•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 09.04.2010 12:02
Jah, mõjutab küll ja olen nõus Teie näitega sügava tsükloni kohta, sest atmosfääri tsirkulatsioon ja advektsioon mõjutavad samuti väga palju.
Piisavalt tugeva sooja advektsiooni puhul (sel kevadel juba mitu korda) võib enam kui 10 kraadine soe ikkagi kohale jõuda ka paksu lumikatte korral. Kuid selle mõju seisneb nö temperatuuri normaliseerimises, praegugi on temperatuur enam-vähem tavapärane (võib-olla siis, kui talve lõppedes erilist lumikatet poleks olnud, oleks temperatuur normist isegi selgelt kõrgem). Soe jõuab tõesti sageli meile siis, kui on püsiv (nädal või kaks) tsüklon või madalrõhuväli kuskil lääne või edela pool, tavaliselt Kesk-Euroopas või Briti saarte kohal.
Oluline on ka lumikatte ja jää ulatus sinna, kust õhumassid tulevad. Kui ikkagi lumikate oleks aprilli alguses sadu km lõuna ja edela poole ulatunud, oleks temperatuur ka Lõuna-Eestis soojematel hetkedel ainul +10 kraadi piiresse jäänud. Seega lumerohke ja külm talv, st et meri on kevade saabudes jääs ja maa kaetud paksu lumikattega, vähendab oluliselt sooja või väga sooja kevade alguse võimalust, mis aga päris ära ei kao. Hiljem võib atmosfääri tsirkulatsioon oma töö teha ja kevade teine pool olla ka normist soojem. Nii et üle ei tasu ka tähtsustada aluspinna mõju, sest see on vaid üks osa.
Vaatasin huvi pärast Tartu Tähe 4 katusel (http://meteo.physic.ut.ee/) tehtavaid meteoroloogiliste mõõtmiste aegridasid, täpsemalt uurisin eelmiste aastate aprilli 2 esimest nädalat, et kui soe on ilm olnud (eeldades, et mõõtmised on enam-vähem täpsed, tegelikult see eeldus andmete heterogeensuse tõttu ei kehti, näiteks 2000. aastal on temperatuur aprillis, sest vaatasin just seda kuud, ilmselt paar kraadi üle pakutud). Selgub, et tänavuse aprilli esimene kümnepäevak ei jää soojuselt eelmistele aastatele alla, mõnel aastal polegi ilm veel nii soe selleks ajaks olnud, kui nüüd on olnud. Soojemad ilmad oli 2005. ja 2001. aastal (kuni 20 kraadi), külmemad aga 2003. aastal (mõnel aprilli päeval oli temperatuuri ööpäev läbi alla nulli), nii et minu hinnangul võib sel aastal kevadega senini päris rahule jääda, eriti arvestades sellega, milline oli talv ja ennustati või kardeti, et lumi võib hakata lõplikult alles aprillis sulama või et vähemalt kevade algus on väga jahe. Muidugi on valitud periood suvaline ja ainult Tartu kohta (saartel või Põhja-Eestis on olukord võib-olla hoopis teine olnud, seda peaks täpsemalt vaatluspäevikutest ja andmebaasidest vaatama).

Jaan, 15.04.2010 21:18
Kas suvel augustikuul või natugese varem tuleb ka eestisse tornaado moodi torm või äikesetorm

Jüri K., 16.04.2010 17:09
Äikest on igal aastal Eestis (minimaalne äikesepäevade arv on vaatlusjaamade andmetel (aastad 1950-2000) olnud 1 ja see oli 1991. aastal Vilsandil), kuid tugevamad äikesed ei jõua igal aastal kõikjale. Nii et kui anda Teile klimatoloogiline prognoos, siis äikese kuulete või näete kindlasti ära, aga seda, kas ja kus tekib mõni tromb või satub suurem äike või äikesekahjustus, on küll võimatu öelda.
Kõige rohkem on Eestis äikest tavaliselt juulis (maksimum saabub mandrile varem, saartele ja merele hiljem). Veel on teada see, et rohkem äikest ikka sisemaal ja kõrgustikel, täpsemalt vt palun: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2154_2151.html
Väga tugevaid äikeseid võib Eestis olla maist augusti lõpuni (varem või hiljem on see haruldane). Mõnel aastal on tugevad äikesed kevadel ja suve lõpus seoses suurenevate temperatuurikontrastidega, kuid mõnel aastal jällegi südasuvel (juulis). Ka see peaks eespool viidatud uurimusest välja tulema.
Öeldakse, et trombid tekivad ainult tugeva äikese ajal. Tegelikult võib trombilaadseid keeriseid olla ka nõrga äikese puhul või üldse äikeseta, oluline on vaid konvektsioonipilve olemasolu (välja jättes muidugi tavalised tolmukeerised).
Ka on Eestis olemas nn trombide allee, mis algab Lätist ja ulatub üle Põlva- ja Tartumaa kuni Peipsi järve loodenurgani (Mustvee).
Vesipükse (on teine nähtus kui tromb ehk tornaado!) on Eestis igal aastal, tavaliselt näeb neid augustis ja septembris Saaremaa ja Hiiumaa ümbruses (Väinameri, saarte läänerannik jne), kuid ka Liivi või Soome lahel. Oluline on, et vee kohal tekiks konvektsioon, kusjuures mida külmem ilm ja soojem on vesi, seda tõenäolisem on vesipüksi teke. Vesipüks saab tekkida vaid vee kohal (maismaa kohal on selle analoogiks maapüks, inglise k landspout), mis on üldiselt nõrgem õhukeeris kui tromb ehk tornaado ja laguneb enamasti kohe, kui rannikule jõuab. Vee kohal võib tekkida harilikult mesotsükloni olemasolul ka tornaado (inglise k tornado over water või tornadic waterspout) ja see ei lagune maismaale jõudes, vaid võib purustusi ka maabumisel põhjustada. Sellinne erinevus vesipükside ja tornaadode vahel on tingitud nende erinevast tekkemehhanismist ja tekketingimustest.

A, 19.04.2010 11:39
Tere.
Oskate seletada mis on õhurõhu horisotaalne gradient?
Aitäh

Mahvu, 19.04.2010 11:42
Tere.
Oskate seletada mis on õhurõhu horisotaalne gradient?
Aitäh

Jüri K., 19.04.2010 21:35
Tere, oskan ikka (võtsin küsimuse kordsust vähemaks!).
See on õhurõhu muutus pikkusühiuku kohta, seega ühikuks näiteks mb/km (millibaari kilomeetri kohta) või hPa/km (hektopaskalit kilomeetri kohta), kuid sageli kasutatakse palju suuremat pikkusühikut, näiteks hPa saja km kohta.
Õhurõhu gradiendi järgi saab näiteks öelda üht-teist tuule tugevuse kohta: mida suurem on õhurõhu gradient ehk muutus pikkusühiku kohta, seda tugevam on tuul (väga suure gradiendi puhul torm).
Õhurõhu gradienti saab hinnata ilmakaartidel isobaaride ehk õhurõhusamajoonte paiknemise tiheduse järgi: mida lähemal isobaarid teineteisele asuvad, seda suurem gradient ja tugevam tuul või õhuvool.

Aleks , 24.04.2010 08:56
Kas homne päev tuleb soe?

Jüri K., 24.04.2010 14:07
Oleneb, kus te asute. Arvatavasti veidi soojem küll (vaiksem tuul, rohkem päikest, kuid rünkpilvedega peate siiski arvestama), sisemaal ehk 10 kraadi ringis või veidi enamgi, kuid eks rannikul, kus tuul on jaheda veekogu poolt, on muidugi jahedam. Kas see on teie jaoks soe või mitte, seda ma öelda kahjuks ei oska.

Siim , 26.04.2010 15:19
kas te oskate ennustata kui kaugel on maailma lõpp

Jüri K., 26.04.2010 18:12
Pole meteoroloogiaga seotud küsimus.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam