•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Laura Grant, 13.08.2009 20:36
Kas augustikuus on veel oodata päikest?Kui mitte siis millal?

Jüri K., 13.08.2009 21:30
Päikest on ikka natuke oodata, aga lähema nädala jooksul tuleb arvestada sajuste ja võrdlemisi jahedate ilmadega.
Viitan samuti EMHI augusti kuuprognoosile, mida võib endiselt pidada jõusolevaks. Kuna siia ei saa aadresse kirjutada, peate minema EMHI kodulehele, võtma menüüst ilmaprognoosid ja vasakult menüüst leiate edasi.
Rõhutan, et päris täpselt saab ilma ennustada vaid umbes 2 päevaks, millest tuleneb kahjuks ka Teie küsimuse vastuse hägusus ja seetõttu ma üle nädala ei hakka üldse midagi ette pakkuma.

Anonüümne, 13.08.2009 21:56
Kas järgmine aasta on rohkem äikest oodata kui see aasta oli ?

Teele, 13.08.2009 22:21
Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma , et temas sisalduv veeaur muutuks küllastunuks auruks. Selle definitsiooni leiab ju veebist lihtsalt üles. Aga miks see kastepunkti temperatuur erinev on? Jäätumise ja keemise temperatuurid on ju konstantsed!

Janeli, 13.08.2009 23:08
Kas laupäeval sajab vihma päeval?

Jüri K., 14.08.2009 01:50
Anonüümsele: järgmise aasta kohta ei saa midagi põhjendatult ennustada. Võib vaid statistikale ja tõenäosusele viidates öelda, et see on vägagi võimalik, sest sel aastal on võrdlemisi vähe äikest olnud, eriti Tallinna kandis.

Teelele: kastepunkt näitab veeauru hulka õhus. Kui kastepunkt on temperatuuriga võrdne, tähendab see, et relatiivne õhuniiskus on 100% ja õhk on niiskusest (veeaurust) küllastunud. Aga loodusest me ei leia ilmselt kunagi (mõeldud on atmosfääris) õhku, mis oleks üleküllastunud. Niisiis saab olla kastepunkt kas temperatuuriga võrdne, kui rel.õhuniiskus on 100 % või madalam, kui õhk pole niiskusest küllastatud (mida suurem kastepunkti ja temp erinevus, seda kuivem õhk).
Jäätumise ja keemise temperatuurid ei puutu üldse asjasse, vähemalt mitte niiviisi sõnastatult, Teie allikas on ilmselt http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/vvilm/definitsioonid2.htm, kus pole jäätumisest ja keemisest kastepunkti juures juttu ning veel seda, et kus Te võtate, et keemis- ja jäätumistemp. on konstantsed - need sõltuvalt vägagi õhurõhust (näiteks kõrgmäestikes keeb vesi juba umbes 80 kraadi juures).
(loodan, et sain Teie küsimusest õigesti aru, kui mitte, siis korrake küsimust niiviisi, et selgitate, mis Teid täpselt huvitab).

Janelile: peate täpsustama, kus te elate. Kui sisemaal, siis on see täiesti võimalik, sest ebapüsiva ilma korral on ilm igal ruutmeetril erinev ja eks päeval ikka päike tekitab hoogsajupilvi just maismaa kohal. Kui rannikul, siis on olukord keerukam ja saan puudulikule infole tuginedes öelda järgmist: üldiselt praegusel ajal on meri piisavalt soe, et tõusvaid õhuvoole tekitada, mis saavutavad ülekaalu eriti õhtusel ja öisel ajal - oli ju nüüdki öösel rannikul mitmel pool äikest. Soovitan jälgida kohalikke märke (pilvi jmt), sest ilmateatest pole antud juhtumil kasu, viidates jälle ebapüsivale ilmale. Arvatavasti on laupäev siiski parema ilmaga, aga seda saab täpsemalt öelda alles reede päeval.
Kindlasti lugejad mäletavad 7. augustit - lubati ju ilusat ilma, aga Türil jpm kohtades tuli äikest ja vihma! (Harjumaal oli näiteks siis tõepoolest üldiselt ilus ilm). Nii et soovitan ikka ja jälle jälgida kohalikke märke, mis näitavad usaldusväärselt ilma ette 6-12 tunniks.

(kõiki küsimusi võtan vastamisel tõsiselt, seda ka juhul, kui mõni esitatakse nö kontrolliks, proovilepanekuks vms!)

Väike Päike, 14.08.2009 08:19
Ma olen lapsest saati olnud teadmatuses selle kohta, mis asi on "suhteline õhuniiskus". (Või nagu teie ütlete, "relatiivne".) Minu füüsikaõpetaja väitis, et õhuniiskuse % on see %, kui palju on õhus veeauru, ja kui õhuniiskus on 100%, on igal pool vesi. Aga ometi olen ma vihmastel (aga siiski mitte hiidlainet sisaldavatel päevadel) kuulnud ilmateatest, et "suhteline õhuniiskus 100%" ja selle kohta ei osanud füüsikaõpetaja ka muud teha kui õlgu kehitada.
Lugesin ülevalt kastepunkti olemasolu selgitust ja mul tekib juba udune aimdus, misasi on suhteline õhuniiskus (ongi vist umbes sama, mida ma lapsena loogilise oletasin olevat), aga palun siiski kena eestikeelset selgitust =)

Nii et: mis asi see suhteline õhuniiskus on?

Kaivo, 14.08.2009 11:24
Tere.
Kuidas saab ette ennustada et hakkab vihma sadama?

Jüri K., 14.08.2009 13:30
Väike Päike: Aitäh hea küsimuse eest. Kõigepelt, jah, veeauru hulka õhus saab väljendada väga mitmel viisil - veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt, jne.
Kahjuks Teie füüsikaõpetaja ajas Teid asjatult segadusse, kuna ta ilmselt ei saanud üldse sellest mõistest aru.
Kui meil on gaaside segu, nagu seda on õhk, siis saame selle segu iga komponendi hulka väljendada vastava gaasi osarõhu kaudu. Niisiis, õhus oleva veeauru avaldatavat rõhku saab kindlaks määrata ja mida rohkem on õhus veeauru antud temperatuuril, seda suurem on selle osarõhk antud temperatuuri juures. Veeauru rõhk antud temperatuuril on suurim siis, kui õhk on niiskusest ehk veeaurust küllastunud. Selline on olukord enamasti siis, kui on udu, sajab lausvihma või lauslund, on tekkinud kaste või härmatis jne, kuid mitte alati. Need on ainult välised tunnused, mille korral on alust arvata, et õhk on veeaurust küllastunud, st et õhk ei suuda rohkem veeauru antud temperatuuril siduda, ilma et see niiskus kuidagi välja sadeneks. Niisiis (ma loodan, et jõudsite jälgida) on meil kaks veeauru rõhku antud temperatuuril: veeauru rõhk antud hetkel õhus ja veeauru rõhk siis, kui antud temperatuuril oleks õhk veeaurust küllastatud. Nii, ja nüüd on võimalik need rõhud omavahel jagada, st saame suhte ja saamegi öelda nüüd formaalsemalt: suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides.
Huvitav on märkida, et see on minu meelest kõige keerukam veeauru sisalduse väljendus õhus, näiteks üliõpilastele on sageli raske selgitada, mis see ikkagi on. Miks aga on just see väljendus läinud nö massidesse - ei oska öelda, sest teisi väljendusi on kergem mõista. Kas öelda relatiivne või suhteline õhuniiskus - sel pole vahet, mõlemad mõistekujud on sama head.
Märkuseks veel: sageli rõhutasin antud temperatuuril, sest mida soojem on õhk, seda enam suudab see veeauru siduda ja seda suurem saab olla veeauru osarõhk. Kui pakasega suudab 1 kg õhku siduda vaid mõni kümnendik või sajandik grammi veeauru, siis +40 kraadi juures juba üle 50 grammi!

Kaivole: selleks on väga-väga palju võimalusi. Kõigepealt oleks targem kindlaks teha, kas on oodata laussademeid või hoogsademeid. Laussaju lähenemist on lihtsam ette ennustada ja saab ette öelda ka pikema aja peale. Tavaliselt toob laussaju soe front või aktiivne tsüklon. Kui selline ilmasüsteem läheneb, siis tekivad taevasse kiudpilved, seejärel kiudkihtpilved ja sageli veel halonähted. Pilvisus üha tiheneb ja mõne tunni pärast ongi sadu käes. Hoogsadude puhul on raskem midagi kindlat öelda, kuid need on seotud täituva tsükloniga või oklusiooonifrontidega (külma frondiga võib-olla nii ja naa, ametlikult öeldakse enamasti, et eelkõige just seal, vaatlused seda ei kinnita), kus arenevad konvektsioonipilved. Need kujutavad endast mitmesuguse suurusega rünkpilvi. Kui need pilved tekivad juba hommikul, kusjuures omandavad tornja kuju, siis on sadu tõenäoline. Kõik siinöeldu on äärmiselt kokkuvõtlik ja üldine, nii et soovitan lugeda lisaks: Ilma ennustamine kohalike tunnuste järgi (pange see pealkiri näiteks googlisse ja leiate) ja samuti otsige Milvi Jürissaare kirjutisi pealkirjadega: kihtsajupilved; rünksajupilved.

martin, 14.08.2009 14:20
Tere Jüri.
Et siis esitaks 2 küsimust:):)
1.)Mis on lõunatsüklon ja kuidas saab ennustada selle lähenemist . ?
2.)Kuidas ennustada äikese tulekut?

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam