•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

X X X, 30.08.2009 20:39
Mitme kraadi juures tavaliselt enam ei mürista/äikest pole ?
toome näite : +6c on väljas ja õhtu on , kas on võimalik,et hakkab müristama/äikest lööma ?

Jüri K., 31.08.2009 01:57
Alustan Teie näitest. Jaa, loomulikult on see võimalik ja seda peamiselt kahel võimalusel: kas tegemist on külma frondiga, mis sunnib selle ees liikuvat õhku tõusma ja pilvi moodustama või tõenäolisemalt (see käib nüüd Teie näite kohta) on tegemist sooja veekogu kohal oleva külma õhuga: veekogult tõuseb soe niiske õhk kõrgemale, kuni kondenseerub pilvedeks, kondenseerumisel vabaneb soojust, mis aitab õhul veelgi kõrgemale tõusta (tõusvad õhuvoolud on äikese tekkimise eeltingimuseks). Seda juhtub tavalisel suve teises pooles ja sügisel, eriti õhtuti ja öösiti (miks sel ajal? Aga seetõttu, et õhk maismaa kohal jahtub õhtul ja veekogu muutub suhteliselt soojemaks, soodustades õhu tõusmist), niisiis tüüpiline olukord, mida on pea igal aastal. Käesoleval aastal on seda juhtunud 13.-14. augustil (temperatuur oli siiski +6 kraadist kõrgem). Eredamad näited, kui temperatuur oli alla +10 kraadi ja meresoojuse mõjul arenes äike, olid näiteks 2008. a oktoobri algus, 2007. a aug lõpp, 2004. a korduvalt septembris ja oktoobris (sellest kirjutati isegi ajalehtedes) jne. Väga huvitav juhtum oli 4. novembril 2005. aastal, kui temperatuur oli +6...+9 kraadi ja üle kogu Loode-Eesti liikus päeval äike. Samuti oli 2008. aastal 21. novembril Tallinnas öösel äikest, samal ajal sadas lund ja temp oli alla nulli (vt ilm.ee/index.php?45199) või 18. jaanuaril 2007 - õhtul oli jällegi Tallinnas äikest, temp oli null kraadi ja sadas hooti lörtsi. Selliseid näiteid on päris palju ja äike külma ilmaga ei ole kuigi suur haruldus, seda on näinud paljud inimesed. Välke täheldatakse muide vahel ka tuisuga ja eriti lumetormides, näiteks 22. dets 2003 Tallinnas, märtsi lõpu lumetormis 2008 Otepääl, novembri lumetormis 2008, siis nähti välke paljudes kohtades jne.
Samuti on polaaruurijad täheldanud väga tuulise ilmaga maapinna lähedal sädelahendusi (välke), mis võivad olla surmavad. Siin on tegemist otseselt tuule ja jääkristallide hõõrdumisega ja äikesega tegu pole.
Lumetormide küsimus on keerukam - see on midagi üleminekult äikeselt ainult hõõrdeelektrist tekkinud sädemetele.
Kuidas sellised külma aja äikesed siis tekivad? Väga sageli on põhjuseks soe veekogu, mille kohal võivad tekkida tõusvad õhuvoolud jne, nagu juba arutlesime. Selleks peab aga suur vertikaalne temp.gradient eksisteerima või olema väga madal õhurõhk (minu tähelepanekute järgu 982...978 mb ja vähem).
Vahel on "külma äikese" põhjuseks külm front, mille ümbruses on väga suured temp.kontrastid (22.dets 2003) ja siis on veel mainitud välgud lumetormis, mis tekivad hõõrdumise tõttu. Pole selge, kas seda on õige äikeseks ikka nimetada. Paljud autorid ütlevad, et on, kuid ma nii kindel selles pole (pikemalt: horisont.ee/node/1172)

Mitme kraadi juures enam äikest pole? Olen teinud juba mõned aastad äikeseküsitlust ja alla -10 kraadi pole Eestis küll keegi küsitletutest (mõnisada inimest üle terve riigi) välke näinud, nii et ilmselt väga palju alla nulli temperatuur äikesega tavaliselt ei ole (isegi kui vesi on väga soe, siis väga külm ilm seostub tavaliselt antitsükloniga ja tõusvad õhuvoolud on takistatud). Teine asi on tuisu ja lumetormidega kaasnevate välkudega - seal temp alampiiri pole, kuid nagu öeldud, pole kindel, kas see on äike. Polaaruurijate nähtud välgud maapinna lähedal, nagu viidatud, on vaid puhas hõõrdumise tulemus ega kuulu äikese kategooriasse.
Kokkuvõetuna: mõni külmakraad ja äike on täiesti võimalikud peamiselt tänu soojadele veekogudele, harva külmale frondile. Väga tavaline ei ole äike siiski 10...15 kraadist madalamate temp. juures, kui rõhutada just sageli esinemist ehk tüüpilist temperatuuri äikese ajal või enne seda.
Mäestikes on äike miinuskraadidega tavaline asi -põhjus selles, et mäed võivad ulatuda kilomeetrite kõrgusele, kus ka kõige palavamal suvepäeval on temperatuur madal ja kui mäestike piirkonnas on äike, siis mägedes võib kogeda äikest külma ilmaga (lumesaju ja tuisuga), samal ajal kui jalamil võib väga soe olla.
Talvist äikest on palju Norras (mäestikud sunnivad õhumasse tõusma), kuid näiteks Islandil langeb üldse aastane äikesemaksimum talvisele ajale, põhjuseks väga madal õhurõhk.

rauno, 07.09.2009 08:56
tere,
kas jäätunud pilv on laussaju pilv või mis sadusi see toob ?

Jüri K., 07.09.2009 20:27
Tere!

Oleneb, millist pilvetüüpi mõeldakse, sest jääosakeste ülekaaluga pilveliike on mitmeid (küsija mainis laussademeid - tekivad valdavalt kihtsajupilves, kuid räägin ka muud võimalused ära). Kui jutt on jäätunud tipuga konvektsioonipilvest, siis on kindlasti sajupilvega tegemist, sageli on äikest. Samuti on jäätunud ülaosaga kihtsajupilved. Mõlemad pilved toovad peamise osa sademetest (rünksajupilved hoovihma, rahet, lumekruupe, hooglund, hooglörtsi; kihtsajupilved lausvihma, lauslörtsi, lauslund, jäävihma). Miks?
Asi on selles, et kõige rohkem sademeid toovad need pilved, mis koosnevad nii jääkristallidest kui veepiisakestest ehk mikrofüüsikalise koostise poolest on segapilved (eelkõige on sellised rünksaju-ja kihtsajupilved). Sademed formeeruvad säärastes pilvedes Bergeron-Findeiseni ehk jääkristalli-protsessi käigus, mille põhjuseks on küllastava veeauru rõhkude erinevus vedela vee ja jää kohal - kuna vedela vee kohal on küllastava veeauru rõhk on suurem kui jääkristallide kohal, siis seega kasvavad jääkristallid veepiisakeste arvelt kuni on sademeteks piisavalt suured (edasi peavad toimuma korralikuks sajuks liitumisprotsessid jne). Selle protsessi jaoks on seega vaja nii jääkristalle kui veepiisakesi, kusjuures viimaseid peab olema tõhusaks jääkristallide kasvuks palju rohkem (valitseb teatud suhe, mis on sademete tekkeks optimaalne, u üks jääkristall saja tuhande kuni miljoni veepiisakese kohta), veepiisakesi peab olema aga selleks, et protsess rõhkude erinevuse tõttu käivituks. Nimetatud tingimused on segapilvedes enamasti täidetud. Muidugi on toodud sademete moodustumise protsess väga skemaatiline, aga vähemalt on üks kesksemaid etappe kirjeldatud.
Teatud sademete protsessid toimuvad ka vaid jääkristallidest või veepiisaketest koosnevate pilvede puhul, kuid see on üsna ebatõhus ja sademeid eriti pole.
Teised jäätunud pilve võimalused on kiudpilved (sademed ei jõua maapinnani), kiudrünkpilved (ei ole sajupilved), kiudkihtpilved (väga vähesed sademed enamasti pakasega) ja kõrgkihtpilved (segapilved, vahel nõrk vihm või lumi).

Madely, 13.09.2009 09:54
Tere Jüri!
1)Kunas hakkab pakane lähedamale jõudma?
2)Kas talv 2009 tuleb valge?

Jüri K., 13.09.2009 11:47
Tere!

Teie küsimustele saa kahjuks täpselt vastata. Alustame pakase-küsimusest. Esiteks tuleks kokku leppida, kui madalast temperatuurist algab pakane. Ilmselt -18...-20 kraadi veel ei ole, kuid -25 kraadi juba võiks päris pakaseks lugeda. Ühtset kokkulepet muidugi pole. Pakast võib-olla nii sooja ja muutliku kui külma talve korral. Iseasi, et külma talve korral on seda tavaliselt rohkem. Pakast on Eestis tavaliselt alates detsembrikuust ja tõenäosus kasvab järsult kuu teisest poolest.
Nüüd teise küsimuse juurde ja see puudutab ka esimest. Suvel ei saa midagi öelda järgneva talve kohta, sest ilmade järjepidevus katkeb augusti lõpus. Alles sügise jooksul saab ehk mõningate märkide järgi midagi öelda. Talveks võib väga järsult minna, nagu oli 2002. aastal - septembri alguses oli veel üle 25 kraadi sooja, kuid kuu lõpus sadas kohati lörtsi ja oli külma kuni 4 kraadi, oktoobris sadas lund juba paljudes kohtades ja külma mõnel hommikul üle 15 kraadi. Samas 2000. aasta sügis oli eriti pikk ja veel detsembri keskel oli ikka ühtlaselt 5...8 kraadi sooja. Jõulude paiku oli järsk külmenemine või võtame 2007. aasta - detsembris ja uue aasta jaanuaris olid soojarekordid, kui 18. jaanuaril läks ilm järsku külmaks (oli äikest) ja jäi.
Midagi lubama hakata oleks väga kahtlane juba mainitud ilmade järjepidevuse katkemise tõttu. Tehakse küll analoogaastate ja rõhuväljade kaartide põhjal mitme kuu ülevaateid (nende järgi peaks sügis pigem külm tulema), kuid alles oktoobris või novembris võiks mingi kindlustundega väita, mis ees võib oodata (vastav informatsioon hakkab atmosfääris tsirkulatsioonide kujul järgnevatel kuudel välja kujunema). Pakast saab ette ennustada vaid mõned päevad, kui sedagi, sest tegemist on kindlate rõhkkondade asetuse ja atmosfääri seisundi koosmõjus tekkiva olukorraga.

Ole, 13.09.2009 22:45
Tere..Olen ise huvitatud ilmast ja tema muutumisest..suvel j2lgisin pilve ja oskan juba 8elda kuna tuleb 2ike ja kus..aga nyyd tahaks teada kui saab pilvede j2rgi vaadata millist ilma on oodata??

Jüri K., 14.09.2009 00:15
Tere,

pilved on üks olulisim osa atmosfäärinähtustest, mis näitab võimalikku tulevat ilma, sest peegeldavad pilved ju otseselt neid tingimusi ja muutusi, kus nad tekkisid ehk atmosfääriseisundit.
Pilvedest ja nende seosest ilmaga võiks rääkida pea lõputult, kuid siin tuleb teha lühidalt (konvektsiooniga seotu jätan hetkel kõrvale, sest viitasite äikesele).
Üks paremini väljendunud seoseid on kindlasti kiudkihtpilvede ja halo seos läheneva laussajuga: mida kiiremini tihenevad kiudpilved kiudkihtpilvedeks (sageli tekib väike haloring) ja edasi kõrgkihtpilvedks, seda tõenäolisem on laussadu.
Ilma halvenemist näitavad ka ilusad korrapärased kiudpilved. Mida ilusamad ja korrapärasemad on kiudpilved, seda halvemat ilma on oodata.
Kui pilved liiguvad eri suundades, on tihti oodata muutlikku ja halba ilma. See kehtib eelkõige saartel ja rannikualadel.
Kui sajab, kuid hakkab udu tekkima, siis see tähendab tavaliselt saju lakkamist.
Kui kiudpilved liiguvad silmaga nähtavalt kiiresti, siis viitab see jugavoolu lähedusele ja kiiresti vahelduvale või tuulisele ilmale.
Kui udu nõrgeneb ja hajub hommiku jooksul, tuleb tavaliselt ilus ilm, kui tõuseb üles ja muutub pilvedeks, on oodata ilma halvenemist.
Kui taevasse tekivad lamedad rünkpilved, siis ilus ilm arvatavasti püsb.
Kui (tavaliselt läänest või lõunast) kerkib taevasse ülemiste pilvede väli, tähendab see tavaliselt saju lähenemist.
Öeldakse, et usaldusväärne on ennustus siis, kui ühesugse ilma saabumist näitavad vähemalt 10-12 märki. Tegelikult saab ka vähema märkide hulgaga hakkama, kuid tuleb osata õigesti tõlgendada ja aimata nähtuste omavahelisi seoseid. Meeles tuleb pidada, et ennustada saab sel teel 6-12 tunniks ette.
Kohalike tunnuste (ja seega pilvede) järgi ennustamisest vt pikemalt: ilm.ee/index.php?46031

kults, 20.09.2009 03:15
Tere.
Kas purgi sees on võimalik kuidagi pilvi moodustada/näha/teha?
Kui jah siis äkki seletaksite palun, et missuguses purgis ja kuidas jne...
Tänud!

Jüri K., 20.09.2009 13:23
Tere,

muidugi saab teha, aga see purk peab olema elastsete seintega, nii et sobib pigem plastikpudel, mida saab külgedelt kokku suruda, et see siis kuju taastaks. Räägin pisut ka füüsikalisest tagamaast.
Pudelisse pange natuke sooja vett (külmast veest tuleb aeglasemalt ja vähem veeauru), umbes poole kuni 2 cm jagu ja keerake pudel korgiga kinni ning siis raputage, et pudelis olevat õhku veeaurust küllastada. Sel viisil pilve ilmselt veel ei teki, sest esiteks tuleks rõhku pudelis muuta ja teiseks puuduvad kondensatsioonituumakesed.
Rõhku saab muuta pudelit kokku surudes ja siis jälle lahti lastes. Miks rõhu muutmine on oluline? Aga seetõttu, et rõhu suurenedes tõuseb temperatuur (vaikimisi eeldus, et aine kogus jääb samaks – kinnises pudelis on see eeldus praktiliselt täidetud) ja vastupidi - rõhu langedes väheneb vastavalt temperatuur. Põhjus seisneb aineosakestes tiheduses: suurema rõhu korral on molekulide vahel enam kokkupõrkeid ja temperatuur on kõrgem, väiksema rõhu korral vastupidi. Temperatuurist omakorda sõltub, kui palju suudab õhk veeauru siduda, ilma et see kondenseeruks. Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda enam saab õhus olla veeauru, mis ei kondenseeru. Kui surume pudelit kokku, tõuseb rõhk pudelis ja kasvab pisut ka temperatuur ning pilv kaob, lahti lastes rõhk pudelis väheneb ja samuti temperatuur ning veeaur kondenseerub uduks (pilveks). Tegemist on tehniliselt võttes kihtpilvega (Stratus).
Tavaliselt õhu küllastamisest pudelis ja viimases rõhu muutmisest veel ei piisa, et pilv tekiks, sest suure tõenõosusega pole piisavalt sobivaid kondensatsioonituumakesi. Et neid pudelisse saada, selleks on vaja suitsu pudelisse tekitada. Seda saab ka väikese põleva paberitükikesega, kuid parem on sigaretisuits – kui olete suitsetaja, siis kasutage seda meetodit – töötab väga hästi. Muidugi ärge puhuge või ajage paberitükikesega liiga palju suitsu pudelisse, sest siis ei pruugi enam aru saada, on nüüd pudelis suits või pilv. Suitsu võite tekitada ka põleva tiku viskamisel pudelisse.
Kui saite pisut suitsu pudelisse, siis kork peale ja suruga pudelit kokku ja laske lahti ning näete, kuidas pilv tekib pudelit lahti lastes, kuid kokku surudes kaob nagu võluväel. Olen seda katset ka ise mitu korda teinud ja tavaliselt tuleb väga efektselt välja.
Selguse mõttes esitan veelkord toimingud punktidena:
1)hankige elastsete seintega suletav pudel;
2)täitke pudeli põhi sooja veega (pool kuni paar cm);
3)sulgege pudel ja raputage, et õhk pudelis küllastuks veeaurust;
4)ajage pudelisse natuke suitsu nii, et silmaga vaadates tunduks õhk endiselt pudelis peaaegu täiesti läbipaistev;
5)sulgege ja suruga pudel kokku ja laske lahti ning tõenäoliselt näete ilmekalt pilve tekkimist ja kadumist.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam