•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

MJ, 23.05.2011 15:48
Mis põhjusel on meil esinevad äikesed (enamasti) ja tornaadod (kui neid nii nimetada) palju nõrgemad kui nt USA's? Näiteks praegu on keset USA'd liikumas uus tohutu äike ja tornaadode pilv.
http://www.youtube.com/watch?v=NB6Hv0ry_dE
Vaatasin, see kuhu see liigub, nt Joplin. Ei ole ju seal mingit troopikat, sooja on 19 kraadi, samuti springfieldis. Mis on siis nii nii erilist, et seal pea iga päev midagi sellist aset leiab. Seega, seal on suht jahe, kas asi on niiskuses?

On küll vast üsna rumal küsimus, aga juba tükk aega mõelnud selle peale :)

aveli, 23.05.2011 17:30
millist ilma on homme ootata

Jüri K., 24.05.2011 15:30
Vormistasin Teie lingi küsimuses ära, seetõttu kustutasin täpsustava kommentaari! NB! Aveli küsimuse kohta on siin joone all.
Asi ei peagi olema tingimata selles, mida näitab termomeeter 2 m kõrgusel maapinnast. Jutt on ikkagi õhumassidest ja selle omadustest ja nende liikumises. Õhumass ulatub vertikaalselt mitu kilomeetrit ja horisontaalselt sadu või tuhandeid kilomeetreid.
Põhja-Ameerika on selline maailmajagu, mis ulatub esiteks arktilistelt aladelt troopikasse ja teiseks vähemalt USA alal ei ole õhumasside liikumisel ees suuri läänest itta mäeahelikke, nagu seda on näiteks Euroopas. See võimaldab troopilise õhumassi liikumist kaugele põhja, samal ajal saab takistamatult liikuda arktiline või polaarne õhumass kaugele lõunasse. Nende õhumasside omadused võivad olla väga erinevad ja kohtumispiirkonnas siis leiavadki aset tormilised sündmused. Kuna valitseb üldine läänevool, siis liiguvad tornaadod pigem läände või kirdesse, mitte näiteks otse lõuna või põhja suunas. Samuti on oma roll Kaljumägedel, mis ei lase niiskuse kandumist Vaikselt ookeani Keskläände ning edelaosariikide kuivadel piirkondadel, nii et saab tekkida väga kuiv õhumass vastukaaluks Mehhiko lahelt saabuvale väga niiskele õhumassile. Seega kokkuvõtlikult on asi ikkagi õhumasside omadustes, nende liikumises ja pinnamoel, mis võimaldab selliste erinevate omadustega õhumasside kohtumist. See, mida termomeeter akna taga näitab, ei ole nii oluline.
Üks olulisimaid õhumasse määravaid näitajaid või faktoreid on selle tihedus – niiske ja/või soe õhumass on väiksema tihedusega kui kuiv ja/või jahe õhumass. Muide, troopiline õhumass ei tähenda, et sooja on näiteks 25 või 30 kraadi või enamgi, võib ka 15 või 20 kraadi olla, see sõltub aastaajast, pilvisusest, sademetest – talvel on troopiline õhumass kindlasti jahedam, pilves ja sajuse ilmaga on temperatuur troopilises õhumassis madalam kui selge ja vaikse ilmaga. Ka polaarses õhumassis võib temperatuur olla üle 25˚C.
Tugevaid tornaadosid on ka Mehhiko põhjaosas. Maailmas on teisigi piirkondi, kus tornaadod on sama tugevad ja ohtlikud ning neid on väga palju nagu USAs – näiteks Bangladesh ja mõned piirkonnad Indias. Seal hukkub igal aastal keskmiselt palju rohkem inimesi kui USAs, põhjuseks suurem asustustihedus, väiksem teadlikkus, halvem ehituskvaliteet jne. Tornaadod on üsna tavalised veel mõnedes Lõuna-Ameerika riikides, Euroopas, Aafrika lõunaosas jne. Nii Bangleshi-India kui muude maailma tornaadode ja nende kahjude kohta kuuleme üsna vähe, erandi moodustavad siin muidugi USA ja Euroopa.
Tornaado on üldmõiste, mida võib kõikjal maailmas kasutada. Eesti keeles kasutatati tihti mõistet tromb, kuid see on samaväärne tähenduselt tornaadoga. Samuti on teatav segadus terminoloogiaga, näiteks võivad tornaadod tekkida või liikuda ka vee kohal, kuid neid nimetatakse ikkagi vesipüksteks. Vesipüks on siiski teistsuguse päritolu ja omadustega kui tornaado. Õnneks mõnikord kasutatakse vee kohal liikuva tornaado tähistamiseks järgmisi inglise keelseid mõisteid: tornado over water; tornadic waterspout; bad weather waterspout; supercellular waterspout. Tüüpiline tornaado on seotud mesotsükloniga, mis kujutab mitmekilomeetrilise läbimõõduga õhusammast rünksajupilvedes, kus õhk liigub spiraalselt kõrgustesse. Tüüpilise vesipüksi puhul sellist struktuuri pilvedes pole. Vesipüksiga analoogsed keerised võivad tekkida ka maismaal, neid nimetatakse maapüksteks (inglise keeles landspout või dust-tube tornado). Lisaks nimetatutele on olemas hulk tuulekeeriseid, mis rohkem või vähem sarnanevad tornaadoga. Kõik on nad aga seotud labiilse kihistusega atmosfääris.
-------------------------------------------------
Jäite oma küsimusega hiljaks. Järgmise päeva ilma on üsna riskantne küsida, sest mul ei pruugi olla võimalust igal päeval olla arvutis ja küsimustele vastata. Nagu juba näha, ilm on kätte jõudnud – edela- ja lõunatuul tugevneb, rannikaladel on juba tormine, ilm läheb pilvisemaks, ööseks saabub vihm. Äikest pole või on seda vähe ja üksikutes kohtades. Homme on ilm juba märksa jahedam, täna (24. mail) on veel valdavalt 15˚-20˚C sooja.

janek, 26.05.2011 17:24
kas sel suvel on tõelist suvesooja ka oodata?päeval ikka 30 ja öösel 20 kraadist sooja?kui on siis enam-vähem,millal see saabuda võiks?

Jüri K., 26.05.2011 17:39
Sellist asja ei saa keegi ette öelda, juba pikemad kui kahepäevased prognoosid on väga ebakindlad ja parem hoiduda ütlemast midagi pikema aja peale, eriti kui ilmastik on muutlik nagu praegusel hetkel.
Tavaliselt on enamikel suvedel Eestis vähemalt ühel päeval kuskil kohas 30 või enam kraadi.
Ei ole absoluutselt Teiega nõus, et tõeline suvesoe on Eestis päeval vähemalt 30 ja öösel 20 kraadi sooja - õhumassi poolest on tõeliselt suvine õhumass tegelikult +10˚C või enam 1,5 km kõrgusel aluspinnast, õhutemperatuur aga öösel vähemalt +10˚C, päeval +20˚...25˚C. Peab ikkagi arvestama esiteks Eesti geograafilise asukohaga ja teiseks kliimaga. Teie toodud kriteeriumid tähendavad Eestis tegelikult äärmust.
-------------------------
Hetkeseis näitab, et ilmselt saabub Eestisse 31. maiks tõeliselt suvine õhumass, nii et päeval on sooja vähemalt 20-25 kraadi ja ööselgi üle 10 soojakraadi. Vähetõenäoline, et see püsib üle paari päeva.

umm, 27.05.2011 09:29
Tere Jüri,

Kas vanarahvatarkusel,et kui mai on tuuline,siis suvi vaikne(võimutsevad kõrgrõhualad) on ka mingi teaduslik loogika olemas.?Või on olnud sarnaseid aastaid,kus mai tuuline ja seejärel suvi ilus ja vaikne?

Jüri K., 27.05.2011 14:18
Tere,
alustuseks veidi üldisemat juttu.
Vanarahval ja meremeestel on ilma kohta hulk vanasõnu ja tähelepanekuid, mis jaotatakse põhiliselt kaheks: meteoroloogilised ja mittemeteoroloogilised.
Esimesse rühma kuuluvad need tähelepanekud, millel on ka teaduslikku seletust võimalik leida ja on tihedalt atmosfääriga seotud.
Teise rühma kuuluvad mitmesugused nn looduse põhjal (loomad-taimed, fenoloogia või mõni eripärane tunnus), mis on enamasti kaudsemad ja võivad olla, kuid ei pruugi endas kätkeda tõetera. Lisaks jagatakse kohalikud tunnused veel üldisteks (kehtivad igal pool) ja lokaalsed (kehtivad enamasti mingis konkreetses paigas või piirkonnas).
Kel kogemusi pole või on neid vähe ennustamaks ilma tähelepanekute järgi, sel on soovituslik püüda ette aimata tendentse, kuid mitte püüda saavutada maksimaalset täpsust ja detailsust. Niisiis tuleb meeles pidada, et Eestis erineb üsna sageli ilm ka väikesel maa-alal ja vältida tuleks ennustusi vaid mõne üksiku tunnuse põhjal, sest loodus on pidevas muutumises.
Öeldakse, et päris usaldusväärne on ennustus siis, kui saabuvat ilma näitavad kooskõlas vähemalt 10-12 märki. Muidugi on võimalik hakkama saada ka vähemaga. Praeguses hetkes on nii eelnenud päevade kui tulevikus kujuneva ilma tunnused (näit. madalrõhkkond lahkub – palju niiskust ja pilvi, kuid läheneva kõrgrõhuala ees läheb taevas selgemaks vms).
NB! Pilved on kõige olulisemateks kohalikeks tunnusteks, sest peegeldavad atmosfääri seisundit ja toimuvaid protsesse (kaudne aeroloogia)!
Nii, nüüd nende hooajaprognooside juurde. Mingeid rangeid seaduspärasusi siin ei ole. Seda küsimust on uuritud ja leitud küll mingeid seaduspärasusi, kuid need pole kuigi tugevad. Näiteks on leitud, et kui talv on väga soe, siis tuleb pigem soe suvi ja kui suvi väga põuane, siis keskmiselt külm või külm talv, aga seos pole tugev ja ei ütleks, et selle järgi võiks oma plaane seada või et seda peaks väga tõsiselt võtma.
Mida tähendavad tuulised ilmad? Ilmselt seda, et tsüklonaalne tegevus on aktiivne. Praegu on väga aktiivne tsüklonaalne tegevus, mis on iseloomulik sügisele ja tuult seetõttu hetkel ka üsna palju. Eesti jääb peamiselt tsüklonite lõunaossa, millega on seotud tugevamad tuuled.
Kui see vanarahvatarkus peaks töötama, siis mis on selle aluseks? Eks ikka mingid järjepidevad protsessid atmosfääris ja atmosfääri tsirkulatsiooni järjepidevus või teatud kindlal viisil muutumine. Seega, praegune aktiivne tsüklonaalne tegevus peaks lõppema juunikuus ja edaspidi olema valitsevaks kõrgrõhkkonnad, kui toodud vanasõna on tõene. Tegelikult võib-olla nii ja naa. Üldiselt on nii, et jaanipäevaks kujuneb välja suvine tsirkulatsioon. Selle järgi võiks siis juba mõelda, milline on ülejäänud suvi, vähemalt juuli, sest august on tihti ka muutuste aeg. Aga midagi kindlat ei ütleks, et on nii või nii. Soovitan oodata juuli alguseni, siis on juba suhteliselt selge, milline on järgmine suvekuu ehk juuli, heal juhul ka august.
Mis puutub minevikku, siis igasuguseid aastaid ja olukordi on olnud, sest atmosfäär on tõesti nii muutlik süsteem ja keskkond, et kõike võib ette tulla. Ärge võtke hooaja peale tehtud prognoose või vanasõnu liiga tõsiselt, sest ebakindlus on ikkagi liiga suur.
Palun lugege läbi ka need lood: http://www.ilm.ee/index.php?45313

Pilleriin, 02.06.2011 07:08
Tere, oskate öeldam millist ilma on oodata kohe juuli alguses. Kuna praegused prognoosid näitavad ainult sooja ja päikest, kas see võibtähendada, et juuli alguses on hoopis vihm. Pean silmas täitsa algust (1-2-3 juuli)

Jüri K., 02.06.2011 11:54
Tere, jah, juuni tuleb arvatavasti keskmiselt märksa soojem, olles tõeline suvekuu. Ka päikest peaks päris palju olema, eriti kuu esimesel poolel. Praegused prognoosid näitavad, et juuli tuleb igati keskmine, seega juunis olevad soojad ilmad võivad jätkuda. Aga jällegi, väga kindlalt ei saa lubada, sest atmosfäär on oma olemuselt äärmiselt muutlik ja praegused prognoosid võivad mõne päevaga vägagi muutuda.
Vihma kohta ei hakka midagi lubama - sademed on muutlikud, juba mõne km ulatuses võivad suvised sajukogused mitu korda erineda. Ka üldises plaanis ei tahaks hakata midagi lubama, kas juuli alguses on mingi sajuperiood või mitte. See on väga võimalik, et ongi, aga pakkuda pole eriti mõtet. Alles jaanipäeval peaks midagi hakkama selguma.
See loogika ei pruugi kehtida, et kuna praegu on ilmastik antitsüklonaalne, siis juulis võib-olla pigem tsüklonaalne. Jällegi, see võib-olla nii ja naa, oleneb atmosfääri tsirkulatsioonist - see võib päeva pealt muutuda, paar päeva tagasi ju järsku juhtuski, et tsüklonaalne asendus antitsüklonaalsega. Samamoodi võib tsirkulatsioon püsida paar kuud ühtmoodi, nagu oli eelmisel suvel. Millegi konkreetse ütlemiseks on ebakindlus liiga suur. Vahest kõige põhjalikuma hooajaprognoosi leiab siit: http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm

Karl, 09.06.2011 23:44
Tere Jüri
Kui soe on Pärnu rannas vesi??

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam