•  

Sademete ja äikese jälgimine (19.07.2012 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Foto: Jaak Vilonov
Äikesejahi galeriist

C. Sademete jälgimine:

1) Soome laht (history alt animatsioon)

See näitab sajualasid ja nende liikumist Soome lahe piirkonnas. Sobib nii talvel kui suvel kasutamiseks.
Tähelepanu tuleb pöörata lillale värvusele – selle olemasolu sajualas näitab, et pilvetipp on jäätunud ja seega on suure tõenäosusega tegemist äikesega (seda ka talvel!). eeskätt kehtib see valge aja kohta. Pimeda ajal on juhtunud, et värvused on üle võimendatud ning seega usaldusväärsus on öösel väiksem.

2) EMHI radar

EMHI radar näitab sademeid 0,5 km kõrgusel tasapinnal. Kui radar fikseerib mõõtmistulemused ühel teatud kõrgusel, siis nimetatakse seda CAPPIks, kui aga kasutatakse siiski ka interpoleerimist, saadakse pseudo-CAPPI (PCAPPI). EMHI radar kuulub tegelikult sellesse viimasesse, kuid radari leheküljel on CAPPI – lihtsalt pole täpsustatud.

 Et tulemused fikseeritakse teatud kõrgusel, mitte aga maapinnal, siis see tõsiasi on väga oluline, eriti väikese õhuniiskuse ja talve korral. Asi on selles, et viimase 500 m langemise jooksul võib märgatav osa sademeid aurustuda ja seetõttu tuleb sadu nõrgem, kui radar näitab.
Värvused näitavad saju intensiivsust 0,5 km kõrgusel, kusjuures skaala on logaritmiline, st et naaberalade erinevused on 10 astmetes. Talvisel ajal ei lähe lumesaju korral kunagi värvus üle helerohelise. Kui läheb, siis on vihm, rahe või lörts. Põhjus on selles, et radar kasutab sademetelt peegelduse saamiseks lühiraadioimpulsse. Nende peegelduvus on vihmapiiskadelt palju suurem kui lumehelvestelt, eriti suur on peegelduvus aga rahe ja märja lume korral. Seega tuleb sademete interpreteerimisel olla tähelepanelik ja ettevaatlik.
Mõnikord näitab radar kiiretaolisi viirge keskpunktist eemale. See võib tuleneda mastidest vms objektidelt ega pole meteoroloogilise tähendusega. Selliste nn radarivigade uurimiseks on olemas lausa eraldi teadusharu, sest vastav maailm on väga mitmekesine!

1) Lätlaste radar (vaid saarte ja Edela-Eesti kohta)

See radar sobib enamasti hoogsadude jälgimiseks, sest laussajualad on sageli ebatäpselt kujutatud. Punased ja pruunid värvused näitavad väga tugevaid sademeid, mis kaasnevad sageli äikesega.

2) Radar Soome ja Põhja-Eesti kohta (äike märgitud punaste ristikestena)

Saab kasutada Soome ja Põhja-Eesti kohta. Sobiv soojal aastaajal hoogsadude jälgimiseks, kuid mitte talvel, sest lumesajud sageli ebatäpselt kujutatud. Hea on see, et kombineerib radari-ja äikesedetektoriandmed.

3) Poola radaritevõrgustik: http://www.imgw.pl/wl/internet/zz/english/weather/radar/radar_en.html
(kui link ei tööta, siis kleepida google otsingusse ja annab õige)

Sarnane lätlaste radarile. Siiski kasutatav ka laussadude jaoks. Kasuks tuleb siis, kui on soov kaugele ette prognoosida suuremate sajualade ja äikeste liikumisteid – kas liiguvad Eesti poole või mitte.

D. Äikese jälgimine:

Detektorite puhul tuleb arvestada, et registreeritakse enamasti pilv-maa välke. Pilvesisesed välgud jäävad sageli registreerimata. Seetõttu võib mõni tugev äikesetorm, milles on ülekaalus pilvesisesed välgud, jääda detektoril märkamata.

1)StrikeStar (ülevalt menüüst saab piirkonda täpsustada) 
a) Euroopa
b) 24 h kokkuvõte

StrikeStari on üldiselt on üsna mugav jälgida. Uuendused iga mõne minuti tagant, kohe näeb kuni 60 min jooksul registreeritud välke. Ülevalt menüüst saab piirkonda täpsustada ja vaadata maksimaalselt 24 h arhiivi. Viimasel juhul peab arvestama, et südaööl kustuvad eelmise päeva andmed ja uusi välke näeb jälle alates südaööst. Siis pikeneb arhiiv kuni 24 h-ni, kuni jälle kustutatakse vanad andmed jne.

2) Detektorid koos

See on Egon Tinno kogutud detektoriväljundite lehekülg. Allikale pääseb enamasti  vastavale pildile klikates. Detektorite usaldusväärsus on erinev - rohkem tasub vaadata Zeus Lightning Data (esimene) ning EUCLIDi (kohe järgmine).

1) Põhjamaade detektorvõrk:
http://www.ursa.fi/ursa/jaostot/myrskybongaus/tutkakartta/
(kui link ei tööta, kleepida google otsingusse ja saab).

Siia on koondatud kõik põhilised detektorid. Sealhulgas on näidatud nende registreerimisala. Eestile sobivad siiski üsna vähesed ja kahjuks on jällegi detektorite usaldusväärsus erinev. Tähelepanu – mõned detektorid on kogu Euroopa jälgimiseks.
 
2) Konvektsiooni ja äikese ennustamine
a) toorprognoos (algallikas: Wetterzentrale)
b) sellele vastav interpreteeritud ennustus

Konvektsiooni ning äikese ennustamiseks kasutatakse vastavaid indekseid, mille lähem seletus on siin. Meeles tuleb pidada, et need on ainult tõenäolised prognoosid, aga õiged (nagu aastatepikkune kogemus näitab): see tähendab seda,  et kui indeksid lubavad konvektsiooni ja äikest, siis seda ka tuleb, ent pole garanteeritud, et just konkreetses piirkonnas. Seega peab arvestama, et see ennustus on mõeldud vähemalt mõnekümne km² suuruse ala kohta. Äike võib seega tekkida sisuliselt ükskõik millises kohas selles piirkonnas. Näpunäiteks veel seda, et kui äikeseennustuse sisse jäävad ka suuremad veekogud, on kevadel ja suvel oodata äikese tekkimist eelkõige maismaal, suve jooksul see seos nõrgeneb, sügisel ja eriti talvel on vastupidi.
Vastavalt ennustatud indeksitele koostatakse Estofexi prognoos, kus on märgitud äikesevõimalustega alad. Mida suuremad on indeksid, seda suuremaks arvestatakse Estofexi prognoosis ka ohtlike nähtuste võimalust. Need piiritletakse kollasest erineva värvi joonega.

Eelmised artiklid:

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada IV (10.07.2009) Satelliidipildid ja pilveinfo.

Ilma ennustamine kohalike tunnuste järgi (28.06.2009) Eesti ilm on väga muutlik ja ebareeglipärane. Seetõttu on suureks abiks püüda ennustada ise ilma kohalike tunnuste järgi ja neid ametlike prognoosidega põimides ja kombineerides peaks tõusma ilmaennustuste kvaliteet ja usaldusväärsus. Parim abimees on siiski oma silmaga aknast välja vaadata!

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada III (08.07.2009)

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada II (21.06.2009) Eesti ilma omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus. Ei ole vale öelda Eesti ilma kohta, et tegelikult seda ei saagi ennustada (eriti muutliku perioodi korral, mis hõlmab ka tegelikult öökülmasid jne, mitte ainult hoogsadusid) ning see pole sünoptikute või halbade mudelite viga, vaid nii ongi.

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada I (13.06.2009) Kindlasti võib leida palju inimesi, kes nõustuvad, et ilmaennustamine on üks suurimaid lahendamata saladusi meteoroloogias. Sageli juhtub, et prognoositud ilma ei tule või kujuneb olukord teisiti. Milles siis asi ja kas ennustustest siis on üldse mingit kasu?

Kas ilm tuleb õhust või veest? Milline tuleb suvi? (24.01.2009) Ilma ennustamine on samaväärselt nii tänuväärne kui ka tänamatu töö. Ometi on inimkond ajast aega ilma tujusid püüdnud ette aimata ja oma tähelepanekuid ka järeltulevatele põlvedele edasi anda ja õpetada.Vana aja inimesed märkasid ilmas teatud rütmi, ka aasta-aegade fikseerimine on sadade aastate taguse põlvkonna esindajate poolt suur saavutus. Pikapeale leiti isegi seoseid külma ja sooja aasta-aja vahel.

Kuidas olla huvitav ilmatüdruk (poiss)? (13.12.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam