•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 23.10.2010 17:51
Tere!
jajah küsimuse vastus: talve lumerohkust ei riski prognoosida, sest sademetevälja prognoos on palju ebakindlam kui temperatuuri-või rõhuvälja prognoos, sest sademed on ajas ja ruumis väga muutlikud.
Möödunud talvel ei olnud detsembri lõpust veebruari lõpuni sulasid ja kõik lumi, mis sadas, jäi ka maha. Eraldi teema olid suured lumesajud saartel ja põhjarannikul detsembris ning uue aasta alguses, kus avaldus nn järveefekt - lahtiselt merelt auranud niiskus kondenseerus külmas õhus pilvedeks ja sadas lumena alla.
Võib vaadata näiteks NOAA hooajaprognoose, mis lubavad keskmist, ilmselt mõne sulaga talve, ent prognoos on viimastel nädalatel oluliselt muutunud, iga päeva-kahe tagant uuendatakse:
http://www.cpc.noaa.gov/products/people/wwang/cfs_fcst/images3/euT2mMon.gif
NOAA sademete prognoosi tuleks veelgi ettevaatlikumalt suhtuda:
http://www.cpc.noaa.gov/products/people/wwang/cfs_fcst/images3/euPrecMon.gif
Eestis teeb pikaajalisi hooajaväljavaateid M.Kaasik:
http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm
Rõhutan veelkord, et rohket lund toovad olukorrad, nagu väike aktiivne tsüklon või järveefekt, pole nii kaugele ette prognoositavad.

Martini küsimuse vastus: jah, talvisel ajal võib äikest olla, nägin ka ise Tallinnast seda 22. oktoobri hilisõhtust ja järgnenud öö äikest. Äike tekib talvel järgmistel põhjustel.
1) lumetormides, mille põhjuseks on ilmselt jääkristallide (lumesadu!) ja tormituulte vaheline hõõrdumine;
2) intensiivse tsükloni keskme lähedal, kus valitsevad tõusvad õhuvoolud, pole õhu kiiret tõusu takistavat inversiooni ja on palju niiskust;
3) sooja aluspinna ja külma õhumassi koosmõju, näiteks kui sooja mere kohal on külm õhk ja see oli 22/23. oktoobri äikese peamiseks põhjuseks, pinnase selleks valmistas ette aktiivne osatsüklon, mis 22.10. otse üle Eesti läks. Pikemalt põhjustest koos näidetega vt palun: http://www.ilm.ee/?48028 ning konkreetselt 22/23. oktoobri osatsüklonist ja äikesest: http://www.ilm.ee/?48027

Sooviks Jääda Anonüümseks, 26.11.2010 13:57
Miks tuli see aasta lumi juba Novembri lõpus maha?
Miks läksid juba Novembri lõpus külmakraadid alla 10 kraadi?

Jüri K., 28.11.2010 01:39
Lund on sadanud ka juba oktoobris, mõnel aastal on siis lund tulnud suuremas koguses, näiteks 2002. a. sadas esimest korda lund 5. oktoobril (üle 5 cm) ja kuu teisel poolel oli juba üle 20 cm lund, kusjuures mõnel päeval oli isegi lumetorme! 2009. aastal sadas esimest korda lund 12. oktoobril, 2010. aastal samuti 12. oktoobril. Nii et oktoobri-või novembrikuises lumesajus pole midagi ebaharilikku.
Erakordseks võib pidada siiski 1978. a. juhtunud, kui 30. septembril oli lumetorm ja järgmisel, s.o. 1. oktoobri hommikul mõõdeti Võrus lumikatte paksuseks 22 cm, Haanjas koguni 30 cm.
Novembris on erakordselt palju lund sadanud ka 2004. a.-l, kui mõnel pool Põhja-Eestis ulatus kuu keskpaigas lumikatte paksus 40 cm lähedale, kuid kuu lõpus tegi sula oma töö. 2008. aastal sadas erakordne lumekogus seoses suure lumetormiga 23. novembril, kui kohati mõõdeti lume paksuseks ligi 70 cm! Aga kuu lõpus läks sulale ja see tohutu lumekogus sulas ära. Nii et on lähiminevikuski väga palju lund olnud.
Praegusel hetkel on rohkelt lund ainult rannikualadel ja mõnel pool saartel. Eestisse jõudis soodsa sünoptilise olukorra (lõunas madalrõhuvöönd, Skandinaavias kõrgrõhkkond) tõttu kirdest väga külm õhumass. Kuna aga meri on lahti, siis moodustus nn järveefekt, mis tekib märgatavalt siis, kui õhu- ja veetemperatuuri vahe on üle 8 kraadi. Sellisel juhul kondenseerub soojalt veelt auranud niiskus pilvedeks ja see sajab sisemaale jõudes lumena maha. Suuremas osas Eestis on lumikate väga õhuke, vaid 2-6 cm, sest kaugele sisemaale järveefekti pilved lumesajuga ei ulatu, sajavad enne tühjaks. Õhuvool peab muidugi olema veekogu poolt (põhjarannikul kirdest) ja tuule suuna nihe kõrgusesse väike või puuduma.
Järveefekti sajualasid näeb: http://testbed.fmi.fi/
Õhumasside kaart: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html Sellel näeme, et õhumassid on tähistatud erinevate värvustega. Tumesinine ja lillakas tähendavad väga külma õhumassi (1,5 km isoterm on -15ºC või madalam), valged jooned aga sisuliselt voolujooni. Sealt on näha, et külm õhk suunatakse Siberist otse Läänemere kohale. Voolujoonte suund saab selgeks, kui teada, et madalrõhkkonnas liigub õhk põhjapoolkeral vastupäeva ja kõrgrõhkonnas päripäeva. Sellel ilmakaardil on madalrõhkkonnad need, mille puhul sulguvad väiksema väärtusega geopotentsiaalid (näiteks Eestist idas-kagus väärtusega 132) ja kõrgrõhkkonnad leiab üles suure väärtustega geopotentsiaalide järgi. Kahe süsteemi vahel on õhuvool suunatud kirdest edelasse ja see toob meile jätkuvalt külma õhku. Kui soovite sügavamaid põhjusi, saab külma õhumassi saabumist selgitada Rossby lainete, polaarfrondi jmt abil, mis määravad paljuski atmosfääri tsirkulatsiooni, vaadake:
http://www.islandnet.com/~see/weather/elements/jetstream2.htm
Geopotentsiaalide, temperatuuri, rõhkkondade omavahelistest seostest:
http://ww2010.atmos.uiuc.edu/(Gh)/guides/maps/fcst/5tmphght.rxml
Rossby lained põhjapoolkeral praegu:
http://weather.unisys.com/upper_air/ua_nhem_500p.gif
See, et novembris on külma üle 10 kraadi, pole samuti midagi erakordset, viimase 10-15 aasta jooksul on seda mitmel aastal olnud. Näiteks 2002. aastal oli juba oktoobris 15 kraadi külma!

Jaan, 05.12.2010 19:26
Tere!
Eile 4. detsembril oli äike,ja mul selline küsimus kas seda äikest on veel detsembris näha või ei ole

Jüri K., 07.12.2010 19:39
Tere!
Muidugi võib veel sellel kuul äikest näha, aga seda ei saa ette seda prognoosida, kas tuleb või mitte. Tõenäosus on oluliselt suurem rannikualadel ja mere kohal, sest suur lahtine veekogu annab konvektsioonivooludele piisavalt energiat, kui õhumass on väga külm.
Millistel tingimustel võib talvisel ajal äikest ette tulla?
Esimene võimalus on aktiivne kiiresti liikuv (külm) front. Selle tõttu sunnitakse õhk frontaalpinnal intensiivselt tõusma ning tekivad rünksajupilved ja äärmisel juhul isegi äike. Mõnikord pole see seotud ainult frondi kiiresti liikumisega, vaid äärmiselt suure temperatuuri-kontrastiga, mistõttu temperatuuri vertikaalne gradient suureneb ja areneb konvektsioon ning äike.
Teine võimalus on soe ja niiske aluspind (lahtine veekogu), mille kohal on väga külm õhumass. Veekogu peab olema vähemalt 80-100 km laiune, et selle kohal liikuv õhumass saaks piisavalt niiskust. Sellisel juhul tekib nn järveefekt, mis põhjustas novembri lõpus rohket lumesadu põhjarannikul. Kui temperatuuri erinevus õhumassis ligikaudu 1,5 km kõrgusel ja veepinna vahel on üle 13˚C, siis see tähendab väga tõenäoliselt seda, et tekivad konvektsioonivoolud. Sealjuures peab tuule suuna erinevus aluspinna ja 1-2 km kõrgusel olema väike, sest muidu on takistatud pilvede ja äikese teke. Vajalik on veel see, et pilve tipp koosneks vaid jääkristallidest, mis on üldiselt tagatud madalama kui -30˚C puhul. Vastastikmõju jääkristallide ja lumekruupide vahel tekitab sädemete tekkeks piisavalt suuri laenguid.
Kolmas võimalus on näha talvist äikest lumetormis. Selleks peab tekkima väga sügav tsüklon. Eesti puhul on sobivateks aktiivsed lõunatsüklonid, sest talvel on nende põhja- ja lääneosas enamati väga tuisune ilm. Tsükloni keskme läheduses võib soe ja külm õhumass intensiivset seguneda, mis soosib jällegi pilvede vertikaalset arengut ja äikese teket. Samas võivad välgud olla ka lumetormi kaasnähtuseks. Siis on sädeme tekkimise põhjuseks ilmselt jääkristallide ja tugeva tuule omavaheline hõõrdumine. Kas seda aga äikeseks pidada, on iseküsimus. Näiteid: 25.-26. märtsil 2008. a. Otepääl, 23.11.2008. a. mitmel pool Eestis.
Veel võib äikest talvel näha sulailmaga, kui läheduses on sügava (lääne)tsükloni kese. Kui selline tsüklon on jõudnud maksimaalse arengu staadiumisse ja hakanud täituma, siis on seal tõusvaid õhuvoolusid takistavad kihid lagunenud, kuid madala õhurõhu, niiskuse, konvergentsi jmt tingimuste tõttu arenevad konvektsioonipilved ja võib tekkida äike. Selle tõenäosus on üsna suur, kui tsüklonis keskmes on õhurõhk 980 hPa-d või vähem ja see liigub otse üle. Seda tüüpi äike oli 18. jaanuaril 2007. aastal Tallinnas.
Kui tekivad toodud olukorrad ja tingimused, siis võib äikest tulla, kuid selliseid olukordi ei saa kuu aja peale ette prognoosida. Samuti ei pruugi toodud olukordade puhul tingimata äike tekkida.

Täiendus 13.12.2010. a. kl 1.40: 9.-10. detsembri lumetormis nähtigi välkusid. Pikemalt olen viimased talvise äikese juhtumid kokku võtnud ja põhjendanud: http://www.horisont.ee/node/1566

johh, 15.12.2010 15:05
Tere,

Kas on loota,et sel aastal Eestis domineerinud
ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal,või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on?Kui ma olen õigesti aru saanud,siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve,samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma.

Jüri K., 15.12.2010 18:17
Tere,

Olete enam-vähem aru saanud, kuid ma siiski selgitaksin ja täpsustaksin pikemalt.
Eesti jääb läänetuulte vööndisse, mis tähendab, et aastaringselt on valdavaks läänevool. Läänevoolu tugevust saab väljendada põhimõtteliselt NAO indeksiga, vt palun http://www.ilm.ee/index.php?45492 ja http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf
Läänevool on suuremas osas 2010. aastast olnud väga nõrk või puudunud, mida võib küll teatud määral erandlikuks pidada, kuid samas on sellel ebaregulaarne ajaline varieeruvus, st on aastaid, kui läänevool on keskmisest tugevam ja vastupidi, kusjuures sarnase kõrvalekaldega aastad on tihti järjestikku.
Mandril soojeneb ja jahtub õhk märksa kiiremini kui veekogude kohal, sest veel on suur soojusmahtuvus ja see muudab veekogud termiliselt inertseks ning aastaajaline temperatuuri muutumine (amplituud) on väiksem kui mandi kohal. Temperatuuri aastase amplituudi suurust saab kasutada ilmastiku või kliima merelisuse mõõduna. Seega, suvel toob õhuvool mandrilt sooja õhku, sest õhk on mandri kohal soojenenud ja talvel vastupidi.
Kuidas on seotud aastaaegade keskmine temperatuur läänevoolu tugevusega? Mereline polaarne õhumass saabub Eestisse Atlandi ookeani põhjaosast, seega peamiselt loodest, läänest ja edelast. Talve keskmisel temperatuuril on tugev seos läänevoolu tugevusega: kui see on tugev, siis on talved muutlikud ja suladerohked, ka torme on rohkem. Suvel on aga üldiselt seos läänevoolu tugevuse ja temperatuuri vahel nõrk või puudub ja seega võib märgatava läänevoolu korral olla suvi keskpärane, aga ka soojem või jahedam.
Sademed on ruumis ja ajas palju muutlikumad kui temperatuur või õhurõhk. Seega seosed nõrgemad, kuid siiski vähemalt talvel tugevad, st et tugeva läänevoolu korral on talv pigem sademeterohke. Õhuvool mandrilt toob aga kuiva õhku, mis ei tähenda, et ilm/ilmastik oleks kuiv (nagu niiske õhk ei tähenda veel sademeid).
Muidugi on see kõik nii väga üldiselt.

See, kui paks lumikate talvel tekib, et sõltu ainult sajukogusest, vaid ka temperatuurist ja kui palju on sulasid. Kui temperatuur on pikka aega alla nulli, siis tulevad sademed enamasti lumena ja sadav lumi ei sula ära, vaid koguneb. Sellega saab osaliselt selgitada talve lumerohkust. Teine osa põhjusest on järveefekt (võib ka mere- või laheefektiks nimetada, olenevalt veekogust). See seisneb selles, et kui suure lahtise veekogu kohal on väga külm õhumass, siis on soodustatud niiske õhu tõus ja selles veeauru kondenseerumine ning sademete teke. NB! Veekogu peab olema vähemalt 80-100 km laiune, et selle kohal liikuv õhumass saaks piisavalt niiskust ja õhumassi temperatuuri ei ole temperatuur maapinna lähedal, vaid temperatuur 1,5-2 km kõrgusel. Viimane peab olema lahtise veekogu kohal vähemalt -10˚...-15˚C ja õhuvoolu suund muutuma kõrgusega vähe (alla 50˚-55˚), et saaks tekkida märkimisväärne lumesadu (järveefekt). Õhuvooluga võib see liikuda 30-50 km sisemaale, enne kui pilved tühjaks sajavad. Sealjuures võib lund tulla kümneid cm-d ja isegi üle 1 meetri ööpäeva või kahega. Järveefekt tõi suure lumesaju möödunud (2009.) aasta detsembris saartele ja aaastavahetuse ajal põhjarannikule, käesoleva aasta novembris aga põhjarannikule. Veel võivad rohket lund tuua meridionaalselt liikuvad tsüklonid (loodest-põhjast laskuvad tsüklonid või põhja-kirdesse liikuvad lõunatsüklonid). Ka 9.-10.12. lumetorm oli põhjustatud sellest, et tsüklon tekkis küll 40. laiusel Atlandi ookeanil ja liikus itta, aga sattus Kesk-Euroopas meriodionaalsesse õhuvoolu, mis suunas selle Baltimaadele ja Loode-Venemaale ehk teiste sõnadega, tsüklon hakkas itta liikumise asemel põhja liikuma ja tõi meile lumetormi. Edela-ja lõunatsüklonid on üldiselt väga sajurohked. Näiteks 2008. aasta märtsi- ja novembri lumetormid olid samuti lõunatsüklonitest põhjustatud.
Selgituseks, et õhuvoolu all mõista mitte tuult maapinna lähedal, vaid õhu liikumist umbes 3 km kõrgusel, sest see suunab tsüklonite liikumist. Antitsüklonite liikumine on ettearvamatum ega sõltu alati juhtvoolust. Kui tuul puhub idast, siis see ei tähenda seega veel idavoolu, vaid tihti on tegemist meridionaalse õhuvooluga, mis tekib siis, kui jugavool deformeerub Rossby lainete tekkimise tõttu ja sellisel juhul tekivad märkimisväärsed anomaaliad. Tihti tekib blokeeriv kõrgrõhkkond, mille puhul on läänevool takistatud ja õhk voolab siis meridionaalselt. Näiteks mai ja suve palavus oli põhjustatud blokeerivast kõrgrõhkkonnast Lääne-Venemaal. Kõrgrõhkkonna lääneservas tõi õhu liikumine mandrilt väga sooja õhumassi. Blokeering arenes juba mais, mis põhjustas 2 nädalase soojalaine, siis see katkes juunikuuks ja tekkis juuni lõpus-juulis uuesti, püsides augusti teise pooleni.

Hetkel on baarilise välja orienteeritus nõrk, kuid siiski on soodustatud pigem meridionaalne tsüklonite liikumine. Hetkel on Arktikast kagusse liikumas väga aktiivne tsüklon, nagu siit http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3 ja siit on näha: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html See küll pääseb Eesti ilma mõjutama, kuid kas ja kui palju sajab, on ebaselge. Küll aga tugevneb tuul ja lisandub külma, mistõttu ilm muutub väljasolemiseks väga ebameeldivaks. Nõrk läänevool (või selle puudumine) püsib ilmselt lähinädalatel ja peaks ulatuma veel jaanuarissegi. Seda toetab ka NOAA hooajaprognoos: http://www.cpc.noaa.gov/products/people/wwang/cfs_fcst/images3/euT2mMon.gif
NAO indeksi praegust väärtust näeb: http://www.metcheck.com/V40/UK/FREE/teleconnections.asp

Täiendus 18.12.2010. a. kl 19.32: alates 17. detsembrist on tegemist tõepoolest idavooluga: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html

Täiendus 19.1.2011. a. kl 22.15: detsembris püsinud ilmamuster lagunes jaanuari alguses ja NAO indeks muutus positiivseks, vt http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/precip/CWlink/pna/nao_index.html. See tähendas seda, et läänevool taastus ja seetõttu tuli jaanuaris kaks sula. Tagantjärgi võib öelda, et detsembri ilm oli anomaalne, jaanuari ilm tavaline, sest Eestis on siiski tüüpiline, et talvel küll domineerivad külmailmad, kuid siiski on mõni sulapäev ka vahel.

Martin, 18.02.2011 11:24
Tere!
Kas Veebruari lõpus ja märtsi alguses lumetormi on ootata või enam ei ole.

Jüri K., 19.02.2011 16:50
Võib tulla, võib ka mitte tulla, sest selline asi pole nii pika aja peale (hooajaliselt või ka ainult üheks kuuks) ette prognoositav, vaid heal juhul mõneks päevaks, sest atmosfäär on nii muutlik.
Minu meelest sobiks siinkohal tsiteerida üht intervjuud A.Kallisega: küsimus: "Tere, tahaks väga teada, milline tuleb suvi ja kas kevad on ikka soe" A.Kallis - "Kordan: seda tahaks isegi teada"
Seega peate jooksvalt jälgima ilmainfot ja ilmaprognoose. Lumetorme on olnud nii märtsis kui aprillis, nende kohta võib lugeda: http://www.greengate.ee/?page=6&id=163

jonn, 15.03.2011 10:38
Tere Jüri,

Millal on loota ilma soojenemist ja lume sulamist?

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam