•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Igor, 02.11.2009 12:17
Tere millal om tulemas jalle ütleme nii et külmemad ilmad?? pühapäeval tuleb ägedam tüklon mis ta enast kujutab??

Jüri K., 02.11.2009 15:31
Tere,
praegu veel on paaril ööl külm, kuni vähemalt -8 kraadi, kuid loomulikult see sõltub asukohast.
Tsükloni ägeduse all mõeldakse tegelikult tsükloni intensiivsust ehk kui madal on selle keskmes õhurõhk. Niisiis on mõiste ägedus ilukirjandusliku varjundiga ja korrektsem oleks rääkida ikka tsükloni intensiivsusest või ka tugevusest, ilukirjanduslikke meetodite kasutamine muudab teksti küll atraktiivsemaks ja võib-olla ka nauditavamaks, kuid raskendab mõistmist, sest on väheusutav, et kõik selliselt esitatud infost aru saaksid. Seetõttu ilmateadetes jne ei saa pidada päris õigeks, et nii räägitakse, sest see pole lihtsalt informatiivne. Räägitakse ka tsükloni aktiivsusest, ms on samuti lähedane mõiste tsükloni intensiivsusele. Ilmselgelt on probleem terminoloogias ja mõistetega seoses (muidugi jutt on üldiselt, mitte enam Teist).
Mida intensiivsemad ehk tugevamad ehk sügavamad ehk ägedamad on tsüklonid, seda madalam on keskmes õhurõhk ja seega mõnes kohas (rohkem tsükloni lõuna-ja lääneosas) on tuul seda tugevam. Intensiivseks loetakse tsükloni, mille keskmes on õhurõhk alla 980 hPa.
Eestis toovad väga tugevaid tuuli ja torme kaasa siis, kui tsüklon liigub teatud trajektoori mööda Eesti suhtes (tavaliselt peab tsükloni kese jääma põhja või itta), sest tuul on tugev suure õhurõhugradiendi tõttu, mis jääb tsükloni lõuna-ja idaossa. Kuna see äge tsüklon, mis nüüd tuleb, liigub tormi ja veetõusu tekitamise suhtes ebasoodsat trajektoori mööda, siis on oodata sademeid ja tuule tugevnemist (lihtsalt tugev tuul) ja temperatuur läheneb pikaajalisle keskmisele. Midagi erakordset ilmselt ei tule. Enne selle tsükloni saabumist saab maa ilmselt valgeks.
Seda, kus rõhkkonnad paiknevad ja kuhu liiguvad, saab vaadata siit: emhi.ee/?ide=19,252
Küsisite ka, et millal uuesti on külmem. Pean kahjuks ütlema, et üle 2-3 päeva ennustada ei saa. Hetkel on isegi hästi, et peaaegu nädal on üsna usaldusväärselt võimalik öelda, sest ilm ei ole väga kaootiline hetkel, vaid on selged trendid. Siiski, arvatavasti suurt soojalainet ei tule, vaid tsükloni hääbudes läheb jälle veidi jahedamaks. Pikad prognoosid lubavad keskmisest talvisemat ja külmemat novembrit. Millal tuleb jälle -8...-10 kraadi, oleks suvaline pakkumine, sest pikaajaliselt saab heal juhul öelda väga üldiselt või trende, mitte aga konkreetselt, sest informatsioon looduses selle kohta puudub.

kaivo, 07.11.2009 21:44
Tere.
Kas on ööl vastu pühapäeva või pühapäeval mingi võimalus tallinnas lund nähs ?

Jüri K., 09.11.2009 15:52
Tere,

kahjuks jäin Teie küsimusele vastamisele hilja peale. Teisipäevaks lubatakse uut sadu. See võib suure tõenäosusega hoopiski vihmana sadada, mitte lume ja lörtsina, nagu lubatakse, sest vt õhumassi temp - meile saabub soojem: wetterzentrale.de/pics/Rt... Põhja-Eestis on lörtsi võimalus veidi suurem.

kaivo, 09.11.2009 18:57
tere.
kas präeguse seisuga võib tulla põhja eestis ehk tallinnas sadu lumena, ?
ja kui suur on protsentides selle tõenäosus?

Jüri K., 09.11.2009 23:34
Tere,

jah, võib küll, kuigi see on rohkem märg lumi või lörts, kuiva lund ilmselt ei tule. Märja lume võimalus jääb 60-70 protsendi vahele. Põhjus: jääme napilt sooja õhumassi, vt wetterzentrale.de/pics/Rtavn002.html (kollane ja oranz - soe, roheline - külm õhumass, st alla null kraadi).
Lõuna-Soome lubatakse kuni 30 cm lund, vt yle.fi/uutiset/kotimaa/2009/11/aamuksi_on_luvassa_jopa_30_senttia_lunta_1146041.html

Kujunes huvitav olukord, et põhjarannikul sajab lund, mujal vihma. Sajuala põhjapiir (Soome lahel) piirneb külma õhumassiga, sellest ka vastav olukord. Ennustada sellist olukorda on praktiliselt võimatu.

kaivo, 10.11.2009 16:16
Tere.
Kuidas seletate ülitihedat lumesadu täna tallinnas kristiine linnaosas kui lumehelveste läbimõõt oli 4-6 cm. ?
Millest nii paksud hebed, kuidas ja miks need tekivad need?
Ja kuidas saab lumesaju korral nii suuri helbeid ette ennustada?

Jüri K., 11.11.2009 00:02
Tere,
väga suured lumehelbed tekivad siis, kui õhuniiskus on väga kõrge, temperatuur nulli ümbruses ja tuul väga nõrk või valitseb tuulevaikus, sest nendel tingimustel saavad räitsakad kokku kleepuda, sest helveste servad sulavad või niiskuvad veidi, mistõttu toimub liitumine.
Kirjeldatud tingimused valitsevad kas hooglume või hooglörtsi ajal, sest rünksajupilves on veesisaldus väga suur või tegemist on külma-ja sooja õhumassi piirialaga, kus õhumass tavaliselt tõuseb ja kuna tõusmisel õhuosakese temperatuur langeb, siis kondenseerub veeaur välja. Antud juhtumil Tallinnas oli tegemist viimase variandiga, sest põhjarannikule juhtus külma ja sooja õhumassi piir – Soome lahel ja sealt edasi põhja pool oli juba külm õhumass ja suuremat osa Eestit (põhjarannikust lõuna pool) kattis soe õhumass. Kuigi maapinna lähedal oli enamasti null kraadi, oli pilvede kõrgusel mitu kraadi sooja (see ei kehtinud muidugi põhjaranniku kohta).
Kahjuks ise Tallinnas ei viibinud, kuid midagi sarnast on õnnestunud ka Tartus pildistada, vt ilmjainimesed.blogspot.com/2009/01/voimas-marg-lumi-2612009.html Seal on ka tagamaadest veidi juttu.
Sellise olukorra ennustamine on väga komplitseeritud ja enamasti vaid tundide küsimus, sest vastavad tingimused on sageli arenevates ilmasüsteemides (noor tsüklon, osatsüklon, soe front, lohk), kus õhumass tõuseb ja kondenseerub palju veeauru. Abiks on sageli see kaart: wetterzentrale.de/pics/Rtavn002.html Seal on soe õhumass kollase ja oranžiga, külm rohelise või sinisega tähistatud.
Arenev tsüklon, osatsüklon, lohk haarab tavaliselt lõuna poolt sopistusena kaasa sooja õhku. Sageli on sel juhul õhumasside piir väga konkreetne, kondenseerub palju niiskust ja ilmasüsteemi keskme lähedal on tuul nõrk. Kui sellised tingimused on täidetud, võib sadada laia lund. Abiks on ka radar: testbed.fmi.fi/ kus laia lund tähistavad alad on punase või roosa tooniga tähistatud (hetkel pole sajualasid, seetõttu pole ka värve).

heiko, 16.11.2009 19:54
Kui õhutihedas ruumis on õhuniiskus 50%, temp. 20C, kas siis jahutades ruumi õhku hakkab õhuniiskuse protsent tõusma, kuni küllastunud auruni ja sajab maha või mis toimub temperatuuri muutusel õhuniiskuse protsendiga?

Jüri K., 16.11.2009 22:10
Suhteline õhuniiskus kasvab suletud ruumis niikaua, kui temperatuur langeb. Ruumi seintele hakkab kaste tekkima, alates hetkest, kui suhteline õhuniiskus jõuab saja protsendini.
Udu ei pruugi tekkida, eriti siis, kui puuduvad sobivad kondensatsioonituumakesed, millele saaksid veemolekulid koguneda.
Kui temperatuur on 20 kraadi ja suht.õhuniiskus 50 %, siis tekib seintele kaste suletud ruumis ligikaudu hetkest, kui temperatuur on langenud umbes 9 kraadini.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam