•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

joss, 08.07.2010 16:41
miks soomes on talvel kylmem kui eestis ja suvel soem kui eestis

Jüri K., 09.07.2010 14:01
Tuleb arvestada sellega, et Soome on palju suurem kui Eesti ja mõni koht mandrilisema kohakliimaga, mistõttu suvel on soojem ja talvel külmem kui Eestis. Aga Soome edelarannikul on jälle kohakliima sarnane saartele, talved märksa pehmemad ja suved jahedamad kui näiteks Eestis sisemaal või Soome idaosas. Seega ei kehti Teie väide Soome kohta tervikuna. Põhja-Lapimaal on põhja pool asumise mõjud (vähem kiirgust, vähem soojasid õhumasse) kõige märgatavamad ning seal on ka suved tavaliselt Eesti omadest jahedamad ja talvel on jahtumine suurem (seda ka sisemaal) ning talved külmemad. Muidugi võib tsirkulatsioon omad korrektiivid teha ja olla Põhja-Lapis sula, kui Eestis on pakane (möödunud talvel juhtus jaanuaris nii).

mari, 29.07.2010 18:33
milline tuleb nähtavasti augusti kuu?

Jüri K., 29.07.2010 23:10
Kindlasti jahedam juulist, kuid vähemalt kuu esimeses pooles täiesti suvine, st 20-25 kraadi, mõnel päeval võib ka 30 kraadini temperatuur ulatuda (NB! Mitte üle Eesti, vaid mõnes kohas võib 30 kraadi või sinna lähedale tulla).
Hoovihmasid on ka oodata, esimesed päevad võivad üsna tuulised olla. Ilmselt august (vähemalt esimene pool) siis temperatuuri osas keskmise juuli mõõtu.
Mis teises pooles tuleb, ei tea, kauge tulevik. Liblikaefekt kipub prognoosides oma töö tegema. Kui tsirkulatsioon püsib, siis on suviselt soe muidugi kuu lõpuni.

marko, 04.08.2010 13:38
Tere jüri

kas augustis tuleb torm?

Jüri K., 04.08.2010 21:15
Mida te tormi all silmas peate? Kui lihtsalt tugevat tuult, siis täna (4. aug) oligi see ära, tormini ulatus tuul vaid kohati saartel ja merel, mitte aga sisemaal.
Järgmine tugevama tuulega aeg tuleb ilmselt uue nädala alguses, st vahemikus 10-12. august, siis on võimalik, et tuul annab päris tormi (21 m/s ja rohkem) mõõdu välja, kuid võib piirduda ka tänase ilmaga (4. aug), st lihtsalt tugeva tuulega.
Kui te peate silmas äikesetorme, siis nende tekkeks soodne aeg on 6.-10. august. 5. augustil võib äikeseid, nende hulgas ka äikesetorme olla vaid idapiiri lähedal, kuid suurema tõenäosusega jäävad need siiski Peipsi ja Pihkva järve taha.
Konvektiivse ilma prognoosi võib leida siit: http://ilm.pri.ee/Cape-Li.php ja siit: http://www.estofex.org/ Viimase prognoos tuleb välja sama päeva hommikul, mille kohta see on koostatud, kuid mõnikord jääb päev vahele või hilineb prognoos.

Maria, 08.08.2010 21:55
Tere Jüri!

Mind huvitaks teada, mida sina arvad õhurõhu ja inimeste enesetunde/tervise seosest?
Tihti inimesed mainivad õhurõhku seoses uimase olekuga või liigesevaludega ja olen alati mõelnud et kas ja kuidas see toimuks?

Samal teemal olen kuulnud mitmeid juhuseid ja ise tunnistajaks olnud sellele, kuidas inimesi hakkab näiteks lähenev äikesetorm mõjutama- sõrmed paisuvad, ammused vigastused annavad endast jälle märku jne.

Oleks huvitav teada mida sina sellest kõigest arvad!?

Ette tänades ja põnevusega vastust ootama jäädes,
Maria

Jüri K., 09.08.2010 13:50
Tere!
Aitäh huvitava küsimuse eest. Ilma ja enesetunde/tervise vaheline seos on kindlasti olemas, olen ka ise seda tundnud, kuigi mitte väga teravalt. Ärge võtke seda nii kitsalt, et põhjuseks on ainult õhurõhk, mis on vaid indikaatoriks, pigem on enesetunde ja tervise muutumise põhjuseks muud tegurid.
Ilmastikutundlikkuse seisukohalt võime keskkonnategurid jaotada kaheks: need, mille eest saame varju minna, nagu tuul või ebasoodne temperatuur ja üldiselt mõjuvateks, milleks on kosmiline kiirgus, õhu ionisatsioon, elektromagnetilised lained jne.
Inimeste ilmastikutundlikkus on otseselt seotud näiteks kohanemisvõime, tervise, elustiili ja elupaigaga. Ilmastikutundlikumad on inimesed, kellel on kroonilisi või varjatud haiguseid, mis ägenevad või löövad välja mõne eespool nimetatud keskkonnateguri taseme, tugevuse või sageduse muutumisel, sest see eeldab kohanemist. Ka nn külmetushaigused on ju tegelikult sageli ebasoodsa ilmastiku tagajärg.
Ilmastikutundlikkuse, suremuse ja ilmavahelise seoste kohta on tehtud huvitavaid uurimusi. Selliste uurimuste ja analüüside tulemusena on näiteks selgunud, et rõhkkondade vahetumisel on suremus suurem.
Huvitavad seosed tervisega on õhuionisatsioonil. Näiteks negatiivsed ja kerged ioonid on tervisele soodsamad kui rasked või positiivsed. Sealjuures tekib äikesega palju negatiivseid ioone, mis loovad värskuse, kui äike on üle läinud.
Küllaga miks ikkagi siis suurenevad vaevused ilmamuutuste puhul? See on sageli seotud suurte masside liikumisega, mille tõttu tekivad mitmekümne kilomeetrise lainepikkusega elektromagnetlained. Sel juhul taandubki õhurõhk ja selle muutumine ainult indikaatori rolli. Oma rolli annavad ka elektrilahendused (välgud), mis põhjustavad näiteks raadiolaineid.

Martin, 11.08.2010 12:23
Kui tihti selliseid äikesetorme eestis keskmiselt esineb, nagu oli 08.08.2010?

Jüri K., 11.08.2010 18:45
Kui arvestada sellega, et tegemist oli derecho-tüüpi tormiga, siis võib-olla kord või paar kümnendis, isegi harvem, näiteks viimati oli ilmselt seda tüüpi äikesetorm 4. juulil 2002. aastal.
Iseenesest selliseid suuri äikesetorme, nagu oli veel näiteks 26. juuli hommikul ja veel mõnel päeval (MCS ehk organiseerunud mesomastaapsed konvektiivsüsteemid kõige üldisemas mõttes) on enamasti igal aastal Eestit (2009. aastal näiteks 19. juulil Lääne-Eestis) või mõnda nurka Eestis külastanud, kuid nende hulk aastati võib suuresti erineda. Aga kuna konkreetset kohta võivad ka MCS-d külastada üle mitme aasta või isegi harvem, võib jääda mulje, et tegemist on millegi väga ebatavalise ja eksootilisega, nii et tegelikult pole tegemist mitte mingil juhul millegi uudsega.
Väga hea näide piirkondlikest erinevustest võin tuua ka 8. augustist, kui Tallinnast 20-30 km edelas polnud äikesest või tormist mingit märki, ilm oli kogu päeva rahulik ja kuiv, seda ka õhtul.
Keegi minu teada vastavat statistikat Eesti kohta teinud ei ole, et kui sageli äikesetormide süsteeme üle liigub, eks selleks tuleb hulk andmeid üle vaadata, sealhulgas radari-ja satelliidipildid.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam