Sorteerimine: Vanemad eespool Uuemad eespool
1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680
Jüri K.,
01.02.2010 21:55
Tere!
Tegemist on huvitava tähelepanekuga. Õhurõhuga ei seo seda, vaid nähtuse põhjus on ikka seotud vooluhulga suurenemisega. Ilmselt on tegemist pigem ilma pehmenemise või sula tagajärjega, mille tõttu vooluhulk suureneb (rohkem vett tuleb ikka siis, kui jää ja lumi sulab või suureneb oluliselt põhjavesi). On veel võimalus, et sula või jääminekuga tekib jääsulg ja see põhjustab samuti üleujutusi.
Pole seda küsimust eraldi uurinud, seetõttu kahjuks põhjalikumat selgitust ei saa pakkuda.
Jüri K.,
03.02.2010 12:37
Siin küsiti, kuidas nende suuremate külmadega on, et kas on veel tulemas või mitte. Veel paar-kolm päeva tagasi tundus see üpris tõenäoline, nüüd enam mitte. Kuigi on võimalus, et mõnel pool öösel langeb temperatuur -15 kraadini, siis päris pakast enam ette näha pole (jutt paarist nädalast). Nii et kõik on võimalik!
Hannes,
20.02.2010 17:49
Ilmaennustused on ikka päris sageli mööda. Öeldakse, et hakkab sadama - tegelikult ei hakka; öeldakse, et läheb väga külmaks või soojaks - ei lähe... Hiljem aga pole mingit diskussiooni selle üle, miks prognoos vale oli. Kui teha võistlus, kes teeb kõige täpsemaid prognoose, võidab äkki see, kes ütleb - ilm homme on sama mis täna. Kas tõenäosuse protsente ei saaks kuidagi kasutada täienduseks ning diskuteerida, kui prognoos vale oli?
Jüri K.,
20.02.2010 19:25
Alustuseks natuke üldist juttu ja põhimõtteid.
Millegipärast eeldatakse, et prognoos peab olema täpne. Üks soovitusi on kindlasti see, et sellisest eeldusest tuleb loobuda. Teiseks, ilmateade on tarbijani jõudes niikuinii veidi toores. Seega tarbija peaks arvestama ka oma kodukoha eripärasid, see võib eriti oluline olla öökülmade, hoovihmade, äikeste jmt võimaluse korral. Ilmateate vead tulenevad tihti üldistustest - ilmateade on alati suuremal või vähemal määral üldistatud ja seda peaks tarbija või kasutaja kindlasti arvestama, kohandama oma tähelepanekute jmt vastavaks. Eriti oluline on selline asi mudelite puhul, mis ei arvesta kohalikke eripärasid.
Lõpuks veel see, et tarbija saab ju ise valida, millist prognoosi ta usaldab, sest neid on ju palju, samuti saab ta neid kombineerida. Tõsi ta on, et Eesti asubki sellises kohas, kus ilmaennustus on tihti tänamatu töö (polaarfrondi ja liigestatud reljeefi mõjud, subatlantiline kliima, mis kõik muudab prognoosi tegemise keerukamaks, kui enamikes kohtades maailmas).
Meil ei ole konkreetsed prognoosid kindlasti enam usaldusväärsed rohkem kui kaks päeva ette. Kaugema tuleviku puhul saame rääkida vaid trendidest ja tõenäosustest. Viimaste päevade ennustused on näiteks päris õiged olnud, jutt siis nendest prognoosidest, mis on kuni kahe päeva pikkused. Ka reedest ja laupäevast sadu ja tuisku ennustati õigesti, nii et nuriseda ei maksa (olen täpset arvet pidanud ja pole see olukord ühtigi nii hull, kui tundub või kui inimeste jutu järgi arvata võiks). Loomulikult on ka suuri möödapanekuid olnud (sealhulgas 1-2 päeva prognoosis) ja neid tuleb kindlasti veel.
NB! Järgmisel nädala ilm võib sünoptikutele karuteene teha, sest kui soe õhumass jõuab sada km põhja poole (arvestades Eesti lõunapiirist), siis on sula, kui mitte, selgelt alla nulli. Kui näiteks ennustatakse, et Eesti jääb valdavalt miinuskraadidesse, kuid mingil põhjusel tõuseb soe õhk veidi kaugemale põhja poole, saavad paljud inimesed kindlasti öelda, et jälle eksiti. Kes aga teab tagapõhja, see suhtub sellisesse eksimusse mõistvalt.
Hoian silma peal ka postimees online kommenteerijatel, seal võib nurinat ikka õige tihti kuulda, kuid millegipärast ma ei arva, et kui need inimesed panna ilmaprognoosi tegema, siis asi paraneb oluliselt (vastav väljaõpe ning kogemused maksavad ikka ka midagi). Samas ma nõustun selliste väidetega, et tõesti tasub vaadata aknast välja ja „ilmaprognoos“ ongi käes, sest prognoos on tihti ikkagi taustinfo, mille usaldusväärsuse üle ja kas tasub sellega arvestada, otsustab muidugi tarbija või kasutaja.
Ma arvan, et protsent annaks juurde võib-olla ainult seda, kui tõsiselt võiks ilmaennustust võtta. Ka EMHI saidil on selline tõenäosuslik prognoos olemas (emhi.ee/?ide=19,1150), küll vaid sademete kohta ja vaid nädalavahetuseks, sest asi on alles katsetamisjärgus. Kui seda jälgida, siis muutub pilt vahel igal järgneval päeval väga palju. Kui anda prognoosi juurde konkreetne protsent, et näiteks hoovihma tõenäosus on 65%, siis selline asi õigustub ilmselt sama või järgmise päeva ennustuste puhul. Jällegi, veebis on selliseid prognoose, kus antakse konkreetsed protsendid saju kohta (muu ilmaelemendi kohta enamasti ei anta) kuni nädalaks ette, täiesti olemas, iseasi, kui palju need kohalikke eripärasid arvestavad.
Väga hea mõte on tekitada vastav diskussioon, miks prognoos eksis, kuidas ise ennast aidata jne. Kahjuks on suureks probleemiks vastava temaatika (meteoroloogia) tundmatus inimeste hulgas, nii et see jääks suurte huviliste ja erialainimeste pärusmaaks.
Mul oli neljapäeviti Terevisioonis oma ilmarubriik. See oligi sellise mõttega, et teeme mingite asjade alusel prognoosi, järgmisel korral vaatame, kas läks täppi ja analüüsime veakohti. Kahjuks oli probleemiks see, et aega oli väga napilt, midagi ei jõudnud õieti seletada ja jäi mulje, nagu oleks tegemist järjekordse ilmaennustamise katsega vms. Ühesõnaga, diskussioon jäi välja arendamata ja praegu on asi kahjuks lõpetatud.
Ilmaprognoosidega on veel see paha asi, et tegemist on valdkonnaga, mida suurem osa inimesi ei mõista (meteoroloogia ja selle osa, sünoptika), sest see on tume maa. Selle mõistmine nõuaks täiesti uute teadmiste ja oskuste omandamist, mis on aga aeganõudev ja tülikas. Tartu Ülikoolis ühe kursuse raames oli tarvis tudengitel teha ilmavaatlus. See oli mõnes mõttes huvitav katse või proovilepanek. Kokku laekus 71 ilmavaatlust. Tuli välja, et varasemaid kogemusi ilmavaatlemise või ilmaga seoses polnud või oli väga napilt, ilmale ei oldud nii kunagi mõeldud jne. Loomulikult oli tegemist ainult kitsa „valimiga“, aga midagi näitas see ikkagi. Vaevalt ka, et kui õhtul vaadatakse näiteks ETV ilmateadet, kuigi paljud juurdlevad, mida üks või teine asi tähendab, miks eksiti või teatakse nende põhjuseid. Samuti on jäänud müstiliseks, miks telekanalite ilmateated niivõrd erinevad jne (vastus: allikad on erinevad, Kanal 2 võtab ilmateate Norrast, TV3 ja ETV Eestist).
Vastav diskussioon nõuaks seega vastavat (erialast) ettevalmistust ja see, kes seda hakkaks tekitama (diskussiooni), peaks päris põhimõistestest ja seostest alustama jne, ühesõnaga, oleks tema põhitööks.
NB! Eespool öeldu toetub minu uurimusele (teadlikkuse kohta olen 3 aastat teinud spetsiaalset küsitlust Eestis), kogemustele, tähelepanekutele (kasvõi enda vaatlused ja võrdlused prognoosidega)... Seega on tegemist suures osas vaid minu arvamusega, mitte aga üldtunnustatud väidetega.
Hannes,
21.02.2010 10:02
Väga põhjalik kommentaar, tänan! Eriti soovisingi kuulda seda, et tegelikult on näiteks järgmise nädala ilma prognoosiks kaks täiesti eri varianti sõltuvalt sellest, kas soe õhumass jõuab meieni või mitte. Ise arvan, et selle info võiks ju ka inimesteni tuua - kõik saaksid sellest aru. Sellele vaatamata on formaat enamjaolt selline, et on kuupäev, pilvisus - sademed ja temperatuurivahemik. Tegelik porgnoos keerulistes tingimustes oleks ju siis näiteks -16 - +4. Aga et inimesed hakkaksid sellise prognoosi peale naerma või läheksid närvi, siis jäetakse maksimaalselt 10-kraadine temperatuurivahemik. Võiks ju rääkida valjult, et on kaks variati järgmiseks nädalaks. Nii et minu arvates on sellise täiendava kvaliteediga ilmaprognoosile koht olemas, kui vaid mõni meediakanal piisavalt ajaruumi annaks.
Jüri K.,
21.02.2010 15:24
Aga palun, peaasi, et minu jutust mingit kasu oli. See kommentaar läheb ka esilehele, et siis on kajastatud ja täiesti avalik ja rõhutan algava nädala eripära siis veelkord üle, et see ikka jõuaks inimesteni.
Gert,
21.02.2010 16:54
Tere Jüri!
Saksa meteoroloogiateenistuse andmetel (dwd.de) on sealkandis tõsine pööre kevadesse juba alanud. Lumi on hakanud intensiivsemalt sulama, selle põhjustas Biskaia lahelt kirdesse liikunud madalrõhkkond, mille üks lohk tõi meile hoopis tuisu. Olen varem täheldanud, et kui Saksmaal ning Kesk-Euroopas on temperatuur püsivalt üle 0 kraadi hakanud tõusma, on lootust, et sama juhtub ka Eestis, kui tuul edelasse pöörab. Kui suur on tõenäosus, et Eestis pöörab temperatuur püsivamalt plusspoolele järgneva 2-3 nädala jooksul. Räägitud on küll pikast talvest ja sellest, kui palju kulub soojusenergiat lume ja jää sulamiseks, siiski ei usu ma, et kevad tuleb nii külm kui prognoositakse. On ju ka võimalik, et tuleb järsk soojenemine ning veeuputus? Ka selliseid kevadeid on ju järgnenud peale pikki külmi talvi. Kust oleks võimalik saada veel pikemaajalisemaid prognooskaarte peale IGESi kodulehe?
Tänud ette!
Jüri K.,
21.02.2010 22:19
Tere, tähelepanek on õige, kui Kesk-Euroopas on soe, siis võib edelatuultega see ka Eestisse jõuda, kusjuures sooja jõudmisel lumi takistuseks pole, kui advektsioon on piisavalt tugev, sest lume kohal kipub soe õhk ikkagi jahtuma. Hilise kevade põhjus võib-olla pigem selles, et taimed saavad hakata arenema ikka siis, kui lumi läinud jne, et kuna seda nii palju, siis võib kuluda ka väga sooja ilma püsimisel (+5...10 kraadi) ikkagi päris hulk aega (selge ilma korral), kuid pilves ilma korral peaks sulamine kiirem olema - atmosfääri vastukiirgus, pilves taeva arvelt soojemad ööd jne (näiteks 23.11.2008 lumetormiga maha sadanud lumi sulas umbes nädalaga ära).
Ei ole tõesti võimatu, et kevad tuleb sooja ja uputusega.
Püsiv soe tähendaks olulist tsirkulatsiooni ümberpaiknemist, st talvine tsirkulatsioon katkeb. Peaaegu kogu aeg on olnud kagu-ja idatuuled, soojaks oleks vaja aga püsivalt lõuna-ja edelatuuli, st et tsüklonid tuleksid edelast ja läänest, liikudes keskmega Eestist põhja poolt. Ei hakka ennustama, millal see juhtub, kuid eelolev nädal võib selles osas olla kriitiline, näiteks võivad hakata senini püsinud pideva külma asemel vahelduma sulad ja külmad.
Hooajaülevaade on näiteks leitav siit:
http://www.cpc.noaa.gov/products/people/wwang/cfs_fcst/images3/euT2mProbMon.gif (seda uuendatakse iga päev). Näeme, et see pakub pigem jahedapoolset kevadet, kuid sooja või väga sooja suve.
Met Office kuuprognoos: http://www.metoffice.gov.uk/weather/world/seasonal/
Veel prognoose leiab siit: westwind.ch/ NB! Seal antakse valida alguses, mis ajavahemiku ennustusi, mudeleid ja ülevaateid on soov vaadata. Linke on meeletult.
Pikaajalist prognoosi (kuueks kuuks) teeb Marko Kaasik: rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm Sealt saab ka algallikatele minna ja seega ise kaasa mõelda.
Henri,
27.02.2010 11:42
Tere, kas te oskate öelda kauaks veel lund on?
Jüri K.,
27.02.2010 14:03
Tere,
see sula lõppeb mõne päeva jooksul ära ehk järgmiseks nädalavahetuseks on temperatuur jälle alla nulli. Lund praegune sula muidugi kahandab, aga päris ära ei kao kindlasti.
Külmenemine näib kestvat kauem, võib-olla üks või isegi kaks nädalat ja rohkemgi. Ma arvan, et lumi kaob lõplikult aprillis, kuid märts peaks olema veel talvekuu, st saab ka suusatada (muidugi võib märtsis tulla ka sulasid). Seda täpset aega, millal lumi on läinud, ei saa keegi ennustada.
1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680
