•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 11.01.2012 21:35
Küsimus: mis on madalrõhkkond? Vastus: madalrõhkkond on piirkond troposfääris, kus on õhurõhk madalam kui ümbritseval alal. Kehtib suletud isohüpsi või isobaari nõue. Mitte segi ajada tsükloniga. Argikeeles ja populaarteaduslikus kirjanduses kasutatakse neid mõisteid läbisegi. Tsüklon viitab õhu tsirkulatsioonile ja madalrõhkkond suhtelisele õhurõhule.
Madalrõhuala piires võib-olla ilm igasugune, kuigi sagedamini tuleb ette sademeid ja tuulisemat ilma. Kõrgrõhkkonnas võib samuti kõiksugu ilmasid olla, kuigi rohkem on nõrga tuulega ja sademeteta ilma.
*************
Küsimus: kuidas tekib äike? Vastus: pikemalt on äike lahti kirjutatud siin: http://ilm.ee/index.php?48456

Jüri K., 14.01.2012 16:52
Vastused on nüüd olemas küsimuste järel. Kuna mul üldiselt ei ole ligipääsu arvutile, siis võib vastamine kaua aega võtta. Telefoniga neid kirjutama ei hakka, see on liiga tülikas ja aeganõudev.

janek, 15.01.2012 19:39
kas veebruaris võib külma tulla 20 või rohkem?kuidas on lumega edaspidi?

Jüri K., 18.01.2012 14:02
Pikema vastuse annan õhtul või laupäevaks. Hetkel vaid niipalju, et 20 ja enam miinuskraadi on võimalikud vaid üksikutel öödel ja hommikutel. Lumi püsib ilmselt märtsini ja tuleb seda ka juurde.
*************
Tekkis pikema vastuse võimalus. Tsirkulatsioon on mõningal määral muutunud. Tugevamaks muutunud ja rohkem lääne poole ulatuv Euraasia mandril olev kõrgrõhkkond takistab Atlandi ookeani tsüklonitel otse itta liikumise. Nii jäävad need meist kaugele või kalduvad lõuna poole. Seetõttu ongi ilm viimastel nädalatel kindlalt talvine ja on seda ka edaspidi. Ka temperatuurikontrast polaarfrondi piires on vähenenud, mistõttu pole enam nii jõulisi tsükloneid, kui detsembris.
Esialgu tuleb lund lõuna pool olevate tsüklonite või lohkude tõttu juurde, aga kui nende mõju väheneb, siis laieneb idas olev kõrgrõhkkond lääne poole ja ilm külmeneb. Kui taevas selgineb, siis on kohe -20°C aktuaalne. Mõne päeva pärast on selline võimalus olemas. Võimalik, et veebruaris on olukord sarnane või praegune areng jätkub ja ka siis on väga külmi päevi. Aga see jääb siiski häguseks arvamuseks (-20°C poole pealt, talvine ilm ja lumi jätkub kindlasti märtsini). Kindlamalt saab väita vaid mõne päeva pärast avanevat võimalust külmale.

janek, 20.01.2012 20:56
jälgin ka ennustusi,mis arvutist võimalik ja mõni pakub järgmine nädal juba -25-27 hetke seisuga aga ennustusi uuendatakse üsna tihti.

Jüri K., 21.01.2012 19:55
Jah, kõik võib-olla. Prognoose leiab igale maitsele, küllap on võimalik leida ka sulale viitavaid. Huvitavat lugemist: http://meteoinfo.ru/news/1-2009-10-01-09-03-06/4502-20012012-

Tere!, 22.01.2012 17:19
Milline tuleb veebruar ilm?Ja millised ilmaleheküljed on parimad, või kõige soovitatunumad???
TÄNUD!

Jüri K., 22.01.2012 18:50
Kõige tõenäolisemalt on veebruari ilmastik iseloomulik keskmisele talvele. Suladeta ilmselt ei saa, kuigi vähemalt veebruari algus tundub väga külm, ehk isegi pakaseline tulevat, ka lumi püsib vähemalt sisemaal märtsini. Rohkem ei saagi täpsustada, pole mingit võimalust praegu teada saada, kui palju ja millal sajab, kas on torme, milline on temperatuur jne.
Ilmasaidid. Kirjutan loetelu: European Centre for Medium Weather Forecast, http://www.ecmwf.int/
HIRLAM mudel: http://www.emhi.ee/?ide=19,394
http://www.ilm.ee/index.php?45313
yr.no, Gismeteo, NOAA, WeatherOnline, Wetterzentrale.de, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/, http://meteo.icm.edu.pl/, http://www.estofex.org/
Satelliidipildid: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
Kokkuvõtlikult: lisaks prognoossaitidele võtke arvesse palun kohalikke tunnuseid ja reaalajalisi andmeid, need aitavad prognooside kvaliteeti märgatavalt tõsta. Ei ole ühtegi sellist saiti, mis suudaks usaldusväärselt ette öelda nädal või kaks, millist ilma on oodata.
Lugege ka: http://www.ilm.ee/index.php?4957111

:) HEI HEI, 23.01.2012 14:47
Kas ka Eestit võib tabada orkaan???ja kuidas saaks ennustada ilma torminemist.Ja millise tuulega tekib tuisk ja pinnatuisk ja mis ohud sellega kaasnevad?
MA VÄGA TÄNAN!!!! :)

Jüri K., 23.01.2012 20:15
Tere,
orkaan on troopiline madalrõhkkond, mida ei saa kunagi Läänemere piirkonnas esineda. Mõni aeg tagasi tekitas ebatäpsustest kubisev uudis, nagu võiks Läänemere soojenemine kaasa tuua orkaaniohu, furoori ja segadust, loe uudist: http://www.postimees.ee/287278/ka-laanemerel-voib-tekkida-orkaan/
Mis on üldse orkaan? See on madalrõhkkond väikestel (enamasti 30. laiusest ekvaatori poole) laiustel, kus tuule kiirus on keskme ümbruses vähemalt 33 m/s. Lisaks sellele, et torm oleks orkaan, peab sellisel süsteemil olema kindlad karakteristikud, nagu energiaallikas konvektsiooni ja varjatud soojuse vabanemise teel, frontide puudumine, temperatuuri sümmeetria (orkaanis on ühtlane soe õhumass), tuule tugevuse suurenemine kõrguse vähenemisega (aluspinna lähedal tuul tugevaim), vaikne ala keskme läheduses jmt. Orkaan saab tekkida vaid teatud tingimustel, olulisim suur avatud veepind (ookean), mil sügavust vähemalt sadu meetreid ja kus on vähemalt 100 m paksune veekiht soojenenud 24-26°C või rohkem. Loe lisaks: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/orkaanid.htm
Seevastu parasvöötme tsüklonitele on iseloomulikud frondid, temperatuuri asümmeetria (õhumasside vastasseis), tuul tugevneb kõrgusega, energia saavad need erinevate õhumasside omavahelistest mõjudest (barokliinsus). Seega saame rääkida Läänemere piirkonnas vaid orkaanitugevusest tuulest, mida on tekitanud küllalt suure õhurõhugradiendiga parasvöötme tsüklon või konvektiivsete süsteemidega seotud pagituuled, kuid sellest siin juttu ei tee, vt siiski http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm.

Ilma tormiseks mineku võimaluse teadasaamiseks tuleb jälgida atmosfääri tsirkulatsiooni ja polaarfrondi asukohta ning käitumist. Kui kiiresti süvenev tsüklon liigub oma keskmega Eestist põhja poolt, kuid siiski küllalt lähedalt mööda, siis on tormi võimalus olemas. Selleks jälgida neid saite:
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/ (vt lõppu), http://www.ecmwf.int ja http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html. Esimene sait pakub esiteks pikka arhiivi, kust saate ise uurida, kuidas mingid tsüklonid on muutunud tormiks, valige sealt kasvõi detsembrikuu ilmakaardid, teiseks on sealse hiigelpika loendi lõpus prognoosid. Sealt näete, kas mõni ohtlik tsüklon (väike õhurõhk keskmes, tihedalt paiknevad isobaarid) satub Eesti lähedale. Ohtlikuim on tsükloni lõunaosa. Teine sait on Euroopa ilmaennuskeskuse oma, vasakul võtke forecasts ja saate üle 100 tunni kohta prognoosid, rohelisega on ohtlikud alad märgitud, legendist vaadake täpsemalt. Kolmas on samuti (esimene on ka) ühe Saksamaa ilmakeskuse väljaantud ja seal on hulgaliselt ilmakaarte, sealhulgas saate vaadata ilmakaarte paneelidena ja enam kui saja tunni pikkust graafilist prognoosi. Eraldi on olemas tuulte kohta (10 m wind) kaardid.
Olemas on ka kohalikud tunnused, seda eriti just konvektiivsete süsteemide kohta, mis on enamasti suvine teema, aga see oleks omaette jutt. Seetõttu piirdun mõnede saitide soovitamise ja nendele antud lühikommentaaridega.

Tuisust. Tuisu tekkimiseks peab olema tuult, sademeid ja piisavalt madal temperatuur. Tuisk on tüüpilisem madalrõhkkonna ida- ja lääneservas (külma frondi tagalas) piisavalt suure õhurõhugradiendi tingimustes. Pinnatuisk aga tekib enamasti lahkuva tsükloni (osatsükloni) puhul külmas õhumassis (Eestis tuul siis loodest, põhjast või kirdest), kuid muidugi saab olla ka muudel juhtudel, kui on piisavalt tuult ja lahtist lund. Temperatuur peab pinnatuisu tekkimiseks olema madalam kui 0°C (tuisk võib ka plusskraadide puhul tekkida).
Muide, taaskord peab aru saama sellest, mis asi on üldse pinnatuisk (mõisted peavad olema defineeritud, et saaksime üheselt aru, millest räägime). Pinnatuisk on selline tuisu vorm, mille puhul kandub lahtine (kuiv) lumi tuule mõjul mööda maapinda edasi, kohati võib tuul lund ka paari meetri kõrgusele tõsta, kuid üldist horisontaalset nähtavust see üksinda ei halvenda. Loomulikult võib pinnatuisk olla koos madal- või üldtuisuga. Sellisel juhul halveneb horisontaalne või vertikaalne nähtavus, kuid mitte pinnatuisu, vaid tuule tõttu, mis tõstab lund kuni 10 m kõrgusele (madaltuisk) või sadava lume (üldtuisu puhul vajalik tingimus) tõttu.
Peamine oht seisneb pinnatuisu puhul lume edasikandumisel ja seetõttu takistuste taha lume kogunemisel. Nii võivad mitme m kõrgused hanged tekkida. Samuti võivad teed pinnatuisu tõttu läbimatuks muutuda, sest esiteks ei pruugi enam tee asukoht olla määratav, teiseks tekivad lumevaalud, millest võib-olla ohtlik või võimatu läbi sõita.
Tuulest hetkel niipalju, et tuul on atmosfääriprotsesside ja seega rõhkkondade peegeldus ja tagajärg, seega peaks küsima, millise sünoptilise situatsiooni puhul võib tuisku oodata. Tuisu eel peab olema õhumass piisavalt külm, pinnatuisuks on vajalik see, et nullisoterm ulatuks maapinnani. Kui nüüd kuskilt ilmakaarest läheneb tsüklon või sellega seotud osatsüklon/lohk, mis annab sademeid lumena ja tõstab tuule vähemalt 5 m/s, võib oodata tuisu teket. Pinnatuisu puhul on siis vaja kuiva lahtist lund, nagu öeldud. Õhumasside temperatuuri näeb siit http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html, sajufaasi hindamiseks tuleb teada atmosfääri vertikaalses profiilis temperatuuri käiku, seda saab siit http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422 või siit http://weather.uwyo.edu/upperair/sounding.html ja tuule tugevuse hindamiseks atmosfääris mõjuvaid jõudusid, eriti oluline on gradientjõu suurus, mis oleneb baarilisest gradiendist. Lihtsamalt öeldes peate vaatama prognooskaarte, sobivad eespool tormi ilma ennustamiseks soovitatud saidid.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam