•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Ilmahuviline Knut Nuudi, 01.01.2012 23:10
Tere mul on küsimus,et millal siin januuaris temperatuur üle -15langeb, kui üldse langeb??

Jüri K., 05.01.2012 20:44
Täpsustus: 8. jaanuari hommikul registreeriti Väike-Maarjas külma 15,8°C. Selle põhjuseks oli tuulevaikne selge öö, mis soodustas intensiivset kiirgusliku jahtumist ja seega külma ilma. Seega loen arvamuse, et alles kuu lõpus, luhtunuks. See näitab veel seda, et selliseid üksikuid juhtumeid ei saa pikalt ette näha. 1. või 2. jaanuaril poleks keegi suutnud seda ette näha, sest vastav info formeerus looduses ainult 10-20 tundi enne sellist õhu jahtumist.
*************
Kuu lõpus on sisemaal see võimalus olemas. Saartel ja rannikualadel vaevalt.
Head huvilised, arvestage palun, et küsimustele vastamine vöib mitu päeva aega võtta, lühivastuse saan vahel ka nädala sees anda, kuid pikem vastus tuleb ilmselt pühapäevaks.

ilmafriik, 07.01.2012 23:48
Tere Jüri!

07.01.2012 kella 23 seisuga näitas Harku ilmajaam -9,6 kraadi, samal ajal oli külmapealinnas Jõgeval ainult -3 ning Kagu-Eestis vaevalt alla nulli. Harkust mõni kilomeeter mere poole oli aga veidi üle nulli. Millest on see tingitud, et niivõrd mereäärses jaamas nagu Harku on selle hetke seisuga Eesti kõige madalam õhutemperatuur? Sisemaal oli ligi kümme kraadi soojem. Kas külma õhu juurdevool oli niivõrd intensiivne? Harku jaam asub ju mäe peal? Ei tohiks ju nn nõoefekti olla, et külm õhk valguks vagumusse? Äkki oskad mulle rumalale selgitada.

Suured tänud ette!
Martin

Jüri K., 08.01.2012 11:01
Tere,
õhutemperatuuri peamiseks reguleerijaks on pilved. Lauspilves ilma puhul on ööpäevane õhutemperatuuri amplituud palju väiksem kui selge (pilvitu) ilma korral. Talvel soodustab selge ilm õhu jahtumist, suvel päevasel ajal aga intensiivset soojenemist (kui päris täpne olla, siis toimub õhu jahtumine ja soojenemine aluspinna arvelt, sest aluspind on õhu küttekeha). Märgatav temperatuurimuutus võib pidevalt lauspilves ilmaga ilmneda enamasti vaid õhumassivahetuse korral ja sedagi külmal poolaastal.
Konkreetsest küsitud juhtumist. Juhtunu pole seotud advektsiooniga, vaid asi oli selles, et õhtul selgines ilm esiteks Loode-Eestis, mistõttu hakkas kohe selge ilma tõttu intensiivne jahtumine ja seega õhutemperatuuri langus peale. Hiljem jõudis selge ilm ka ida poole ja siis algas sealgi jahtumine. Küsitud ajahetkel oli Loode-Eestis ilm täiesti selge, aga mujal Eestis veel pilves, mistõttu toimus jahtumine just Loode-Eestis, mitte aga näiteks Jõgeval, kus taevas oli sel hetkel pilves. Pilved takistavad öösel ja talvel soojuskiirguse lahkumist ja sellest tulenes märksa soojem ilm.
Lisaks üldisele pilvisusele peab arvestama ka pilvede liiki. Mida paksemad ja samal ajal ka madalamad on pilved, seda paremini need takistavad soojuskiirguse lahkumist. Mõnikord, kui on väga võimas inversioon ja samal ajal lauspilvisus (kihtpilved) siis võib atmosfääris kiirgusvoog olla suunatud isegi aluspinna poole, st et inversioonikiht koos pilvedega soojendab aluspinda. Eile liikusid üle Eesti rünksajupilved ja kihtsajupilved, mille vertikaalne ulatus on väga suur, kuni mitu kilomeetrit. Selline paks pilvekiht takistab väga hästi soojuskiirguse lahkumist aluspinnalt.
Kolmas (ja neljas) tegur on tuule suund ja kiirus. Eile oli tuul nõrk ja hilisõhtuks saabus üldiselt peaaegu tuulevaikus. See tähendab, et õhukihid ei segune omavahel ja see aitab kaasa aluspinnalähedase õhukihi jahtumisele. Harkus oli tuul maa poolt (lõunatuul), mis tähendab seda, et mere mõju ei saanud jaamani ulatuda. Mere soojendav mõju peab ju ka kuidagi levima. Kuna õhk on äärmiselt halb soojusjuht, siis ei saa see soojus molekulaarse segunemise teel levida, vaid ikka õhuvooludega. Kui õhk ei liigu või liigub maalt mere poole, siis ei saa kuidagi ka mere soojendav mõju (jutt ikka talvest, kevadel on merel juba jahutav mõju) avalduda rannajoonest oluliselt kaugemal. Kuna Harku jaam jääb merest kilomeetreid eemale, siis kehtib eespoolöeldu igal juhul.
Ükskord veebruaris kogesin sellist asja, et olin hilisõhtul Pirital ja seal oli torm, tuul oli mere poolt ja ilm sula. Seejärel läksin koju (Tallinna lõunaservas) ja seal oli tuulevaikne selge ilm ning külma 15°C. Ka arvutist järele vaadates oli gradient 20 km kohta kojujõudmise ajal üle 15°C, kusjuures tuul oli mere ääres endiselt tugev, kuigi nõrgenes ja mere poolt. See näitab, kui suur tähtsus mere soojendaval mõju levikul etendab tuule suund ja kiirus.
Lühidalt kokkuvõetuna: Harkus oli 7.01 kl 23ks ilm juba selge, mistõttu soojuskiirgus sai takistamatult ilmaruumi lahkuda ja aluspind jahtuda. Samuti oli tuul väga nõrk ja maa poolt, mistõttu õhk ei segunenud ja mere mõju polnud, mis oleks võinud jahtumist pidurdada. Kaugemal sisemaal oli ilm veel pilves ja seetõttu puudus peamine eeldus õhutemperatuuri langemiseks.
*************
Kommenteerin ka seda nn külmakohtade küsimust. Arvestama peab seda, et Eestis on ilmajaamade võrk äärmiselt hõre ja ebaotstabekalt jaotunud. Näiteks on vähegi selgema ja vaiksema ilmaga Hiiumaa ja eriti Saaremaa keskosas sama külm, kui Mandri-Eesti sisemaal ehk kui seal on -20°...-25°C, siis on tõenäoline, et ka saarte keskosas on sama. Aga kuna ilmajaamad asuvad vaid saarte rannikualadel, siis on tekkinud sellest väärarusaam, et saartel ongi talvel pea kogu aeg soojem. Nii see pole. Kui ilmajaam Jõgeval asuks oma praegusest asukohast mõni kilomeeter teises kohas, siis ei tunneks keegi Jõgevat külmapealinnana, vaid selleks oleks näiteks Võru või isegi Väike-Maarja. Seega pole ilmajaamade võrk esinduslik. Vaja oleks vähemalt 200 üle Eesti ühtlaselt jaotunud jaamast koosnevat võrku.

Knut Nuudi(11aastane), 08.01.2012 12:05
Tere jälle!
Minul on veel üks küsimus,et kui see talv temperatuur alla -30ei lange ilmselt, kas suvi siiski võib ikka soe tulla?Ja kas praegu näha, et mingi torm on lähenemas.Mina ise elan jõgeval ja täna oli meie kodukandis -13c kas siukest temperatuuri on veel oodata ka järgmisel kahel nädalal?

Jüri K., 08.01.2012 13:15
Kõige värskema info järgi on ülejärgmisel nädalal oodata ilma talvisemaks muutumist just temperatuuri mõttes. See tähendab, et kuu teine pool võib-olla normaalse talvega ja ei pruugi puududa ka -15°...-20°C ilm. Algaval nädalal on siiski ülekaalus üsna soojad ilmad (jaanuaris on soe 0°...-5°C), küllap tuleb ka sulapäevi. Kas ja millal temperatuur -20°C-st madalamale langeb, seda ei tea keegi, kuid ilmselt mitte enne kuu teist poolt, huvitavat lugemist: http://uudised.err.ee/index.php?06242423&print=1.
Ega tänastki (8.01) kuni -16°C-st temperatuuri ju ei osatud veel ööpäev tagasi ette öelda, sest looduses polnud siis veel vastavat infot. Sama kehtib ka tormide kohta, neid naljalt üle nädala ette ei näe. Mõne päeva pärast on küll võimalus, et tuul tõuseb tormini, aga see pole üldsegi kindel. Lihtsalt jälgige terasemalt prognoose nädala teise poole kohta. Hetkeseisuga (8.01) siiski ootavad EMHI sünoptikud lumetormi reedeks.
Aastaaegade vahelised seosed ei ole jäigad. Kõige rohkem sõltub üldjoontes kevade temperatuur talvest ehk soojale talvele järgneb tõenäolisemalt ka soe kevad, kuid ka väga külmale talvele võib soe kevad järgneda, kuidas kunagi. Seega ei saa öelda, et külmale talvele järgneb ühtmoodi suvi ja soojale teistmoodi. See, milline üks või teine aastaaeg on, jääb enamasti ikka vaid tagantjärele tarkuseks. Rohkem on sellistest sõltuvustest juttu näiteks:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=199 ja www.physic.ut.ee/~mkaasik/Geo03MK.doc

Tere!, 10.01.2012 18:04
Kuidas saaks ennustada äikest ja lumetuisku?


tänud!

Jüri K., 10.01.2012 19:59
Äikese prognoosimisel on kõige edukam pilvede jälgimise meetod. Abi võib-olla ka tuulest ja muudest tunnustest. Radari- ja satelliidipiltidest siinkohal ei kõnele, vaid vaatluse alla võtan vaid kohalikud tunnused.

Äike seostub alati rünksajupilvedega (välke võib-olla ka lumetormides, kus pole rünksajupilvi, mida kokku võib tinglikult ka äikeseks pidada, tegelikult on aga tegemist nii mõnigi kord lumetormi kaasnähtusega) ja seega tuleks otsida rünkpilvi. Ebastabiilse õhumassi korral on rünkpilved kiiresti muutuvad, sageli kõrge torni või mäetaolised. Kui ülemised tipud hakkavad laienema, on kaetud looritaolise moodustisega või jäätuvad (tekivad kiudpilvedele sarnane struktuur), siis on hoovihm väga tõenäoline. Jälgida tuleb sel juhul muidugi pilvede hulka ja liikumise suunda, et teada, kas sademeid on antud piirkonnas oodata või mitte.

Läheneva äikese tunnuseks on veel see, et pilved asuvad väga mitmel kõrgusel ja eri õhukihtides on pilvede liikumise suund erinev. See kehtib eeskätt saarte ja rannikute kohta. Sisemaal võib-olla selle tunnusega nii ja naa. Kui sellise ilma korral on märgata rünkpilvede suurenemist või tekkimist, võib üsna tõenäoliselt äikest tulla.
Öist äikesevõimalust näitab sageli rünk- või suurte kihtrünkpilvede säilimine õhtul (ilusa ilma korral need kaoksid öö saabudes). Samuti tekivad vahel enne öist äikest silmapiirile suured rünkpilved või isegi rünksajupilved.
Tähelepanelik vaatleja saab äikest ennustada veel spetsiifiliste kõrgrünkpilvede abil – Altocumulus castellanused. Need on kõrgelasuvate rünkpilvede read, mis tekivad sageli enne järsku või olulist ilmamuutust. Kui neid on vähe ja hommikul, siis ei pruugi nende olemasolu midagi kindlat näidata. Kui neid on palju ja muutuvad kiiresti, siis on ilmamuutus tõenäolisem. Sellest loe rohkem http://www.ilm.ee/index.php?46102

Hoovihmadega on veel sageli seotud kiudpilved. Kui kihtpilved kaovad ja neid asendavad lehvikutaoliselt silmapiirilt ilmuvad kiudpilved, siis on äike ja hoovihmad tõenäolised. Seda nimetatakse ka selginemisefektiks: päev võib-olla alguses pilvine, aga ühel hetkel madalad pilved kaovad, jättes järele kiudpilved või eemale rünkpilved, mis hakkavad sageli suurenema ja lähenema. Ka enne madalrõhkkonna lähenemist on tihti võimalik jälgida madalate pilvede kadumist või rebenemist, nii et alles jäävad ülemise ja keskmise kihi pilved. Seda nähtust võib selgitada õhuvooludega, mis muutudes tugevamaks või muutes suunda puhuvad inversioonikihi ja sellega seotud madalad pilved laiali.

Vahel tuleb äikest siiski ka eelneva selgimiseta. Siis on äikest keerukam lihtsalt vaatluse järgi aimata, sest pilved on maskeeritud ning soovitav on uurida viimaseid äikesedetektorite ja
radarite andmeid. Siiski, leidub ka kohalikke märke. Esimene ja kõige tajutavam on suhteliselt vaikne ja soe (pilves ja vihmase korral tähendab see suvel üle +16°C) ilm. Kui äike on lähedal, siis muutub varasem laussadu katkeliseks või lõppeb. Tõusvaid õhuvoolusid näitavad ka jämedad vihmapiisad, mis tekitavad vähemalt mulle vette kukkudes. Üks kindlamaid äikese tunnuseid pilves taevaga on madalate pilvede märgatav hajumine, sest vihmase ilma korral on tavaline, et taevas on palju madalaid pilvi, aga äikese korral on see väga haruldane, ning järele jäävad kõrgemad ja pealtnäha ühtlasemad kihtpilved, mille taustal võivad veel mõned pilveräbalad/kihtpilvede tükid (hatakpilved) olla. Samuti näitab äikese (suvel laussaju) lähedust pilvede erinev liikumissuund ja kaare- või lainekujulised pilved.
NB! Tugev äike on võimalik ka külma ilmaga (sooja 10-15 kraadi).
*************
Tuisuga on teised lood. Siin ei ole kuigi häid kohalikke tunnuseid, vaid peab toetuma ilmakaartidele. Kui Eestile läheneb kiiresti liikuv ja sügav tsüklon, siis on tuisu võimalus olemas. Näiteks lõunatsüklonite puhul peab jääma selle kese Peipsi kohale või Venemaa läänepiirile, et tugev tuisk oleks võimalik. Edelatsüklonite puhul on olukord sarnane. Kui on tegu läänetsükloniga, siis võib ka selle idaservas tuisku olla, see on seotud siis ilma soojenemisega (eelnevad võimalused mitte). Kui tsüklon liigub Eestist põhja poolt mööda, siis võib tuisk olla ka külma frondi tagalas tsükloni lääneservas. Just nii juhtus nüüd (13.-15.1.). Seega jälgida ilmakaarte ja prognoose.
Kohalikest tunnustest on tuisu eel kiire õhurõhu muutus (tõus või langus, muutus üle 3 hPa kolme tunni kohta), kui madalaid pilvi ei ole, siis on näha lõuna, edela või lääne poolt kiudpilvede tihenemist, kusjuures tuul puhub nendega nurga all. See näitab pilvede järgnevust. Õhutemperatuur peab olema 1,5 km kõrgusel vähemalt -5°C või madalam.
Külma frondiga seotud tuisu eel muutub tuule suund ja ilm külmeneb. Lund võib hooti sadada, mistõttu ei pruugi tuisk pidev ja ühtlane olla. Kui saabuv õhumass on piisavalt külm, siis võib liituda rannikualadel järveefekt, mistõttu tuisk on tugevam.
Järgnevuse kohta vt http://www.ilm.ee/index.php?47394

tänud!!, 10.01.2012 21:40
Mis on madalrõhuala?

ilmafriik, 11.01.2012 15:17
Kuidas tekib äike????

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam