•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

margus, 15.03.2010 16:39
Kas võib näha mingit seost el nino ja keskmisest külmemate talvede vahel siin kandis (või põhja-euroopas üldse)?

Jüri K., 15.03.2010 22:31
El Nino kohta on väidetakse, et Euroopas on selle mõju väike ja ebaselge või kaudne. Ilmselt on asi selles, et selle mõju meie piirkonnale pole täpsemalt uuritud.
Ühe võimaliku seose võib tuua näiteks orkaanidest Atlandil, mis El Nino aegadel olevat nõrgemad, La Nina aegade tugevamad. Orkaanijäänused võivad jõuda ka Eestisse, tuues soojemat ja niiskemat õhku kaasa, kuid kui oluline see talvede seisukohalt on, ei oska öelda.

H.E., 21.03.2010 20:04
Kas nüüd hakkabki olema, et kui kunagi n.ö ametlikud aastaaja alguses alati hilinesid looduslikult algavale aastaajale. Et tänuvu e. eile algav kevad, napilt loodus jõudis järgi, et lumi vaikselt sulab? jääaega ei tahaks:D:P, aga sellised looduslike aegade pikenemised teevad muret
Kas võib minna külmemaks ja tõeline rohelus ja lume kadumine võtab veel nädalaid aega?
Kas suvi algab ka paremate ilmadega siis alles juulis augustis kui sedagi?
Edu!

kaivo, 21.03.2010 21:46
Tere.
Kas see talv veel ka külma tuleb?
Ja kaua on veel püsiva soojani ?

Jüri K., 21.03.2010 22:43
Tere.
Aastaaegadest.
Aastaegade nihkeid võib tõesti märgata, kuid huvitav on see, et TÜ professor Jaak Jaagus on oma uurimustes leidnud, et kevaded on hakanud saabuma varem ja sügised hiljem, nii et tema uurimuste alusel ei saa väita ühesuunalist aastaaegade hilinemist ja edasinihkumist. Tema uurimuste lühikokkuvõttega saab tutvuda siin: http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/jaagus98.html)
Aastaaegade kohta olgu öeldud veel seda, et nö klimaatilise aastaaja algus ei pea ju ühtima kalendri aastaaja algusega, see võib mitu nädalat siia-sinna kõikuda ja see on normaalne muutlikkus, teine asi on, kui tegemist on näiteks trendiga.
Kui näiteid tuua kevade kohta, siis viimase 10 aasta jooksul on kevade algus olnud nii väga varane kui hiline. Eriti tähelepanuväärne oli 2007. a märts, kui mõnel päeval oli kohati üle 20 kraadi sooja, enamikes kohtades oli aga enam kui kaks nädalat järjest päeval vähemalt 10 kraadi sooja, kuid 2004. ja 2005. aastal (kui aastad õigesti meeles) olid märtsid peaaegu pööripäevani palju külmemad ja talvisemad kui käesoleval märtsil; on tõenäoline, et nädala teine pool toob enam kui 10 kraadise sooja, seega on sel aastal isegi väga hästi. Enamasti oodati veel nädal-kaks tagasi, et talvine ilm püsib aprilli alguseni. Kesk-Euroopas on aga läinud soojaks (päeval 15 ja rohkemgi soojakraadi) ning lõuna-ja edelatuultega jõuab ilmselt osa soojusest Eestini.
Muutused aastaaegades kajastuvad ka inimeste elus. Et mitte ümber jutustada, soovitan lugeda siit, kus lühidalt on muutusi või mõjusid loetletud (need on küll pigem kliima muutumisega seotud): http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=5281&old_art=16733&old_num=776.
Mis puudutab aga aastaaegade nihkumist, siis see toimub millegi arvelt. Kuna näiteks kevad saabub pigem varem, tähendab see ka lühemat talve ja sealt omakorda mõjusid (lühemat aega kestev lumikate, Läänemere väiksem jäätumine jne).

Lumest ja soojast/külmast.
See lumi võib kaduda ka üsna kiiresti, sest ega pikk ja lumine talv ei tähenda ju tingimata seda, et kevadsoojad saabuvad vastavalt sellele hiljem - võib ka kiiresti soojaks minna. Näiteks praegu on suuremas osas Euroopas päris soojaks läinud ja on hea võimalus, et see soe jõuab mõne päeva pärast ka Eestini, mis aga ei tähenda, et nii jääbki. Tuleb endale selgeks teha, et normaalse ilmastiku muutlikkuse alla kuulub nii see, kui lumi kaob juba märtsi alguses kui ka see, et lumi kaob alles aprilli keskpaigaks. Teine asi on siis, kui ilmneb mingi trend (aastaaegade näide). Päris paljudel aastatel on lumi sulanud aprillis, nii et kui sama juhtub ka nüüd, pole see kindlasti midagi ebatavalist. Kui huvi suurem, millal lumi ühel või teisel aastal on läinud, saab seda vaadata Eesti lumikatte teatmikust (http://www.emhi.ee/index.php?ide=29,851,852).
Peaaegu igal aastal on aprillis lund sadanud ja sajab ka sel aastal (suurem lumesadu on tulemas tõenäoliselt teisipäeval, sellele järgnevatel päevadel läheb soojemaks). Paljudel aastatel on kuskil Eestis lund sadanud ka maikuus. Ka see kuulub normaalse Eesti ilmastiku alla.
Millal püsivalt soojaks läheb (ilmselt on mõeldud plusskraade), siis selle kohta ei oska kahjuks midagi öelda, kindlasti tuleb ka aprillis mõni miinuskraadidega öö või lumesajuga päev. Külma ööd on oodata aga vastu teisipäeva.
Tõeline rohelus saabub Eestisse tavaliselt maikuus, aprillis seda eriti loota ei maksa. Mõnel aastal siiski on juhtunud, et juba aprilli lõpus on lisaks rohelisele murule ka puud hakanud rohelist ilmet võtma, aprilli võib selleks siiski üsna varaseks ajaks pidada.
Ametlikult on seda juba öeldud, et suvi pidada üsna soe ja kuiv tulema. Kas seda tuleb, seda tegelikult ei tea, kuid võib prognoose ise vaadata - pikad prognoosid: http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm ja http://www.cpc.noaa.gov/products/people/wwang/cfs_fcst/images3/euT2mProbMon.gif. Viimatimainitud hooaja ülevaade on lahjemaks muutunud – veel mõni päev tagasi lubati väga tõenäoliselt Eestisse sooja ja kuiva suve, nüüd ainult pigem sooja ja kuiva.

H.E., 23.03.2010 13:57
ise õpin ka pea sarnast eriala ja küsimused tundusid nii rumalavõitu.
aga Suurimad Tänud pikkade vastuste eest, kui rohkem aega ja parem enesetunne, uurin veel.
Mäletan jah, et aasta tagasi oli juba maal mai algul väga soe, et sai isegi päikest võtta, see eest talv tuli pikemalt kohale. Kuigi talv, lumi taeva ei jäänud. Kord oli väga lumerohke ja siis oli pikalt niiske ja n.ö naljaga pooleks Inglise vihmased ilmad ja siis tulid lumetormid (Maailmas Haiti ja Tsiilis maavärinad, ja uputused mujal) meil lumetuisud ja kohati-27kraadi külma päeviti kui ka ööseti.
Head päeva jätku!

Jüri K., 23.03.2010 16:09
Jaa, palun, et minu mure on see, et küsimusele oleks ka ammendav vastus antud ja kui ma ei tea, siis märgin selle küll ära, aga mingeid mõtteid siiski tavaliselt lisan juurde.
Eesti ilmastiku omapära seisnebki selles, et jääme polaarfrondi mõjuvälja ning tsüklonite teedele ja see põhjustas vaheldusrikas ilma ja ilmastikku ning samuti mõjutab Eesti ilma väga tugevasti atmosfääri tsirkulatsioon.

Mihkel, 07.04.2010 22:32
Tere!...tahaks teada, et millal lõppevad öökülmad?

Jüri K., 08.04.2010 13:22
Tere.
Eestis võib öökülmi olla terve suve jooksul, muidugi mitte igal pool, kuid leidub selliseid kohti. Möödunud suvel (2009. a.) olid viimased öökülmad 6. juulil.
Ei ole mingi haruldus, et öökülmasid on veel juuni keskpaigas (temperatuur võib juunis langeda maapinna lähedal -5°C-ni, näiteks 2001. aastal, õhus võib-olla 0...-3°C), nii et kuni selle ajani peaks öökülmadeks valmis olema. Mais ja aprillis on öökülmad muidugi iga-aastaseks nähtuseks.
Kahjuks saan Teile anda vaid sellise klimatoloogilise prognoosi. Kui tahate konkreetseid päevi teada, peate jooksvaid ilmateateid jälgima (usaldusväärsus on kõrge kuni 2 päeva) ja öökülmadega aja lihtsalt ära ootama.

Öökülmade kohta võiks teada veel järgmist. Üldiselt on kahte liiki öökülmasid - advektiivne, mis tuleb seoses külma (arktilise) õhumassi saabumisega põhjast või kirdest, ja radiatsiooniline. Advektiivne öökülm on laial territooriumil ning seotud sageli ajutise lumikatte tekkimisega, ent radiatsiooniline tekib kiirgusliku jahtumise tagajärjel selgetel ja vaiksetel öödel ning on seetõttu tihti väga lokaalne ja sõltuv reljeefist, sest jahtuv õhk valgub madalamatesse kohtadesse jne.
Väga öökülmaohtlikud on näiteks turvas-jmt õhurikkad mullad, mille pealispind jahtub tugevasti ja sellistes kohtades ongi võimalik öökülma esinemine suvi läbi. Juulikuist öökülma on olnud ka 2006. aastal 21. juulil! Tavaliselt on suviste öökülmade iseärasuseks see, et taimedele see olulisi kahjustusi ei põhjusta, kuigi temperatuur võib langeda mõne kraadi alla nulli.
Kõige väiksem on öökülmade tõenäosus juuli teisel ja eriti augusti esimesel poolel. Üldiselt tekib uuesti öökülmade võimalus augusti lõpus ja septembri jooksul suureneb öökülmade tõenäosus kiiresti.
Öökülma võib oodata päris kindlalt kevadel pärast tugevaid soojalaineid (aprillis +20°C kraadi ja enam, mais 23-25°C sooja ja rohkem), sest väga harva ei muutu sellise soojalaine möödumisel ilm nii jahedaks, et öökülmi poleks. See on seotud atmosfääri tsirkulatsiooniga.
Ja nagu eespool öeldud, siis konkreetseid ööpäevi, kui öökülma võib oodata, saab vaid paar-kolm päeva ette ennustada, öökülmaohtlikku aega (näiteks soojalaine järgne aeg, kui advektsiooniga saabub palju jahedam õhk) võib ette näha heal juhul isegi rohkem kui nädal aega.

Hannes, 09.04.2010 07:30
Tegelikult vist paksu lume- ja jääkatte sulamine mõjutab ka regionaalset temperatuuri? St kui pole mingit tugevat tsüklonit, siis jahe kevad ongi tingitud energia kulumisest sulamiseks, mis ühtlasi ei lase üleujutustel näiteks kiire maksimumiga tekkida?

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam