilkumise). Seejuures on Rayleigh hajumine lainepikkusest sõltuv: sinine valgus hajub enam, millest ka taeva värvus (pikemalt loe siit>>>).

Kui õhus on aga palju niiskust ja peent tolmu või muid osakesi, siis muutub hajumine palju tugevamaks ja lisanduda võib vähesel määral ka Mie hajumine  ning tugevama valguse hajumise tõttu muutub taevas valkjamaks.

Õhtul, päikese loojumise ajal peab päikeselt saabuv valgus läbima palju paksema õhukihi kui päeval, mil päike paistab kõrgemal. Seega hajub valgus õhtul ja hommikul palju enam: sinine valgus jõuab sageli täiesti ära hajuda, kuid kollase ja eriti punase spektriosa valgus jõuab kõige vähem hajuda ning see muudabki päikeseloojangud kollasteks ja punasteks.

Hommikul on päikesetõus siiski enamasti kollane ja harva ainult punane (näitab päevaks ilma halvenemist). Hommiku ja õhtu erinevuste põhjusi peame otsima päevasest soojenemisest ja atmosfääri tsirkulatsiooni vahendavast mõjust: päeval, eriti hea ilma korral, tekib ebaühtlasema soojenemise tõttu tuul. See keerutab tolmu, aga ka teisi osakesi üles, samuti muudab päevane soojenemine õhu segunemise paremaks ja tõusvad õhuvoolud kannavad ka niiskust kõrgemale atmosfääri. Kõige selle tõttu hajub valgus õhtuses atmosfääris rohkem kui hommikuses ning seega on õhtud punasemate päikeseloojangutega.

21. veebruaril oli  atmosfäär  päev läbi olnud üsna tugevalt valgust hajutav. Õhtul aga võimendus päikese madaldusel see efekt ning intensiivselt hakkas punane hajuma, sest ülejäänud lainepikkusega valgus oli rohkem ära hajunud kui puhtas ja selges atmosfääris (võrdle). See põhjustaski väga pastelselt punase loojangu. Võis isegi jälgida oreooli päikese ümber –  tegemist oli taraga, mis tekib difraktsiooni tõttu. Päikese ümber selle suure heleduse tõttu tarasid üldiselt ei märgata, kuid kuu ümber küll. Kuna aga valgus oli tol õhtul nii tugevasti nõrgenenud, et päike tundus täiesti tuhm ja sellesse võis rahulikult vaadata, muutus taragi nähtavaks, kuigi see polnud välimuselt tüüpiline, vaid ühtlaselt punaroosa. Seda saab seletada sellega, et tara tekitamiseks jätkus vaid punasest (pikalainelisest) valgusest.

Kui päikeseketas hakkas silmapiirile lähenema, siis selle alumine osa kadus silmapiirist kõrgemal, aga ülejäänud ketta kuju jäi üsna ümmarguseks. Üks vaatleja ütles, et päike loojub nagu merre. Siiski oli arvatavasti tegemist väga kaugel asuva kihtpilveservaga, mis aga jäi hämaruse, hajunud valguse ja atmosfäärihämu tõttu märkamatuks.

 

kell 17.16.

kell 17.18

kell 17.19

Punast päikest võis jälgida ka Gaza sektoris aasta alguses 4. jaanuaril, vaata Delfist>>> 

Eelmised artiklid:

Pärast lumesadu on loodus sageli vaikne. Miks? Miks lumi krudiseb? (20.02.2009)  Kuulates vaikust - lumiLumega on seotud mõningad huvitavad efektid. Tutvustame neid jõudumööda lugejatele.

Tartus võis jälgida Tyndalli efekti (18.02.2009) Tyndalli efekt on üks valguse hajumisnähtuseid. See tekib siis, kui valgus läbib kolloidlahuse süsteemi (näiteks udu, tolmuse õhu vms). Sellisel juhul hajub valgus keskkonnas suspendeerunud aineosakestel, mis muudab valgusvihu tee keskkonnas nähtavaks, ja tekibki Tyndalli efekt.

Udu ja härmatis Tartus, aga ka mujal Lõuna-ja Ida-Eestis 10. ja 11. veebruaril 2009 (17.02.2009) Udu küll hajus päeva jooksul (püsides Emajõe orus tunduvalt kauem), aga härmatis püsis pärastlõunani, kuid tuulevaikne ja uduvinene ilm püsis terve päeva. Kiudpilved ja halo koos kohati väga sinise taeva ja härmatisega lõid fantastilise looduse vaatepildi.

Miks udu on valge ja taevas sinine? (16.02.2009) Antud tekstis tuleb juttu ainult elektromagnetlainete hajumisest ehk elastset tüüpi hajumisest! Hajumine teeb võimalikuks näiteks radarite töö (pilvedel jm objektidel hajuvad raadiolained).

Lennuki kondensjälgede huvitav areng ühel õhtul (11.02.2009) Isegi pealtnäha tavalise kohaliku kehva suusailmaga võib õues lahtiste silmadega ringi käies näha nii mõndagi huvitavat. Ühte väikest imet nägi ja pildistas Jüri Kamenik. Lisaks oskab ta nähtust lahti seletada:

Teisipäeval oli Tartus tihe udu (11.02.2009)

Salapärane talvine äike – mida on sellest teada? (08.02.2009) Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .

Millest tekivad suured temperatuurierinevused? (03.02.2009) Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:

Tuulevaikuse ja udude aeg ehk veeaurust ja selle kondenseerumisest atmosfääris (01.02.2009) 31. jaanuarilFoto: Liisu Tooljaanuaripiltide galeriist Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.Pilved ja udu - on´s sel vahet?Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.

Võimas märg lumi 26. jaanuaril (31.01.2009) 26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga. Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.

Jaanuari ilmast/valgussambad 18. jaanuari õhtul (21.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Blogist "Ilm ja inimesed" 19. jaanuaril 2009: Vastavalt Atlandi kaugmõjule on ilm senini olnud väga muutlik ja sagedaste sulailmadega. See tendents jätkub, kuid vähemalt sisemaal jätkub ka lund, sest tuul on valdavalt kagust, mis suuremal osal ajast ei lase sulapiiril saartest või Kesk-Eestist laieneda ida poole (kahjuks nädala teisel poolel võib jõuda sula ajuti kuni Venemaanin välja).


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam