•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 25.01.2010 02:11
Tere! Aitäh huvitavate küsimuste eest.

Üldse on aastaaegade vaheliste seoste leidmine väga keerukas ja ei ole kindlasti garantiid andev. Ometi mingisugused seosed on leitud, kuid need on ikkagi vaid tõenäosuslikud ehk eranditega, isegi rohkete erandtitega.
Ilmavanasõnade järgi tundub vanarahvas arvavat, et aasta jooksul saadav soojuhulk eriti ei muutu, seega peaks soe suvi külma talve kompenseerima. Tegelikult aga päris nii see pole, sest on ju olemas ilmastiku-ja kliimatsüklid, seega võib konkreetne aasta olla keskmiselt soojem, kui mõni teine (näiteks võivad samal aastal nii talv kui suvi mõlemad soojad olla või vastupidi – nii see kipubki olema). Kui kliima ei muutu, siis pikas perspektiivis on tõepoolest saadava soojuse hulk enam-vähem sama (mingisugune fluktueerumine siiski paratamatult toimub). On veel teada, et ilmade järjepidevus lõpeb septembriks, seega suve järgi ei saa talve kohta midagi öelda (muutub tsirkulatsioon, toimuvad suuremastaabilised ümberkorraldused atmosfääris jne, millel ei ole korrelatiivset seost eelnenuga või on see nõrk). Alles sügise edenedes saab tuleva talve kohta midagi öelda. Talve järgi saab siiski oluliselt rohkem suve kohta öelda, kuid sellega peab olema ikkagi ettevaatlik.
Kipub olema nii, et külma talve järgi tuleb pigem jahe suvi ja sooja talve järgi soe suvi (sügisel-talvel alanud tsirkulatsioon kannab kevadelgi veel sooja edasi või kuna ei ole meri eriti jääs, lund vähe, siis pole sooja kohalejõudmisel erilisi raskusi jne; põhjusi on mitmeid). Seejuures võib-olla olulisem talve teine pool, sest on võimalik, et talve esimene pool või algus on väga külm, aga lõpus läheb soojaks. See peaks ka soodustama pigem sooja suve. Rõhutan veelgi, et kuigi tendents on sellisele seosele, on see siiski eranditega.
Ilmastik on päeva kuni mõnekümne aastase perioodi ilm (kui hästi lihtsalt öelda), kliimast saame rääkida alles vähemalt 30-aastasest perioodist, kuid tegelikult ei teata, kui pikk peaks olema ajavahemik, et kliimast rääkida. Mõned ütlevad, et isegi kuni 100 aastat. WMO-s on aga 30 aastat kokku lepitud, mida kasutatakse standardina. Seega, kui juttu on tsüklitest, siis Teie kuuldud 7-aastane tsükkel peaks kuuluma ilmastikukõikumiste või –tsüklite kategooriasse. Siiski tundub, et lühim põhjendatud ilmastikutsükkel on 9-11 – aastane (mingit aastast täpsust ei ole, vaid see võib paar aastat siia-sinna kõikuda). Sellele järgnevad ridamisi pikemad tsüklid, mis põhinevad enamasti dendrokronoloogial, jääpuursüdamike uuringutel, päikesetsüklitel, astrononoomial jne, sest instrumentaalsete vaatluste periood on väga lühike ja otseselt vaatlusridade vahel saab vähe üldistusi teha. Samuti on varasemate aegade kohta vähe andmeid ja nende interpreteerimine ei ole samuti sugugi lihtne jne. Aga seda kõige lühemat perioodi tajub ju ka inimene oma elu jooksul – näiteks käivad soojad ja külmad talved pigem kobaras, kui et täiesti juhuslikult ja läbisegi.
Kuidas aga järgmine talv tulla võiks, seda tahaks ise ka teada ja seetõttu midagi kindlat kosta ei saa. Kas võib arvata, et käesoleva talvega on alanud külmemate talvede rida? Eks saame näha.

anni, 25.01.2010 16:34
1 jaanuari hommikul oli Ülenurmel taevas vikerkaart? näha - mis tingis selle ?

Jüri K., 25.01.2010 19:26
Tegemist oli haloga, mis on optiline efekt ja tekib vaid siis, kui atmosfääris on jääkristalle. Värvid tekivad sellest, et valgus murdub jääkristalle läbides ja seetõttu lahutub valge valgus spektrivärvideks, tekitades kena värvilise nähtuse taevas. Tavalisim halo on värviline ring või selle fragmendid päikese või kuu ümber, kuid ka värvilised laigud (ebapäikesed ehk parheelion) päikese kõrval. Halovorme on veelgi (kokku kümneid liike ja kombinatsioone).
Halod võivad tekkida nii kiudpilvede korral (need koosnevad ainult jääkristallidest ja asuvad väga kõrgel, meie laiustel 7-10 km maapinnast), kuid vahel ka maapinnalähedades õhukihis (väga külmas õhus tekivad jääkristallid suspensioonina õhku, vt näidet aoptics.blogspot.com/2009/02/on-3rd-of-januray-it-was-possible-in.html ) ja isegi jää-ning lumepinnal (vt näiteks: aoptics.blogspot.com/2008/12/halos-on-snow-surface.html )
Halod võivad olla ka sammastena, aga siis on nad valgusallikaga sama värvi (päikesesammas, sambad autotulede kohal jne), sest valgus peegeldub, mitte ei murdu.
Olgu igaks juhuks rõhutatud, et halod ja vikerkaared on erinevad nähtusteklassid, sellest ja ühest huvitavast halost vt siit: ilm.ee/index.php?46422 Üldine jutt: ilm.ee/index.php?45538
Halode järgi saab pisut ka ilma ennustada, kuid sellega peab olema ettevaatlik, sest nähtut võib kregesti valesti interpreteerida.

ummi, 29.01.2010 15:30
Tere,

Kas te võiks rääkida pikemalt õhuvooludest.
Näiteks sain ma aru,et eelneval suvel olid domineerivad läänevoolud.(sellest ka ebastabiilne ilm ja mitte kõige parem suvi jne.)Kas neid saab ette prognoosida ka näiteks tuleva suve kohta?

Jüri K., 29.01.2010 23:52
Tere. Õhuvoolud sõltuvad õhurõhuerinevustest ehk üldisemalt tsirkulatsioonist. Jah, möödunud suvel oli Atlandi ookean tegus ning valitses laias laastus läänevool, mis põhjustab muutlikku ilmastikku ja palju sademeid.
Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid (vt ilm.ee/index.php?45718) . Viimaste liikumisi suunab siis tsirkulatsioon, mis on võrdlemisi püsiv õhuvool, mida põhjustavad püsivad õhurõhuerinevused. Need erinevused sõltuvad Assoori maksimumist ja Islandi miinimumist. Seejuures õhurõhuerinevused nimetatud süsteemi piires muutuvad (NAO). Kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab suvel niiske ja vahel ka jaheda, kuid mitte alati ning talvel sooja ja samuti niiske ilmastiku. Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna-või idavool, tuues sooja või palavat ilma, kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani). See kõik on muidugi väga üldiselt nii, on erandeid. Olgu toodud võrdlemisi eksootiline näide. Näiteks peetakse talvel kagu-ja idatuult külmatoojaks, ent ometi on juhtunud, et kaugelt lõunast on talvel kaguvooluga sulailm Eestisse jõudnud (üks ekstreemne juhtum oli 2007. aasta märtsis, kui temperatuur tõusis mõnel pool üle 20 soojakraadi, kuid tõsi, märts on juba küll üsna kevad, aga siiski märkimisväärne olukord). See on tõesti haruldane, ent seda on juhtunud ja võib edaspidigi juhtuda.
Aja jooksul pandi tähele, et on olemas teatud tsirkulatsioonitüübid või tüüpolukorrad (juhtumid). Neid on püütud klassifitseerida, kusjuures seda on enamasti tehtud asukohapõhiselt (näiteks Suurbritannia, Kesk-Euroopa või Venemaa keskselt). Eesti jaoks päris eraldi ei ole vastavat klassifikatsiooni välja töötatud, kuid siiski on selgunud, et Eesti puhul sobib selline jaotus, mille järgi on tsirkulatsioonid jaotatud tsonaalseks ja meridionaalseks tüübiks (on ka nende vahepealne ehk poolmeridionaalne tüüp). Sellist jaotust nimetatakse Wangenheim-Girsi klassifikatsiooniks (nime saanud alusepanijatest).
Tsonaalne tsirkulatsioon (teaduskirjanduses W- ehk läänetüüp) tähendab üldiselt läänevoolu ja niisket ilmastikku. See põhjustab niiskeid suvesid (ilm võib-olla ka üsna soe, ei pruugi olla pidevalt jahe) ning soojasid talvesid. Selline õhumasside liikumine tekib siis, kui Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi vahel on suur õhurõhuerinevus (NAO positiivne faas) ning Atlandi ookeanilt jõuavad tsüklonid ja nendega niisked õhumassid Euroopasse ja vahel kaugemalegi.
Poolmeridionaalne (ka lihtsalt meriodionaalne, teaduskirjanduses E- ehk idatüüp)) tsirkulatsioon tähendab laias laastus õhumasside lõunast põhja liikumist. Talvel on teoreetiliselt sellel neutraalne mõju, kui õhumassid liiguvad lõunast põhja, sest isotermid (õhutemperatuuri samajooned) paiknevad jaanuaris lõuna-põhjasuunaliselt, kuid teisiti on olukord siis, kui õhuvool on kagust või idast, mis kuulub samuti selle tsirkulatsioonivormi alla. See toob enamasti kuiva õhku ning suvel sooja või palavust, talvel aga mõõdukast külmast pakaseni (nagu käesoleval talvelgi on olnud). On erandeid, nagu näide sulast kaguvooluga talvel eespool. See tsirkulatsioonivorm on oluline ka lõunatsüklonite (rohkem vt siit: ilm.ee/index.php?4624611210) seisukohalt, sest võimaldab viimaste jõudmist Eestisse.
Meridionaalne tsirkulatsioon (teaduskirjanduses C-tüüp) tähendab üldiselt õhuvoolu põhjast. Sama jutt, mis eelmise puhul – talvel mõju teoreetiliselt temperatuurile väike, sest isotermid paiknevad põhja-lõunasuunaliselt. Kevadel näiteks on aga on sellel tsirkulatsioonivormil suur mõju Eesti ilmastikule, sest põhjas ei ole veel soojaks läinud ning sealt tuleb seega külma.
Eelmised kaks tsirkulatsiooni võib kõnekeeles ka nö ühendada ja kõneleda vaid meridionaalsest. Toodud skeemid on üldised ning tegelikult sõltub olukord siiski suuresti konkreetsest olukorrast.
Pikaajaliste ennustuste tegemisel kasutatakse näiteks analoogaastate meetodit, mis tähendab võimalikult sarnase temperatuurikäiguga aastate väljaotsimist käesolevale ja analüüsimist, ja rõhuväljade kaarte. Ennustada on mõtet suve talve järgi, kuid vastupidi eriti mitte, sest ilmastiku järjepidevus kipub katkema suvel (täpsemalt augustis). Teine pudelikaela koht on üleminekuaastaajad, sest siis korraldub samuti tsirkulatsioon ümber ja võib tulla ootamatusi. Seetõttu saame rääkida hooajaprognooside puhul vaid ikkagi mingist tendentsist või võimalusest, et nii võib minna. Nii et eks mingi seos on olemas, aga liiga tõsiselt ei maksa oma plaane selle järgi seada, vaid asjal võiks lihtsalt silma peal hoida (tsirkulatsioon sõltub ju väga paljudest asjaoludest tegelikult, nagu alguses öeldud, on otsene põhjus õhurõhuerinevuste püsimises, kuid õhurõhk omakorda sõltub ju mitmest asjaolust – praegune ilmastik on näiteks põhjustatud jämedas joones sellest, et ookeani pinnatemperatuur on tavapärasest madalam, tekib vähem tsüklone ja läänevool on nõrgem jne). Eestis teeb vastavaid prognoose näiteks M. Kaasik TÜ-st: rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm

T. E.HIIUMAALT, 30.01.2010 13:48
Ole hea tee selgeks,kuhu merest vesi kaob?

Jüri K., 30.01.2010 14:35
Probleeme on käesoleval talvel tekitanud väga madal veetaseme, näiteks praamiliiklusele. Veetase püsis jaanuari viimaste nädalal isegi kuni  1 meeter keskmisest madalam. Millest see on tulnud?
Taoline veetase tekib tavaliselt pikaajaliste kagu, ida-ja kirdetuultega, mis ajavad veemasse Läänemere lääneosa suunas ning isegi Taani väinadest välja (Läänemeres on vähem vett). Tuule mõjule aitab veel kaasa (seega soodustab) Läänemere väike keskmine sügavus (sügavas vees kompenseeriks nö vastuhoovus ärapuhutava vee ja veetase eriti ei muutu, Läänemeri on enamasti liiga madal, et mingi kompenseeriv hoovus või veeliikumine taastaks madala veetaseme). Samuti mõjutab veetaset õhurõhk – kui see on kõrge, siis veetase on muude võrdsete tingimuste korral madalam (suurusjärgus mõni kuni paarkümmend sentimeetrit, on reegel, et 1 hPa õhurõhumuutusele vastab 1 cm veetaseme muutust). Miks õhurõhk? Lihtsustatult, suurem õhurõhk avaldab ju merepinnale suuremat rõhku, surub selle ära (sealhulgas Taani väinadest välja, jättes Läänemerre vähem vett), kuid madal õhurõhk laseb veetasemel kerkida, võib öelda, et tsüklonite alla koguneb vesi.
Käesoleva talve jooksul on õhurõhk olnud väga kõrge (va detsembri ja jaanuari lõpus) ning tuuled valdavalt kirdest, idast või kagust ja see kokku (tuulte mõju on suurem) on põhjustanud madala veetaseme.

K., 30.01.2010 16:36
tere!
Kas see aasta tuleb veel külma üle -25C ?
Või on suurem külm ära olnud ?

Jüri K., 30.01.2010 17:51
Tere!
On loota veel päris pakast (st temperatuuri -25 kraadi ja madalamat). See juhtub tõenäoliselt uue nädala ehk veebruari esimese nädala lõpu poole, kui idast tungib Eestisse jõuliselt külm õhk ja temperatuur langeb kiiresti (alates 5.-6. veebruarist). Kas see külm püsib paar päeva või kauem, seda ei oska veel öelda.
Lähipäevil on aga mõni kraad külma (mõnel pool vblla isegi nulli lähedal), mida võib pidada käesoleva talve sulaks. Sajab ka lund, rohkem lund tuleb eeloleval ööl ja uue nädala alguses (lõunatsüklon).

Rait, 01.02.2010 19:22
Tere,
Vanarahva ilmaennustus on selline, et kui on külmakraadid ja kinnikülmunud vooluveekogu jää peale tuleb lahtine vesi, siis on sula oodata. On selline ennustus tõene? Kas see on äkki kuidagi õhurõhuga seotud? Olen tähele pannud et tegemist võib olla üsna väikse kraaviga.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam