•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

marge, 29.04.2010 16:27
Kas oskate midagi suve kohta öelda, milline kuu oleks kõige soodsam puhkajale - palju päikest, vähe vihma?

Jüri K., 29.04.2010 22:34
Tere,
kui toetuda mudelitele ja prognoosidele, siis tuleb keskmine või keskmisest veidi soojem suvi. Sajusem ja jahedam võib august olla. Märkimata ei saa jätta, et kuna see on vaid tõenäosuslik, siis kindla peale minejale ei tähenda see muidugi midagi, sest mingit kindlust ja enamasti isegi mitte piisavalt suurt tõenäosust ju pole.
Eestis teeb 6 kuu prognoose Marko Kaasik,vt
http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm

Kenneth, 09.05.2010 01:04
Tere, Jüri!
Esitaks ühe küsimuse.
Kuna ma äikest kardan, oleks positiivne vastus igati oodatud :)

Küsimus siis selline, et kui on tammepuu maja juures, kas siis on väga suur võimalus, et äike majja lööb?

Jüri K., 09.05.2010 15:09
Tere!
Hea uudis on see, et välguga pihta saamine on äärmiselt väike (jutt inimesest) ja seetõttu äikest kartma ei peaks. Küllaga võib äikesega kaasneda tugevaid tormi-iile, rahet, paduvihma, mis võivad kahju tekitada.
On tehtud uurimusi, kus on käsitletud, kas ja millist puuliiki tabab välk kõige enam ning on jõutud järeldusele, et kõige enam tammedesse ja jalakatesse (jutt siis parasvöötmest), põhjuseks toodud, et tammel on võimas juurestik, mis muudab ta heaks maandajaks. Samas puid tabab välk palju-palju sagedamini kui majasid, sest puid on rohkem ja on kõrgemad kui tavaliselt majad. Seetõttu võiks arvata, et Teie kodu kõrval asuv tamm etendab välkude suhtes kaitsvat osa, paigaldada võib ka maandused antennidele, et end turvalisemalt tunda. Kui puu on seest mäda või mingil muul põhjusel tormiõrn, siis ma muretseks aga hoopiski enam selle pärast, et näiteks tuul seda ei murraks maha.
Toodud arvamus (et välk eelistab üht või teist puud, tabab kõrgemaid objekte jmt) on hästi levinud, kuid pole ainuvõimalik. See levinud arvamus pole iseenesest vale, kuid minu meelest jätab mõne asja arvestamata, nagu skaala ja äikeseteooria mõni üksikasi, mistõttu pooldan järgmist arvamust.

Tänapäeval kirjeldab välgu teket striimeriteooria. Välk tekib teatavasti nii, et maa lähedalt tõusevad striimerid vastu pilvest laskuvale liidrile, mis kannab laengut allapoole. Kui need kohtuvad, tekib midagi lühiühenduse taolist ja näemegi välku. Sealjuures tuleb teada, et maapinnalt tõuseb üksikule laskuvale liidrile enamasti vastu hulgaliselt striimereid. Välk tekib vaid ühe striimeri kohtumisest liidriga, ülejäänud hajuvad. Striimer saab aga alguse sealt, kus on sobivad tingimused tugeva elektrivälja tekkeks, nendeks on eelkõige teravikud või teravikuna käituvad objektid. Sealjuures on oluline, et kogunev elektriväli ei hajuks ümbritsevasse õhku ära või ei maanduks enneaegselt. Niisiis tulebki arvestada välguohtlikkuses mitte ainult objekti kõrguse ja laiuse suhet, materjali iseloomu jpm, vaid ka looduslike olusid. On teada küllalt juhtumeid, kus välk on tabanud maja, kuigi kõrval oli isegi mitu palju kõrgemat puud või masti. Ilmselt oli maja küljes või vahetus läheduses mõni ese või objekt, kuhu kujunes striimeri tekkeks piisavalt tugev elektriväli, või kohtus laskuv liider juhuslikust majalt tõusnud striimeriga. Arvestada tuleb seega, et striimerid ei pruugi üldse tekkida ja tõusta tehisobjektidelt, vaid ka looduslikelt. Välgutabamuste põhjusi uurides on selgunud, et peaosa mängivadki looduslikud olud. Ka minu vaatlused näitavad, et mõnda kõrgesse korstnasse või masti ei löö välk kuigi sageli, vaid võib märgata, et välgud tabavad maapinda kuskil masti läheduses.
Kõik see kehtib just siis, kui tegemist on pilv-maa tüüpi välkudega. Mõnikord püsib äike pilvedes - sel juhul on olukord küll teine, kuid ei saa välistada, et pilvesiseste välkude hulka ei või sattuda mõnda pilv-maa lööki!
Internetist olen leidnud sellele arvamusele ka tuge, vt näiteks: http://wvlightning.com/lmyths.shtml
Erilist tähelepanu pöörata, kas ja mida tabab ja mis on üldse selle taga.

Kenneth, 09.05.2010 20:01
Suured tänud selle vastuse eest! :)

Jüri: Võtke aga heaks!

Monika, 23.05.2010 01:12
Tere,

Kas on võimalik et 23 mai 2010 oli tallinnas öötunnil 01:09 maavärin... piirkond mustamäe, siili. Istusin arvuti taga kui kõik ümberringi kõlises ja arvuti mu ees värinal liikus.

tervitused,
monika

Jüri K., 24.05.2010 00:40
Tere,

Eestis on ikka maavärinaid, neist üks märkimisväärsemaid Osmussaare 1976, viimati aga 2004. aastal, kui 21. septembril oli see vähemalt 3-magnituudine.
Kas Teie kogetu oli maavärin, seda oskab täpsemalt Olga Heinloo, kes tegeleb Eestis maavärinaseirega, tema meil: olga@obs.ee

Igor, 30.05.2010 15:41
Tere Juri üks väike küsimus kui suur see %% on et vihma tuleb väga palju ja kas tulevad üldse ägedad äikese vihmad??

Jüri K., 01.06.2010 01:40
Tere!
Jah, ägedad äikesevihmad (20-40 mm ööpäevas võiks see tinglikult olla) on tõesti võimalikud, aga protsenti ei hakka pakkuma, see on liiga suvaline. Äikeste ja vihmade võimalus on suurem kolmapäeval ja neljapäeval.
Äikese võimalust saab siit vaadata: http://ilm.pri.ee/Cape-Li.php (mida punasem, seda suurem võimalus äikesteks ja ägedateks vihmadeks). Nagu näha, on selleks suurem võimalus Lõuna-ja Kagu-Eestis.

kirke, 08.06.2010 15:30
Tere Jüri ..

Ootaksin kiiret vastust oma küsimusele .

1.)Kas ülehomme (10.06) on oodata äikest Kurtna kandis?

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam