•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

TERE!!!!!, 28.01.2012 14:13
Mul on küsimus selle kohta,et täna öösel lubati kuni-22 aga tuli Korelas -24c miks see nii on? kas siis ennustused pole nii täpsed, ja millal peaks olema kõige külmem, mis päeval kui nii öelda.TÄNAN VASTUSE EEST!!

Jüri K., 28.01.2012 15:09
Küsimus on üpriski oikumeeniline ja seetõttu saab rääkida jällegi mingitest üldistest põhimõtetest. Kokkuvõte on siiski lõpus antud, et kui ei viitsi alljärgnevat juttu lugeda, minge kohe alla kokkuvõtte juurde.
Ilmaprognoos on suur üldistus eesootavast ilmast. Prognoos ei saa kunagi olla täpne ega väga detailne. Miks? Siin peab arvestama võimaluste ja andmetega.
Võimalused. Esiteks, kes viitsiks lugeda mitme lk pikkust prognoosi, et näiteks selles asulas on sellist ilma, aga seal toda ilma oodata, nimelt ilmaelemendid (õigemini nende komplekt) erinevad igas kohas ja ka ajaliselt. Ilmaelemendid on tuul, temperatuur, pilvisus jne. Teiseks, kuigi saaks mudelitele toetudes iga koha kohta teha üsna põhjaliku prognoosi, peab olema siiski keegi, kes vaatab prognoosi läbi, muidu võib tekkida vägagi suuri vigu. Tänapäeval ongi nii juhtunud, et kõike ei jõuta kaugeltki läbi vaadata ja seetõttu võib olemasolevates prognoosides olla vigu, see kehtib just selliste puhkudel, kui lihtsalt mudeli väljund paisatakse kohe netti (tarbijateni). Ka ei ole iga koha kohta tehtav prognoosidevalik praktiline - juba külasid on Eesis üle 4000, nii et taaskord peab piirduma kas üldistuse või üksikute "tähtsamate" kohtadega.
Mis puudutab prognooside täpsust, siis siin tuleb arvestada andmetega, aga ka mudelite võimalustega. Esile tõstan just andmed, sest need on igasuguste prognooside aluseks. Kui puuduvad andmed, ei saa prognoosida, aga kui andmed on ebatäpsed või on neid liiga vähe, siis tuleb ka prognoos ebatäpne. Eestis on ilmajaamu vähe, vt http://www.emhi.ee/?ide=7 (NB! seal on ilmajaamad ja ilmapostid koos), kuigi peaks olema 200, et andmeid oleks piisavalt. Eestis olev ilm on siiski enamasti muidugi imporditud, st pärit kas siis Ameerikast, ookeanilt või hoopiski Vahemere või Kesk-Venemaa aladelt. Aga nimetatud kohtades, eriti ookeani kohal, pole suurtel aladel vaatlusjaamu. Seega andmeid, mis lähevad mudelitesse või sünoptikute käsutusse, on liiga vähe ja nii juhtubki, et prognoosid ei tule täpsed ja nende ajaline ulatus on piiratud. Täpse prognoosi tarbeks on vaja teada iga atmosfääris oleva aineosakesega toimuvaid protsesse, täielikult teada, mis nende omavahelist mõjude tagajärjel juhtub, samuti kosmoses toimuvat (ka päike mõjutab ilma, ilmastikku jne, kuid teadmised päikesest on piiratud) jne, et sellise koguse andmete ja info hankimine ning käsutamine on võimatu. Seega astub mängu juhus (kaoseteooria, mis tekkis meteoroloogia arengu tõttu, vt http://www.ilm.ee/index.php?44452). Isegi kui Eesti ilm nö küpseks koha peal (oleks vaid kohaliku päritoluga), siis ikkagi vaevalt et keegi suudaks koguda piisavalt andmeid, et teha selliseid kõrgtäpseid (pretsessioonilisi) prognoose. Ja kas selline asi ikka oleks praktiline?
Eespool loetletud põhjused koos lühiselgitusega peaksidki moodustama peamise osa vastusest küsimusele, miks prognoosid ei ole ega saagi olla täpsed.
Kui me räägime nüüd sellest, et lubati külma näiteks 20°C, aga kuskil oli hoopiski 22°C, siis see on tingitud nendest samadest põhjustest, millest rääkisin eespool - kõike ei suudeta ette näha ja selle üritamine pole ilmselt praktiline. 2 kraadine vahe on küll jah teinekord päris tähtis, kuid antud juhul peab arvestama sellega, et külmal õhul on kalduvus koguneda teatud kohtadesse (jõeorud, lohud, nõod), kus temperatuur langeb madalamale. Prognoos antakse üldsõnalisena ja seetõttu seal sellisest reljeefist tulenevaid iseärasusi ei arvestata või antakse need ilmutamata kujul (näiteks vt http://www.emhi.ee/?ide=19, kus kohati -28...-30°C tulebki tõlgendada, et mingis teatud kohas võib nii palju olla külma). Mudelid muide ei arvesta üldse kohalikke olusid, mistõttu vaja on inimeste abi. Olen kirjutanud mudelitest ja ilmast, vt http://www.ilm.ee/index.php?47744 ja kuidas peaks prognoosidesse suhtuma, http://vaatepunkt.eu/2010/10/20/kuidas-suhtuda-ilmateadetesse/
Niipalju veel küsitud konkreetsest juhtumist, et kindlasti oli kuskil veel rohkem kui 24°C külma ja võib-olla kuskil omakorda veel enam. Mis see tegelik miinimum Eestis oli, seda ei saa me kunagi teada. Miks? Pole piisavalt andmeid ja nende hankimine ei ole hetkel ka võimalik, sest ilmajaamu on vähe ja isegi kui üritaksime koguda iga termomeetri (paljudes inimestel on olemas) näidud kokku ja see meil õnnestuks, ei saaks kindel olla, et leidsimegi äärmusväärtuse, sest kuskil, kus termoneetrit pole, võib veelgi külmem või soojem olla.

Kokkuvõtlikult: õhutemperatuur sõltub ka reljeefist, eriti mõne meetri kõrgusel, kus temperatuuri ju enamasti ka mõõdetakse ja eriti oluline on see külma ja vaikse ilma puhul: külm õhk koguneb madalamatesse kohtadesse, kus omakorda toimub täiendav kiirguslik jahtumine ja nii ongi mingis kohas külmem kui teises. Ilmajaamad ehitatakse rahvusvahelise standrdi alusel teatud kohtadesse, üks kriteerium on see, et ala oleks lage, kus on ka suurem õhu liikumine (õhk seguneb ja püsib nii soojem, jutt ikka öisest külmast), samuti ei asu jaamad enamasti kuskil lohus või orus (erand on ehk Jõgeva ilmajaam, mis asub Pedja jõe vasakul kaldal, Laiuse mäelt vaadates sügavas orus, nii et absoluutsete kõrguste vahe on enam kui 70 meetrit), kus võiks kõige külmem olla ja neid on vähe. Ilmapostide puhul nii rangeid kriteeriume pole, neid on rohkem ja seetõttu on tihti ekstreemsemad näitajad just seal. Tee ilmajaamade asukohapõhimõtted on jällegi mingid teistsugused ja neid on päris palju, mistõttu võib nendegi hulgast tõenäolisemalt leida äärmulikemaid näitajaid. Loe ka meteoroloogilisest seirest: http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/Seirekursus/Seire3.doc
Ilmaprognoos ei saa kunagi olla täpne, sest andmeid pole piisavalt ja need pole täpsed (NB! mõõtmine ei saa olla kunagi täpne, vt mõõtevigade teooria http://tera.chem.ut.ee/~ivo/metro/u.pdf või põhjalikum http://tera.chem.ut.ee/~ivo/metro/Room/II_vihik.pdf). Ka pole ilmselt praktiline hankida mingi meeletu kogus andmeid ja nende puhul anda tohutult detailne prognoos. Nii tekivadki ebatäpsused, ajalised piirangud ja arvestama peab kaoseteooriaga.

mari, 29.01.2012 10:46
Tere.
Kas on olemas mõni neti lk või oskate ehk Teie vastata käesoleva kuu kohta(jaanuar 2012), mitmel päeval sadas lund Tallinnas? (Pean silmas korralikku sadu, no nii et ikka oli vaja labidas haarata.)
Ette tänades,
Mari

Jüri K, 29.01.2012 13:16
Tavaliselt on korralikuks lumesajuks vaja vähemalt 5 mm sademeid. Arvestama peab, et tahked sademed sulatatakse üles ja mõõdetakse sajukogus. Seega ei tähenda 5 mm sademeid lumena seda, et moodustunud lumekihi paksus on 5 mm, vaid et üles sulatatud lumekihi sademetekogus veeldatud kujul on 5 mm. Väga üldiselt kehtib seos, et 1 mm ≈ 1 cm lund, kuid see vahekord võib suuresti erineda.
Teile kõige kättesaadavam on kindlasti EMHI andmed, need saate siit: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072 Tallinna kohta käivad Harku jaama andmed, kuigi tegelikkuses võivad sajukogused olla juba mõne km ulatuses väga erinevad.
Seal peate valima kuupäeva ja siis koha järgi saate vaadata. NB! Integraalsed väärtused antakse üle meteoroloogilise ööpäeva, mis ei ühti tavalise ööpäevaga. Seega tuleb teil appi võtta ka selle tabeli andmed, et arvutada, kui palju siis ikkagi sadas nö tavalisel ööpäeval: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,820, ärge unustage maailmaaja ja kohaliku aja erinevust, lisaks peate veel arvestama sajufaasiga (vihm, lörts, lumi), sest lisaks lumele on jaanuaris muudki sadanud, andmed saab eelmise lingi alt või ülevaatlikumalt siit: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1074

huviline , 31.01.2012 11:23
Kas oskate ennustada, millal praegune pakane taanduma hakkab? Tahan soojemat ilma!!!!

ken, 31.01.2012 14:29
mine mnni tont osta eulu endale mis asi sa selline oled tra eesti ilmast ei tea sa midagi

Ära mõnita!!, 31.01.2012 17:30
Kuule ära mõnita Jüri ta on väga tark ilmas ise oled üks jobu!!!

Jüri K., 02.02.2012 22:17
On loota, et esmaspäeval on juba märksa soojem, sest eriti külm õhmass (850 hPa pinnal temperatuur vähemalt -25°C) liigub Eestist eemale ja tuul pöördub päevaks edelasse. Nii jõuab siia soojem õhumass. Siiski kaheldav, et ilm muutub päris soojaks, vaid -10°...-20°C on kindlasti ka järgmisel nädalal reaalne, sest üldine õhuvool on ka siis jätkuvalt idast. Soojenemise põhjuseks võib pidada õhumassi soojenemist (transformeerumine) ja pilvisemat ilma.

TERE!!!!!, 03.02.2012 12:31
Kas see on tõsi,et pühapäeval langeb kuni -37???

Jüri K., 03.02.2012 19:09
Võib-olla on juba praegu kuskil niipalju külma olnud. Vaatlusvõrk on äärmiselt hõre ja kõige külmemates kohtades ei mõõda temperatuuri mitte keegi. Kindel on see, et lähemal paaril päeval ilm külmeneb, esmaspäeval on jällegi soojem.
*************
4. veebruaril mõõdeti Tudus -35,7°C ja üsna palju tuli inimestelt teateid, et mõõdeti ka vähemalt -37°C, seega võib järgnev öö hulga külmem tulla.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam