•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 18.03.2011 01:52
Tere,

palun vabandust vastuse viivitamisega.
Käesolev nädal on ikkagi veel talvine. Ilmselt tuleb laupäeval veidi lund juurde. Järgmisel nädalal sulab lumi peamiselt päevasel ajal, sest öösel on veel miinuskraade. Ilmselt lõplik lume sulamine toimub aprillis. Täpset kuupäeva ei saa kahjuks öelda. Kui peaks aprillis siiski veel lund sadama, siis peab arvestama sellega kui praktiliselt iga-aastase nähtusega.
Täiendava märkusena lisaksin veel seda, et viimaste päevade ilma peetakse ilmselt juba kevadisteks. Tegelikult on näitajate järgi ikkagi veel tegemist talve, kui päris täpne olla, siis kevadtalvega. Tõeliselt kevadised päevad olid 13. ja 14. märts, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli üle nulli ja lumi sulas hoogsalt. Nüüd on jälle ööpäeva keskmine miinustes.

Anonüümne ., 23.03.2011 22:13
Tere Jüri,

Millal võib tunda juba 0..+10 kraadiseid päevi ?
Millal enam lund ega miinuskraade ei tule ?

Jüri K., 25.03.2011 18:52
Tere!
Järelejäänud märts on talvise moega ja ilmselt tuleb lund ja lörtsi veel juurde. Öösel on miinuskraadid, päeval tõuseb nulli lähedale või isegi veidi üle selle (järgmisel nädalal). Arvatavasti aprilli alguses haarab Eestit edelavool ja siis võib loota, et sooja on vähemalt päeval 5 või enam kraadi.
Seda, millal alla nulli enam ei lange, on raske öelda. Öösiti võib temperatuur nullist madalam olla veel ka aprilli keskpaigas ja hiljemgi. Samuti ei ole aprillis lumesadu midagi erakordset.
Kuidas atmosfääri tsirkulatsioon täpselt kujuneb mõne nädala pärast, ei oska ilmselt keegi täpselt öelda. Aga 10 soojakraadi järgmine nädal ilmselt veel ei maksa oodata, vaid seda alles aprillis.
Kui on oodata suuremat pööret sooja poole, siis kirjutan sellest siia.

Praeguse seisuga kehtib eespoolöeldu, et 1. aprillist läheb soojemaks ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 0 kraadi, mis tähendab intensiivset lume sulamist. Ilmselt sajab ka vihma. Aga mingit suurt sooja, +10 kraadi ja rohkem, pole ikkagi veel ette näha. Endiselt ei saa välistada, et aprilli alguses saabuv soe ilm on vaid mõnepäevane ja selle järgneb jälle jahe ja sajune (lörtsine) päev. Ikkagi ei tähenda praegune ilm, et kevad tuleb külm, vaid aprilli jooksul võib minna meeldivalt soojaks.

Annike, 13.05.2011 18:08
1. Miks öösel Päike looja läheb ja hommikul jälle tõuseb?

2. Missugust suve on ilma poolest oodata?

3. Mis on globaalse kliimasoojenemise põhjus?

4. Kui kliima soojeneb, miks siis talvel niipalju lund oli? Ega see kliimasoojenemine viimaks mingi vandenõu ei ole?

5. Kuidas muidu tuju on?

Jüri K., 17.05.2011 15:03
1) Sest päike käib ümber maakera :)
2) Nii pikaajalisi prognoose on väga kahtlane teha. Täituvus on 50% lähedal. Siiski väheusutav, et tuleb möödunud suvele sarnane suvi, kuna ilma mõjutasid püsivad kõrgrõhkkonnablokeeringud, mida tuleb ette väga harva. Tutvuda võiks sellega: http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm
3) See teema on keeruline ja tugevasti politiseeritud. Soojenemise põhjustena võiks mainida järgmiseid asjaolusid: soojenemist võib pidada osaliselt loomulikuks, st looduslikuks, sest solaarkonstant on kasvanud, suuri vulkaanipurskeid pole olnud (või on neid vähe olnud, oleneb, mida suureks pidada) ja kliimasüsteemi sisemine muutlikkus; teisalt aga kindlasti antropogeenne, sest inimene ja tema tegevus ei ole loodusest ja seega kliimasüsteemist isoleeritud, vaid on selle üks osa, mistõttu inimene mõjutab igal juhul kliimat, iseasi, kui suur on see mõju, sund soojenemisele tuleneb kasvuhoonegaaside hulga tõusust. Aga kliimamuutus ei ole üksnes soojenemise suunas, vaid ka jahenemise suunas, näiteks Milankovitchi tsüklite järgi peaks aeglane jahenemine toimuma, lühiaegsematest muutustest on kasvanud aerosooolide hulk, mis on ilmselt veelgi suurema ja kiirema soojenemise ära hoidnud.
4) Kliima soojenemine Eesti aladel tähendab ilmastiku tsüklonaalsuse suurenemist eelkõige talvekuudel ja seega on tuleb ka rohkem sademeid. Eesti teadlaste uurimused (Jaagus jt) on näidanud, et Eesti kliima on soojenenud eelkõige talve ja kevade arvelt, talvel on sademeid rohkem. Ei tasu viimase paari lumerohke talve pidada kliimasoojenemise vms kliimamuutuse tagajärjeks. See, et kliima muutub pehmemaks, ei tähenda, et lumised ja/või külmad talved jäävad ajalukku, neid tuleb igal juhul veel ja seda ei saa öelda, kas järjest või vahedega. Samuti on kliimale iseloomulikud teatud perioodiga kõikumised jne.
Vandenõuteooriad võib iga asja kohta siin maailmas teha, enesel peab olema piisavalt mõistust, et osata hinnata, mida pidada loogiliseks, põhjendatuks, usaldusväärseks, mida niisama jutuks. Kahjuks peab olema ka erialane taust inimesel üsna hea, et ta oskaks hinnata niisama juttu piisavalt põhjendatust. Globaalne soojenemine on siiski üleüldiselt tõestatud ja sellega nõustutud. Ei näe põhjust selles kahelda. Samas oleneb, kui pikka ajaskaalat vaatame jne, see nii mitmetahuline teema, et ei ole võimalik seda siin täielikult lahti seletada.
5) Selline, nagu lastakse olla. Hetkel pigem hea.

M, 17.05.2011 15:04
Kas lähiajal pole millalgi näha mõne troopilise õhumassi sissetungi siia põhja? Mida selleks üldse vaja on, kas tee peab olema vaba või vahepeal kõrg või hoopis madalrõhkkonnad? Küsin soojema mõnusa ilma ja eelkõige äikeste pärast.

H.E., 17.05.2011 15:18
Kas oskate aimata arvata, mis ilmasid on meil loota lähinädalatel, soojemaid, külmemaid õhuvoogusid? temperatuur kevadisem, suvisem, golfi hoovused, või pilvist, vihma oodata?
Missuguse ilmaga võiks ennustada suve ilmasid? Kui meteoroloogia on väga andmete põhine ja palju ennustustega ei tegele, kas on võimalik prgonoosida, mingite omapärasuste graafikate kordumistega, et nüüd on tulemas see suvi soojem kui teised või põuasem, jahedam, vihmasem?
Vabandust rumalate küsimuste pärast.
Kõike head!

Jüri K., 17.05.2011 16:54
Lähiajal ei ole troopilise õhumassi ega lõunatsükloni tulekut näha. Troopilise õhumassi sissetung ei pruugi olla tsükloniga seotud, vaid võib ka kõrgrõhkkonnaga olla, näiteks möödunud suvel. Vajalik on enamasti meridionaalne või poolmeridionaalne tsirkulatsioonivorm, edelast võib troopiline õhumass Läänemere äärde jõuda üle Kesk-Euroopa Aafrika lääneosast (juuli algus 2010).
Äikeste tekkeks pole vaja lõunatsüklonit ega troopilist õhumassi, ka polaarses õhumassis on äike tavaline nähtus ja see võib-olla intensiivne, atmosfäär peab lihtsalt piisavalt labiilne olema, frondid ja reljeef annavad sageli tõuke äikese arenguks. Samuti ei pea soojaks ilmaks olema vajalik troopilise õhumassi olemasolu, ka polaarses õhumassis võib 25°C ja enam olla. Lähipäevil läheb ilm soojemaks.
Troopiliseks õhumassiks võib lugeda siin praegu ja edaspidi suvel õhumasse, mida piiritleb vähemalt 15°C isoterm: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html

-----------------------------------------------------------------------
Lähipäevadel läheb soojemaks, esialgu pigem vihmane, siis rohkem kuivem ja päikest. Ilm on mõne päeva pärast suvine. Aga täpsemalt peate ise jälgima, selleks on satelliidipildid, radarid ja kõik ilmainfo olemas. Ei tasu end vaevata, mis nädalate pärast tuleb, seda ei saa ju keegi teada. Võiksite tutvuda sellega, kus ka suveilmadest juttu: http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm
Meteoroloogia on väga mitmepalgeline teadus, et kuidas ei tegele? Sünoptilise meteoroloogia põhiülesandeks ongi ju ilmade prognoosimine. Teoreetiline ehk dünaamiline meteoroloogia annab selleks füüsikalise aluse (valemid, füüsika seaduspärasused jne). Meteoroloogial on veel palju muidki harusid, nagu agrometeoroloogia, tuumameteoroloogia, aviometeoroloogia jne. On kasutatud analoogaastate meetodit, kuid sellest vaata: http://www.ilm.ee/index.php?46515

Marko, 19.05.2011 11:45
Mis tingimused veel(kõrge õhuniiskus, tuulevaikus) peavad olema täidetud, et varahommikul raba/soo kindlasti uduga kaetud oleks? Kas kevadel/sügisel on erinevad tingimused?

Jüri K., 20.05.2011 21:00
Vajalik on väikese baarilise gradiendiga rõhuvälja olemasolu, mistõttu tuul on nõrk. Kõrge suhteline õhuniiskus võib-olla ainult lokaalne, eriti siis, kui udu ainult seoses raba/sooga. Ööpäevane temperatuuriamplituud peab olema suur, kui õhumass on kuiv, et temperatuur jõuaks langeda kastepunktini.
Kevadel ja sügisel on erinevusi, need tulenevad öö ja päeva erinevast pikkusest ning aluspinna soojusvarudest. Viimane on sügisel suurem ja ilmselt on siis õhus ka niiskust rohkem, samuti pikem öö sügisel soosib jahtumist ja udu arengut.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam