•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

matu, 20.09.2009 14:34
Tere.
Te eelnevalt rääkisite Pilvede kihtpilve tekitamisest pudelisse.
Et kas saab ka teha mingeid siukseid pilvi nagu rünkpilved, kihtsajupilved ja muid pilveliike veel.
Ja kas klaaspurgi sisse on võimalik tekitada ka pilvi? kui jah siis mis pilvi ja kui suure purgi sisse?
Ja veel et kui suur peaks see pudel olema?
Seletage palun kui on võimalik et kuidas saab teha muid pilvi pudelisse/purki kui kihtpilvi.

Jüri K., 20.09.2009 18:00
Tere,

Olete nõudlik küsija!
Pilvede tekitamine koduste vahenditega seisneb rõhu muutmises, kuid ka jahutamises, ka looduses tekivad pilved mitmesuguste jahtumisprotsesside tulemusena, sest õhu tõusmisel väheneb ka rõhk (atmosfääris kõrgemale tõustes väheneb rõhk) ning seega temperatuur ja mingil hetkel toimub kondenseerumine. Klaaspurgi ruumala vähendada piisavalt ilmselt ei saa, nii et efektseks udu tekitamiseks on ikkagi plastikpudel sobivam.
Huvitav on Teie mõte tekitada teist tüüpi pilvi kui vaid kihtpilvi. Siin tuleb tähelepanu juhtida järgmistele asjaoludele: esiteks pilved ongi sisuliselt udu, vahel jääkristallide kogumid. Pilvi kujundavad atmosfääris toimuvad protsessid ja seega on pilved oma tekkimise keskkonna peeglid. See viis, kuidas õhk kerkib või ütleme üldisemalt liigub, tekitab ka erinevaid tüüpi (liike) pilvi. Need on hästi määratavad vaid teatud kauguselt, kuid väga lähedal on üldiselt kõik pilved üsna ühesuguse udutaolise välimusega, mõni tihedam, mõni hõredam. Ka rünkpilved on väga lähedalt vaadetes enamasti udukogumike taolised (olen seda kogenud mäestikes, kui võib sattuda pilve sisse). Seega tekitades koduste vahenditega pilvi, mis võib tehniliselt võttes küll olla näiteks rünkpilv, näib see ikkagi „purgis olles“ tavalise uduna, kuigi heal juhul konkreetsemate piirjoontega (seda tingib suure skaala ehk mastaabi säilimine, mis on ühesugune nii vabas atmosfääris kui pudelis).
Rünkpilve tekitamiseks on Teil vaja suuremat ruumi, võib-olla näiteks tuba, kus peaksite tekitama tõusvaid õhuvoolusid, mis teatud kõrgusele (lae lähedale jõudes) kondenseerub. Seega peaks lae lähedal olema rõhk või temperatuur madalam. Aga juba mainitud skaala konservatiivsus ei lase Teil tajuda tekkinud udukogumeid rünkpilvede sarnasena. Selgituseks, et skaalat ehk mastaapi tegelikult muuta ei saa – sel juhul tuleks Teil muuta veepiisakesed proportsionaalsemalt väiksemaks, kuid ka väikses ruumis on tekkinud piisakesed ikka umbes sama suured kui vabas atmosfääris tekkinud. Samuti on vähetõenäoline, et suudate ülitihedat udu tekitada (nähtavus 2-6 m), mis jääks hästi kompaktseks, mitte ei valguks näiteks lae all laiali.
Kihtsajupilvega on asi näiliselt lihtsam, kuid parimal juhul saate tekitada vaid jääkristallide sadu. Selleks tuleks tekkinud udu jahutada umbes 20 külmakraadini ja siis pisut puistata juurde kuiva jääd (tahke süsihappegaas). Siis muutub udu jääkristallideks, mis pudenevad suures osas purgi põhja (oleneb, kus tekitasite udu). See natuke imiteerib sademeid, kuid olukord on ikkagi ülimalt lihtsustatud ja tegelikult teistsugune võrreldes atmosfääris tekkinud laussademetega.
Kiudpilved on jääkristallide kogumid ja selle tekitamine on sisuliselt sama, mida just kirjeldasin kihtsajupilvede puhul.
Nii et kõige problemaatilisem oleks rünkpilvede tekitamine, kuid et neid pilvi tajuda nagu tajume neid looduses – mastaap takistab. Parema tulemuse saamiseks tuleks kasutada hoopis vedelikkeskkonda (jutt eelkõige rünkpilvede kohta), sest seal saab ju tekitada näiteks valge värvainega hästi piiritletud keeriseid ja turbulentseid kujundeid, mis küll ainult väliselt imiteerivad tegelikke rünkpilvi. Laboris on tehnika muidugi keerukam ja võimalik teisigi pilvetüüpe tekitada, ka tornaadomudeli tegemine pole probleem.
Tõusvaid õhuvoolusid ja rünklikke pilvi saab ka suitsuga imiteerida, sest kompaktse tiheda suitsu tekitamine pole suur probleem, kuid sarnasus on jällegi vaid väline. Küllap selliseid võimalusi leiaks veel.

kults, 20.09.2009 22:07
Tere uuesti.
mis tähendab jääkristallide sadu?
Proovisin plastikpudelis eelmist varianti , tekkis ainult tihe udu. Aga need eiole ju pilved. Kuidas saaks siukest et on näha kindel kuju nagu täna päevalgi tallinnas et juppide kaupa on?

kults, 20.09.2009 22:10
ja veel üks küsimus et kas toas pole võimalik mingeid pilvi tekitada, kui on siis kuidas?

kults, 20.09.2009 22:11
mõtlen nii et lae all oleksid mingisugused pilved

Jüri K., 21.09.2009 00:21
Tere jälle!

Jääkristallide sadu tähendab seda, et veepiisakesed muutuvad vastava reagendi toimel madala temperatuuri juures jääkristallideks ning need sadenevad maha.
Toaga on see probleem, et seal pole sobivaid tingimusi pilvede tekitamiseks, sest oleks vaja muuta temperatuuri vajadust mööda. Lihtsalt udu saaksite ilmselt tekitada, kuid see ei jääks püsima, sest seguneks ümbritseva õhuga (näiteks, kui tekitate keetmisega udu (mitte auru, sest auru ei saa näha), siis külmemas ruumis on seda küll rohkem, kuid see hajub varsti).
Toatingimused ja atmosfääritingimused on erinevad ja ilmselt oleks Teil vaja rahuldava tulemuse saamiseks spetsiaalset tehnikat.

Kui Te pudelisse tekitasite udu, kas pigistamisega kadus või mitte? See tihe udu ongi ju pilv (või pilve analoog, kui see väljend sobib paremini) - kui olete pilve sees, siis ümbritseks Teid pea sama tihe udu. Pilved ongi ju oma olemuselt udu, mis hõljub atmosfääris - maapinnalähedast pilve nimetame uduks, maapinnast kõrgemal pilvedeks, vajadusel täpsustades liiki, pudelis tekkinud pilve nimetame samuti uduks, kõik need mõisted tähistavad olemuselt sama nähtust - veeauru kondenseerunud kujul.
Kui Te soovite selliseid, nagu nüüd pühapäeval taevas nägite, peate pettuma, sest kujult saate toas (lae alla) tekitada vee aurutamisega ikkagi ainult valdavalt vormitut ja kiiresti muutuvat udukogumit või udukihti, sest lähedalt Te ei saa tajuda udu sellise pilvena, nagu neid taevas võib näha.

IgorIgnatjev, 30.09.2009 21:01
Tere mul on väike küsimus kui tugev torm tuleb sellel pühapäeval täpsemalt tahaks teada tuule tugevuse ja sunda kohta????????

Jüri K., 01.10.2009 00:57
Tere,

tormi tuleb karta rohkem merel ja eriti Edela-Eestis, sest jääb arvatavasti tsükloni suhtes sellisesse piirkonda, kus on tuuled tugevamad ning saartel ka esmaspäeval tsükloni tagalas. Sademete hulk võib-olla suhteliselt suur, sest energiat on madalrõhkkonnal palju. Tõenäoliselt tuleb tavaline sügistorm, midagi erakordset pole.
Olgu öeldud, et kuna pühapäev läheb 2 päeva piirist üle (Eestis ei saa tavaliselt ilma täpselt üle kahe päeva ette öelda), siis tegelikult tsükloni või osatsüklonite trajektoor ei ole täpselt teada! Kui tsüklon liigub keskmega üle, on tuul nõrgem, kui keskmega lõuna poolt, siis tugev põhjatuul ja võimalik torm (suurem võimalus saartel ja põhjarannikul), kui põhja poolt mööda, siis on tormivõimalus kõige suurem ja eelkõige saartel ning Edela-Eestis. Seetõttu on ilmateadet väga täpselt vaja silmas pidada, sest ennustus võib veel üsna palju muutuda. Ma panen ilmselt neljapäeval või reedel siia täpsema info, kui asjalood on tõesti kindlamalt teada.
Hetkel on tormi tõenäosus üsna suur ja ikka rannikualadel, saartel jne, sest sisemaal on tuul ikka nõrgem.
Tuule suundadest: hetkel kõige tõenäolisem alguses kagutuul, siis rohkem edelatuul. Tuul on ehk pisut nõrgem siis, kui tsükloni kese on kõige lähemal (esmasp hommikul), edaspidi (esmaspäeval) on loodetuul, mis võib samuti tormi mõõdu välja anda (vähemalt 21 m/s) ja jällegi, nagu ikka, eelkõige merel ja rannikualadel.

Jüri K., 02.10.2009 16:18
Nüüd on prognooside kindlus suurem. Tsükloni kese möödub Eestist põhja poolt, mis tähendab tõenäoliselt tormi eelkõige merel, saartel ja rannikualadel. Midagi erakordset ei tule, kuid sügistormi mõõdu võib anda välja küll. Kuna kese möödub põhja poolt, siis toob edelatuul sooja.
Lörtsiennustus võib-olla täpne ainult saju alguse kohta, hommikuks (vastu pühapäeva jõuab tsükloni serv Eestini) on juba ilmselt vihm ülekaalus (juhul, kui ikka alguses tuleb midagi tahkemat). Ennustatav sajuhulk on üsna suur - ilmselt on tulemas laussajuga ja üpris tuuline ilm.
Kuna Eesti ilmastik üldse ja eriti praegu on väga muutlik, tuleb pidevalt jälgida prognoose, sest ennustuste muutumine on ikkagi võimalik.

kaido, 03.10.2009 22:40
mitmeks päevaks meil siis tormi oodata on ja kuna kuivemaid ilmasid tuleb

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam