•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

silja, 18.11.2009 20:51
miks on udu ja lumi valged.

Jüri K., 19.11.2009 12:00
Udu on valge seetõttu, et valgus hajub loendatamatutelt udupiisakestelt igas suunas ja kuna hajuvad võrdselt kõik lainepikkused, siis on hajunud valgus samuti valge nagu päikeselt saabuvgi ja meile näibki udu valge.
Lumi ei ole tegelikult valge (sama saab ka põhimõtteliselt udu kohta väita), vaid ainult näib valge. Lumi koosneb ju jääst ja jää on klaasjas. Kuna lumi pole tegelikult muud kui jääpuru, siis ilmselt näib lumi samal põhjusel valge, miks purustatud klaasihunnik tundub valge (kui klaas on terve, siis ta on läbipaistev, nn klaasjas, sama ka jää kohta). Niisiis see jääpuru ehk lumi on väga urbne, st lumes on igasuguseid kambreid, pilusid jne, mis on õhuga täidetud. Kui nüüd valgus lumele langeb, siis ta satub ka neisse õhukambritesse ja peegeldub jääkristallidelt. Kuna jääkristallid paiknevad igas suunas, siis saab ka valgus mitmel viisil peegelduda, sealhulgas ka niiviisi, et toimub nn täielik peegeldumine, mistõttu vähe valgus neeldub. Kuna valgus peegeldub paljukordselt, siis mingil hetkel peegeldub valgus lumest välja (ehk valgus peegeldub lumes niikaua kuni pääseb välja) ja kuna peegeldumisel pole mingit eelislainepikkust, st et pole nii, et punane peegeldub veidi rohkem kui sinine või vastupidi, siis näemegi lund valgena. Siiski, kui päris täpne olla, lumi neelab ikkagi mingi osa valgusest. Neeldumine on lume puhul nõrgalt selektiivne ehk punane (suurem lainepikkus) valgus neeldub lumes pisut rohkem kui sinine, siis seetõttu on lumi mõnikord kargelt sinakasvalge või kergelt sinaka varjundiga, kuid seda pole tavaliselt lihtne märgata.

Ted, 29.11.2009 12:59
Kas madalad pilved hoiavad tuult kinni ?
st. tuul puhub maapinnal nõrgemalt kui peaks.

Jüri K., 30.11.2009 00:18
Ei hoia pilved tuult kinni. Pigem on vastupidi - pilved on tuulte kantud.
Looduse kohta ei saa öelda, et miski peaks või ei peaks olema. Loodus on selline nagu ta on. Saame väljendada vaid oma suhtumist või arvamust.
Tuul on nõrgem hõõrdumise tõttu aluspinnaga. Mida ebatasasem on aluspind, seda suurem on hõõrdumine ja nõrgem tuul. Seetõttu on linnades või metsades tuul nõrgem kui tasandikel või meredel.

marten, 05.12.2009 21:48
Kas lund tuleb lähialjal ? See aasta vist ei tule.

Jüri K., 06.12.2009 13:04
Lund tuleb päris kindlasti, kuigi pikaajalised prognooside näitavad, et vähe (seda ei saa kindlalt väita, kuid tendents on sinnapoole).
Ei ole olnud ilma alusel õige teha järeldusi, et midagi ei tule. On võimalik, et näiteks detsembris või jaanuari alguses alanud talvine ilm püsib kevadeni. See lause pole ennustus, vaid et nii võib ka juhtuda - seda ei tea keegi öelda, milline ilm tegelikult tuleb.

joosep, 08.12.2009 14:21
kas jõuludeks on lumi maas?mitte lörts vaid ilus pehme lumi!

Jüri K., 09.12.2009 13:35
Suure tõenäosusega on ilm külm, kuid te peate aru saama sellise prognoosi riskantsusest! Täpseid ennustusi üle 2-3 päeva teha ei saa meie kliimas. Temperatuuriga on oluliselt paremad lood kui sademetega, sest viimased varieeruvad ajas ja ruumis märksa rohkem. Isegi mõnetunnised sademeteprognoosid on üldjuhul ebausaldusväärsed, kuidas saame siis rääkida 2-3 nädalast?
Saan Teile pakkuda ainult trendi ehk seda, mis tundub tõenäolisem. Ilm läheb tunduvalt külmemaks ja see on tõesti kindel. Kui palju, on iseasi. Seejuures on tõenäoline, et väga palju ei saja. Kokkuvõtlikult: pigem on jõulud küll külmakraadidega, kuid kui lund ongi, siis vähe. Päris tõsiselt, täpselt saab öelda alles jõulunädalal. Ennustuste keerukus ja väga väike usaldusulatus tuleneb meie kliima omapärast - elame alatiste muutuste piirkonnas (maal).

Piu, 10.12.2009 15:16
Kas 24-daks tuleb lumimaha? Kui mitte siis, kas uusaastaks tuleb??

joss, 13.12.2009 16:21
mul on 2 kysimust:
1)kuidas ilma ennustada?
2)kas sa oled astronoom ka?

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam