•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 11.10.2009 22:18
Tere,

paljudest kohtadest prognoose on kokku pandud siin: http://egontinno.phpnet.us/ilm/ Aga seal ei ole tekstina asju pikalt-laialt seletatud, lihtsalt allikatest jookseb prognoos, info jne. Mul endal ei ole vastavaid programmeerimisoskuseid, sest olen (eluta) loodusele, mitte aga arvutitele keskendunud. Kodulehe loomine vajab tõesti vastavaid oskusi ja arvutikeelte tundmist. Ma arvan, et võite näiteks ühendust võtta toodud saidi autoriga. Infot on veidi ka siin: ilm.ee/sinu_ilm/
Teine võimalus on teha blogi. See on odavam variant ja kuigi mujalt automaatselt jooksva info panek on raskendatud, saab siiski näiteks vastavaid ilmatikreid panna (vt emhi.ee/?ide=1,359,737). Samas saab ise kirjutada kommentaare, jutte jne ning lisada enda fotosid ja videoid niipalju, kui süda kutsub. Just viimase + lihtsuse pärast on mul blogi: http://ilmjainimesed.blogspot.com/ Kuid mille kasuks otsustada, on juba Teie valik.

Külmenemise ennustamisest. Jah, õnneks on olemas mõningaid tundemärke, mis näitavad jahenemist. Aga need on empiirilised ega pruugi näidata pikaajalisi trende, vaid näitavad mõne tunni kuni nädala kohta. Samuti on vaja parajalt kogemusi, et loodust õigesti interpreteerida.
Toon ära sellised tähelepanekud ja märgid, mis on üldisemad (mõned tunnused kehtivad vaid rangelt teatud koha kohta, seetõttu neid ei puuduta). Märkuseks, et need märgid on kehtivad pigem külma kui sooja poolaasta kohta.
Enne tsükloni tulekut hakkab ida-, kirde-või põhjatuul puhuma. Kui hakkab sadama, siis ilma jahenedes või külma püsides on lumi peen, seevastu lai lumesadu tähendab sageli ilma soojenemist kuni sulani.
(pärast halba ilma)
Vihm asendub lörtsi või lumega; sajab lumeteri või lumekruupe. Mere kohal tekib hoogsajupilvi.
Nähtavus paraneb, pilved hõrenevad või kaovad. Taevas muutub kirkaks (päeval on tihti sügavsinine, ka suvel), tuul on loodest, põhjast või kirdest või hakkab neist suundadest puhuma. Öösel väheneb tähtede vilkumine (atmosfäär on stabiilsem). Õhk muutub kuivemaks ja seetõttu nähtavus tavaliselt paraneb oluliselt.
Elusloodusest võiks tuua lindude näite, et nad kogunevad parvedesse, kaovad ära (eriti kevadel) või muutuvad passiivseks (mõned hoopiski aktiivseks, et toitu koguda) ehk lindude käitumises toimub olulisi muutusi. Kuid konkreetsed muutused sõltuvad liigist ja elukohast.
Vahel öeldakse, et härmatis puudel näitab külma püsimist. See ei pruugi nii olla, sest härmatis tekib õhus olevast niiskusest ja rohkem on niiskust enne ilma soojenemist. Nii et selle tunnusega võib-olla nii ja naa, minu tähelepanekud näitavad siiski, et õhuniiskuse suurenemine tähendab ikkagi ilma pehmenemist.
Muide, rohkem niiskust (mitte ainult suhtelise, vaid ka absoluutse niiskuse kasv) toob tihti kaasa udu tekke. Enne soojenemist tekib väga külma ilmaga tihti udu. Rohkem veeauru õhus on sageli põhjuseks, miks öeldakse, et kui sügisel on udu, siis toob see 3 nädalat sooja (kevadel 3 päeva külma). Seos on selline: rohkem on niiskust soojas õhus(suhteline niiskus ei pruugi suurem olla, sest soojem õhk suudab enam veeauru hoida, ilma et see kondenseeruks), mistõttu on udu tekkimise tõenäosus suurem. Kevadel on udu seotud parajalt jaheda ilmaga, kuid mitte väga külma ilmaga, sest jahe õhk suudab vähem veeauru endaga siduda ja kui nüüd eelnevalt soe ilm muutub külmemaks, siis ju „üleliigne“ veeaur kondenseerub või läheb sooja õhumassiga kaasa. Sageli on kevadel udu rohkem rannikualadel, sest vesi on külm. Kevadpäike soojendab saabunud jaheda õhu üsna kiiresti üles ja seetõttu on ütlus omal kohal.
Muidugi on vaja arvesse võtta ikkagi konkreetset olukorda, sest kuigi need reeglid kehtivad sageli, tuleb ette igasuguseid erandeid ja kõrvalekaldeid. Miks ma ütlesin, et kehtivad pigem külma poolaasta kohta? Aga seetõttu, et suvel pole mingi haruldus, kui soe õhk tuleb Eestisse põhjast või kirdest. Näiteks 2003. aasta üks poole sajandi kuumimaid perioode juulis saabus just põhja-ja kirdetuulega. Ka 2001. aastal asendus 10…15° soojus juuni keskel põhjatuule toel enam kui 20°-ga. Vähem äärmuslikke näiteid võib hoopis rohkem tuua. Isegi talvel tuleb vahest harva põhjast sooja õhku, näiteks 2007. aasta detsembris saabus Skandinaaviast loodetuulega sooja õhku, nii et temperatuur tõusis +4…7 kraadini.

AITA, 14.10.2009 12:53
Tere. YouTubes liigub palju infot nn. Ghemtrailsi ja kemikaalide pihustamise kohta. Samuti HAARPi kohta. Pilved on muutunud aastatega kummalisemaks ja teistsugusteks. Mida sellest arvata?

kaivo, 14.10.2009 19:39
Tere.
Siin ennustatakse hääbumas lõunatsükloni tulekut.
Kas hääbunud lõunatsüklon toob kaasa ka suurema tuule ja saju=?
Ja kui aega on, seletaksite missugune on hääbumas tsüklon ja mis see endaga kaasa toob .

Tänud!

Jüri K., 14.10.2009 19:51
Tere Aita,

jah, lennukite põhjustatud kondensatsioonijälgi jms peetakse pigem halvaks näitajaks, sest arvatakse, et muudab ühel või teisel viisil kiirgusbilanssi, mõjutades nii aluspinna temperatuuri. Näiteks pärast 11. septembrit ei toimunud USA õhuruumis 3 päeva ühtegi lennureisi ning see andis võimaluse kohe uurida, kuidas temperatuur muutus. Selgus, et temperatuuriamplituud oli ligikaudu 1 kraad suurem kui eelneval perioodil. Kuna see jäi ainukordseks võimaluseks, on raske öelda, kui usaldusväärne on tulemus, kuid on teada, et ka õhukesed kiud-ja kiudkihtpilved takistavad öösel soojuskiirguse lahkumist ja päeval pisut nõrgendavad kiirgust, nii et miks mitte (võimalikke negatiivseid mõjusid saaks veel välja tuua, näiteks lennuki heitgaasid ja sellega kaasnev kemism või sellega seotud negatiivseks peetavad reaktsioonid jne).
Teise ja kolmandaks ohtlikeks või muutusi näitavateks pilvetüüpideks peetakse polaarstratosfääripilvi ja polaarmesosfääripilvi, nendest vt: ilm.ee/index.php?46391
Mida täpselt kummaliseks ja teistsuguseks muutumise all silmas pidada, on raske öelda, sest eks võimalusi salvestada ja edastada huvitavaid jne nähtuseid on rohkem kui varem ja teateid neist jõuab meieni samuti rohkem, nii et selle aspektiga tuleks ka arvestada.
Kahjulik mõju on kindlaks tehtud viidatud polaarstratosfääripilvedel, sest selle komponendid lagundavad osooni, segased on lood lennu jmt jälgedega ning teadmata tähendus on (neid nähakse rohkem ja tõesti saab nende kohta väita, et midagi on muutunud) polaarmesosfääripilvedel (helkivad ööpilved).

Pikemalt vt siit: http://ilm.ee/?46525

Jüri K., 14.10.2009 20:10
Tere Kaivo,

hääbuvas lõunatsüklonis väheneb kiiresti õhurõhugradient ning seetõttu on oodata tuule nõrgenemist. Kuna madalrõhuväli jääb esialgu püsima, ehkki nõrgeneb, on oodata pisut sademeid, ent ei midagi suuremat. Päeva-kahe pärast võib saju ja teised tuuled tuua juba uus rõhkkond (reedel kõrgrõhuala serv parema ilma, laupäevaks lohk või osatsüklon saju). Tavaline inimene tajub seda kõike (hääbuvat lõunatsüklonit) tavalise halli sügisilmana, mille kõledus aja jooksul väheneb (eeskätt tuule nõrgenemise tõttu). Reedeks rahuneb ilm täiesti ja kui läheb ööseks selgeks, langeb temperatuur alla nulli (saartel ja rannikul ei pruugi). Hääbuv tsüklon ise tegelikulteriti ei lähene, vaid jääb meist õige kaugele (liigub väga aeglaselt Kesk-Euroopasse).

Tsüklon saab energia esialgu eri omadustega õhumassidelt, hiljem on tähtsam kondenseerumisel vabanev soojus ja võimalikid lisaenergiaallikad, näiteks soe veekogu, uus kogus niisket sooja õhku või frontide liitumine. Tsüklonis tekib alguses frontide süsteem - ees on soe ja taga külm front (noore tsükloni staadium). Mingil hetkel liitub kiiremini liikuv külm sooja frondiga, vabaneb energiat ja siis hakkab tsüklon nõrgenema (täituma). Nõrgenevas tsüklonis väheneb õhurõhugradient, st et tuuled nõrgenevad, laussajualad lagunevad ja rohkem on sajuhoogusid või hoogsadusid, suvel on näiteks äike tihti täituva tsükloniga seotud. Täituv tähendab seda, et tsükloni keskmes õhurõhk tõuseb - valgub nö õhku täis. Vahel, eriti talvisel ajal, vblla täituvas tsüklonis ka üsna kõle ja vinge ilm, tihti püsib tihe pilvisus mitu päeva, kuni tuleb uus rõhkkond.
Hääbuvad ehk täituvad tsüklonid on tavalisel suuremõõtmelised ning väheliikuvad. See võib-olla põhjuseks, miks hea ilm ei saabu kiiresti, vaid püsib pigem halvapoolne ilm (mõisted on muidugi inimesekesksed).

kaivo, 21.10.2009 21:54
tere.
kuidas saab tunda/ennustada külma frondi lähenemist mis toob endaga kaasa lumesaju?
ja kuidas saab ennustada sooja frondi lähenemist mis toob endaga kaasa vihmasaju ?

Jüri K., 22.10.2009 12:34
Tere,
1) kuna küsite nn talvise külma frondi kohta, siis selle äratundmine vaid oma silma jne järgi on üpris keerukas. Soojal aastaajal on asi suhteliselt lihtsam - enne külma fronti arenevad konvektsioonipilved või Altocumulus castellanused (sellest pilvest vt ilm.ee/index.php?46102). Seejuures tuleb ette olukordi, kui hakkab pärast ilma soojenemist laussadu, mis mingil hetkel nõrgeneb ja madalad pilved asenduvad ülemiste pilvedega ning ilm läheb ilusaks (I liiki külm front). Vahel on ilmamuutus palju järsem ja tormilisem (II liiki külm front). Külmast frondist vt ilm.ee/index.php?45802
Kuna talvel on rohkem aeglaselt liikuvat külma fronti, on ka tunnused nõrgemad. Saab anda järgmisi vihjeid: külma frondi tulekut on oodata tavaliselt siis, kui ilm on tormine. Asi on selles, et tormine piirkond jääb tsükloni lõuna-ja edelasektorisse, kus asuvad ka frondid ja soojale frondile järgneb tavaliselt külm - seega aitab tormine ja tõenäoliselt sulailm selle frondi tulekust aimu saada. See saabub sageli 1-2 päeva jooksul.
Külma frondi saabumist näitavad ka mõningad teised tunnused, kuid need tekivad max mõni tund enne frondi saabumist või isegi alles frondi möödumist. Vahetult enne külma fronti asendub vihm lörtsi või lumega; sajab lumeteri või lumekruupe. Tavaliselt õhurõhulangus püsib või kiireneb. Frondi üleminekul pöördub tuul paremale ja tugevneb (sest saabuv külm õhk on lahkuvast soojast raskem ja tihedam), mere kohal tekib hoogsajupilvi.
Pärast fronti: nähtavus paraneb, pilved hõrenevad või kaovad. Taevas muutub kirkaks (päeval on tihti sügavsinine, ka suvel).
Juhul, kui läheneb tsüklon või lohk, kuid tuul hakkab idast ja kirdest puhuma, siis frondid otseselt ilma ei mõjuta, sest need jäävad lõuna poole.
Ilmakaartide kasutamisvõimaluse korral on asi muidugi lihtsam - näiteks on frontide asukohad ja liikumissuunad siin ära märgitud: emhi.ee/?ide=19,252

2) Sooja frondi lähenemist on hulga lihtsam ennustada. Sellest annavad tunnistust tavaliselt alanud õhurõhulangus ja taevasse ilmuvad ülemise kihi pilved ning halonähted. Need edestavad sooja fronti mõned sajad km ja selle kohalejõudmiseni on aega vähemalt mitu tundi. Üks väga hea näide sellest on siin: ilmjainimesed.blogspot.com/2009/10/hea-naide-tsukloni-lahenemisest-ja.html Sarnane olukord tekib vahel ka enne tsükloni lähenemist, nii et vaja on ilmakaartide abil selgusele jõuda, kust rõhkkonna kese möödub. Front mõjutab meid vaid siis, kui kese möödub põhja poolt. Juhul, kui ilmakaarti pole, siis aitab selgusele jõuda ka tuul. Kui puhuma hakkab kagu-või lõunatuul (umbes samal ajal ülemiste pilvede ilmumisega), siis möödub suure tõenäosusega tsükloni kese põhja poolt ning oodata on frontide üleliikumist - enne soe front, sageli hiljem külm järel. Kui puhub idatuul, siis võib kese minna nii lõuna kui põhja poolt mööda ja vaja on kindlasti täpsustada. Kui kese läheb otse üle, siis toob see tihti talvel lühiajalise (mõni tund) soojenemise. Kõik see kehtib läänetsüklonite kohta.
Kui tsüklon läheneb lõunast ja hakkab kirde-või põhjatuul puhuma, siis me tavaliselt ei satu frontide mõjualasse, sest lõunatsüklon peaks sel juhul loodesse või läände liikuma, mida aga pea kunagi ei juhtu. Kui lõunatsükloni lähenemisel hakkab puhuma kagu-ja lõunatuul, siis saabub esmalt soe ja hiljem tavaliselt ka külm front. Idatuule korral on võimalus, et kese liigub otse üle.
Kas hakkab lume asemel vihma sadama või mitte, sõltub saabuvast õhumassist. Seda saab täpsustada ilmakaartide abil või kui vaadata, milliseks muutus ilm seal, kust front läks juba üle. Kui talv on keskmisest soojem, siis toob soe front tavaliselt sula. Külmade talvede korral see nii ei pruugi olla.
Väliste märkide järgi vihma asendumist lumega saab ette öelda heal juhul mõne tunnikese. Näiteks lumehelveste ehitus annab vihjeid saabuva õhumassi kohta. Kui sajab lund, mis koosneb nõelakestest, siis tähendab see väga tihti sula saabumist; kui lumehelbed koosnevad väga väikestest tähekestest, mille harud on igas suunas, ka siis sula võimalus üsna suur, ent väiksem kui esimesel juhul; kui lumehelbed koosnevad ilusatest hästi välja kujunenud (kuusnurksetest) kristallidest, siis on sula võimalus kõige väiksem (sellist lund sajab tavaliselt väga külma ilma asendumisel soojemaga). Sula lähenemist näitab ka see, kui laussadu on väga tugev ja helbed muutuvad üha suuremaks (õhuniiskus suureneb, sest saabub soe ja niiske õhumass). Veel on sula tunnuseks tihti see, et tuulega tuiskab lund katustelt alla.
Sulast räägin just seetõttu, et küllaltki tihti juhtub, et frondi kohalejõudmisega lõpeb sadu ära ja siis läheb sulale, kuid vihma ei sajagi või sajab väga vähe (rohkem uduvihma). Sajualade asukohtade ja liikumiste uurimisel on abiks radarid.

sdf, 31.10.2009 10:19
kuidas siis selle soojenemisega n.ö on, et kas siis ongi nii, et talv tuleb ajaliselt hiljem kohale ja juba mitu kuud varem saab läbi ka? ühesõnaga, kas nüüd jäävadki vihmased, pakased ilmad ilma lumeta. ja kui lund isegi oleks siis ainult paar kuud, kui sedagi?

ilm1234, 31.10.2009 14:06
kas eestis tuleb veel kunagi talvel külma -35-40,seda oli ju vanasti aeg.ajalt?

Jüri K., 31.10.2009 17:58
Tere,

vastan neile kahele küsimusele nö koos, st korraga, kuna sisuliselt sama asja kohta küsitud.
Soojenemise koht peab ütlema, see tähendab pigem ilmastiku ebastabiilsemaks muutumist. Kui varem olid aastaajad võib-olla paremini välja kujunenud, siis nüüd on esiteks aastaaegade vahelised piirid hägustunud ja teiseks on ilmastik muutlikum. Tuleb arvestada sedagi, et hetkel võib-olla tegemist soojade talvede perioodiga, mis annab samuti oma osa. Mingil hetkel on kindlasti talved jälle külmemad, sest varemgi (kasvõi 19. sajandil) on olnud mitmel talvel järjest väga pehmed ilmad.
Kindlasti on alusetu väide, et -30 või -40 kraadi ei saa tulla. Võib-olla on meeles 2006. aasta alguse külmalaine, kui sula ilm muutus päeva-paariga -25...-32 kraadisega ilmaks ja mõni päev muutus ilm uuesti soojaks? Väga järsud kõikumised olid 2002. aasta detsembris ja eriti jaanuari alguses (2003, sama talv), kui ühe ööga tõusis temperatuur -25 kraadilt peaaegu
nullini ja langes siis järgmisel õhtul ligi -30 kraadini (mõlemad juhud on väga meelde jäänud). 11. jaanuaril 2003 oli Jõgeval miinimumtemperatuur näiteks -36,7 kraadi, nii et pakast on olnud lähiminevikus, ei ole vaja otsida aastakümnete tagant (pakaseks pean ma temperatuuri alates umbes -25 kraadist ja madalamale, kuid määratlus on muidugi subjektiivne). Jõgeva külmast ilmast vt kylmalinn.ee
Selliseid kõikumisi tuleb kindlasti ja seda väidan küll, et ilm on ebastabiilsem ning pikalt ühetaolise ilma püsimise tõenäosus on vähenenud (aktiivsem tsüklonaalne tegevus).
See on õige, et aastaajad on nihkunud aja jooksul, kusjuures sügis ja talv on saabunud hiljem, kuid kevad (eriti varakevad), aga ka suvi varem (nö lörtsine periood on tunduvalt pikem, kui umbes saja aasta eest). Samuti on näidatud sedagi, et lumikatte kestvus on märgatavalt lühenenud. Seda, et lumi ja pakane ära kaob, pole alust karta, pigem ikka see stabiilsus väheneb (kord on lund hästi palju, siis üldse mitte, kord on väga külm või pakane, siis läheb ruttu jälle soojaks ja uuesti külmaks jne), sest tsüklonaalne tegevus on muutunud intensiivsemaks.
Muide, vaevalt, et kevadine lumesadu aprillis ja mais ära kaob, seda ikka juhtub edaspidigi.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam