Sorteerimine: Vanemad eespool Uuemad eespool
1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680
Kermo,
16.02.2012 14:56
Vabandan, Te juba ütlesite, et lumi tõenäoliselt ei hakka lõplikult sulama märtsis. Aga mulle tundub, et wetterzentrale kaardid annavad aga põhjust juba uskuda, et lähebki tõsiseks sulamiseks. seetõttu ka minu küsimus. aitäh..
Jüri K.,
16.02.2012 20:18
Varasemas vastuses oli kirjas, et lumi püsib maas vähemalt kuu aega, arvestatuna umbes 10. veebruarist. Seda pidasin ma üpris kindlaks. Lõpliku sulamise ajaks pakkusin märtsi lõppu või aprilli algust. Praeguse seisuga läheb sulale juba nädala pärast, kuid see ei tähenda lume lõplikku kadumist. Või tähendab?
Küsin enda poolt: kas sula tähendab, et lumi kaob lõplikult? Mida tähendab lume lõplik sulamine? Kui kaua oodatav sula võib kesta ja kas selle tagajärjel võib lumi lõplikult kaduda? Millal on Eestis keskmiselt lumikatte kadumise aeg? Kui palju aega ette saab usaldusväärselt ette öelda ilma ja fenoloogilisi sündmusi, sh lume lõplikku sulamist? Ootan teiepoolse arvamuse, siis kommenteerin veel täiendavalt.
Kermo,
16.02.2012 21:54
Sula peaks tähendama, et temperatuur on üle nulli ning vesi muutub tahkest olekust vedelaks. :D Iseküsimus oligi, et kas algav sula on sama ulatuslik, nagu see algas just selle nädalaga Saksamaal, kus vähenegi lumi on juba kadunud ja sisuliselt kevad käes.
Olen täheldanud juba mitmendat talve järjest, et kui Kesk-Euroopas läheb soojaks, siis läheb ka meil umbes kuuajase nihkega ka soojaks. Jämedalt öeldes. Nii et tunudb, et Teie prognoos talve kestuse kohta vähemalt 11. märtsini peab selle minu prognoosiga umbes-täpselt paika. Aga muidugi ma ei tea, kas nii läheb. Vaatan minagi neid mudeleid ja kaarte. Lihtsalt minu karastamata silm jätab midagi ehk kahe silma vahele n.ö Või kuidas? Sellel minu tähelepanekul pole vist tõenäoliselt mingit suurt kausaalset seost, aga minule kui ilmahuvilisele on see asi siiski.
Jüri K.,
17.02.2012 20:12
Alustuseks otsustasin selgitada selle rubriigi kontseptsiooni. Aeg on näidanud seda, et õpetamine ja selgitamine on tegelikult mõlemapoolne protsess, mitte aga ühesuunaline. Paljud esinemised, loengud jne nii ülikoolis kui koolides on näidanud seda, et tegelikult on õpetatavad või kuulajad mind õpetanud. Samas minu eesmärgiks on laiendada teadmisi ja oskusi meteoroloogia ja klimatoloogia, aga ka loodusteaduste vallas üldse. Selle eesmärgi poole püüdlemisel on mitu võimalust, sh suhtlemine teiste eriala inimestega ja üldse teistelt õppimine. Kuna, nagu eespool kirjutasin, on õpetamine ja selgitamine kahepoolne protses ja kasulik mõlemale osapoolele, siis otsustasin teha kooostöös ilm.ee-ga sellise küsimuste esitamise võimaluse. Seega teen ma siin tegelikult küsijate ja huvilistega koostööd, sest teiste küsimused ja mõtted on oluliseks ideedeallikaks, aga ka ajendiks, mis paneb järele mõtlema, vastuseid otsima, avastama...
Ilm.ee-s saame vaadata, kui palju mingeid lehekülgi külastatakse. On nädalaid, kui seda kohta vaadatakse sadu kordi. Seega on praegune selgitus kindlasti oluline.
Vahel tuleb tagasisidet, kui inimesed tõlgendavad mu vastuseid kas üleolevate, ründava iseloomuga vms, kuid eelistan jääda otsekoheseks ja panna küsijad endas kahtlema või järele mõtlema. Sellest ka minu eelmistes vastustes olevad küsimused.
Nüüd siis teemakohane kommentaar.
M. Merilain on ühest küljest nii kaua juba oma erialaga tegelenud, et muidugi ta oskab, tunneb jne meteoroloogiat ja sellega seonduvat, seetõttu ei peaks tema teadmistes kahtlema. Teisalt tasub alati kahelda ja kujundada ka oma seisukoht. Viimastel nädalatel pole mul eriti olnud võimalust ilmateateid vaadata jne. Seega pean oma arvamuse kujundama looduses toimuva põhjal.
Ma olen sellega nõus, et Eesti ilmad on imporditud, et teatud kohtadel on eriline roll Eesti ilmastiku kujundamises, et ilm läheb järgmisel nädalal oluliselt soojemaks ja sajusemaks. Viimase põhjuseks on atmosfääri blokeeringu lõplik lagunemine ja polaarfrondi tulek Eesti lähedale. Samas ikkagi kahtlen, et lähema 10 päeva jooksul on ilm nii sula, et praegune lumikate kahaneb oluliselt või koguni kaob. Pigem on tõenäoline see, et kas lühikesed sulad vahelduvad külmenemistega või on enamus ajast miinuskraadid, sula vaid Lääne-Eestis ja korraks ehk ka sisemaal. Mõlemal juhul arvan, et ööpäeva keskmine on kindlalt miinuspoolel ja sajab üsna palju lund või lörtsi. Seega isegi kui on aeg-ajalt sula, siis sadav lumi/lörts kompenseerib sulava lume või sajab juurde enam kui ära jõuab sulada. Seega on ilmselt lähinädalad ikkagi talvised ja lumikatte lagunemine jääb märtsisse. Talvise ilma püsimine on kindlam sisemaal, saartel võib algaval nädalal alata juba kevadtalv.
Kuidas on selle Kesk-Euroopa soojusega? Üldjoontes on lähtekoht õige. Aga siin peab arvestama esiteks seda, kuidas on lood tsüklonite ja juhtvooluga. Kui räägitakse näiteks juhtvoolust, siis on see õhuvool 700 hPa pinnal, selle all võib mõista ka õhu liikumist u 3-5 km kõrgusel. Seega kontrollib juhtvool tsüklonite ja äikeste liikumist. Talvine õhutemperatuur sõltub suures osas advektsioonist (õhumasside liikumisest). Seega peab olema juhtvool edelast, et see tooks Kesk-Euroopa soojuse siia. Kuid kas praegu on püsivalt nii? Ei ole, sest läänevool lainetab (tsüklonite/lohkude vaheldumine kõrgrõhuharjadega) - kord on õhuvool edelast, siis loodest. Seega Kesk-Euroopa soojus ei pruugi kuigi hõlpsalt kohale jõuda. Teiseks peavad Eestit ületama tsükloni soojad sektorid. Praegusel juhul on enamus siiajõudnud tsüklonitest okludeerunud ja näiteks reedel jäi lohk koos liitunud frondiga üldse Läänemere kohale toppama. Lähipäevil siiski ilmselt jõuavad tsüklonid juba aktiivsematena üle Skandinaavia liikuda, tuues soojema õhumassi lõpuks siiani. Teine variant oleks Kesk-Euroopa soojuse Eestini jõudmisel see, et Norra merele jääb pidama väga ulatuslik ja sügav tsüklon. Nii püsib selle kaugemas kaguservas pikka aega edelavool, kandes edelas, näiteks Saksamaal, asuva õhumassi lõpuks kohale. Siinkohal aitab kindlasti analoogiate otsimine. Näide. 2010. a. detsembris kinnistus talv väga tugevalt Läänemere ümbruses. Kuu lõpus muutusid tsüklonid Atlandi kohal aktiivsemateks ja liikusid rohkem mandri suunas. Lõpuks, 2011. a. jaanuari algul jõudis üks sügav tsüklon Norra merele, jäädes seal väheliikuvaks ja kindlustas päevi kestva edelavoolu Läänemere ümbruses. Juba uueks aastaks oli Kesk-Euroopas soojaks läinud, kuid edelavoolul võttis päevi aega, et soe õhumass jõuaks nii kaugele kirdesse, nagu seda on Eesti ja nii läkski 10. jaanuari paiku sulaks.
Arengut saab jälgida siit:
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20110104.gif
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20110106.gif
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20110107.gif
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20110108.gif
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20110110.gif
Areng näitab ilmekalt, et 2011. a. alguses liikus Norra merele tsüklon, mis süvenes ja püsis kaua, muutudes hiljem mitmeosaliseks, kuid püsides ikka paigal. Samamoodi püsis pikalt ka edelavool.
Võrdleme seda nüüdse olukorraga:
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120210.gif
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120212.gif
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120214.gif
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120216.gif
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120218.gif
Mida me näeme? Seda, et tsüklonid tekivad, liiguvad, ei jää püsima Norra merele, on väga kaugel ja pole sügavad, seetõttu pole ka kindlat edelavoolu ja ilm on püsinud jätkuvalt talvine. Viimasel paaril päeval on siiski Norra mere arenenud üsna sügav tsüklon. Edasine oleneb sellest, kas see tsüklon püsib 1) pikalt koha peal; 2) kas püsib sügavana või süveneb; 3) kas püsib piisavalt aktiivne, sh võimalike osatsüklonite teke, mis kannavad endaga samuti sooja õhumassi. Kui vastused on jaatavad, siis tuleb suurem sula ja algab kevadtalv või varakevad, kui eitavad, püsib üldjoontes talvine ilm ja lumikate muutub sügavamaks. NB! Võimalikud on ka vahepealsed variandid, misjuhul valitseb ebamäärane ilmastik - mõni päev on sula, siis on jälle mõni päev talvist ilmastikku. See juhtub siis, kui tsüklonaalne aktiivsus on väga suur või Norra merel olev tsüklon küll püsib seal, aga nõrgeneb ja okludeerub. Tähele tuleb panna seda, et Gröönimaa suunast läheneb tsükloni tagalas väga külm õhumass, vt ilmakaarti http://ilmjainimesed.blogspot.com/2012/02/aastaaja-vahetus-laheneb.html
janek,
17.02.2012 21:16
kui paks jää on eesti vetes kõige paksem olnud ja kas sel talvel on jää maksimum vist nüüd käes?
millinene Teie arvamus kas 18.märtsis on lund lõuna-eestis piisavalt,et suusavõistlus saaka toimuda?
Jüri K.,
18.02.2012 17:24
Kõige paksem jää on usaldusväärsetel andmetel mõõdetud Kihnul (105) cm, järgnevad Narva-Jõesuu (103 cm), Virtsu (74 cm), Pärnu (77 cm). Märkimisväärse ulatusega oli Läänemeri jääs 1941/1942. a. talvel, kui Taani jääteenistuse andmeil oli jää all 500 000 km2, mis on senimaani rekord. Nimetatud talvel mõõdeti Liivi lahe idaosas jää paksuseks kuni 90 cm. Umbes 1 m paksust jääd on mõõdetud ka siseveekogudes, näiteks Võrtsjärvel jääpaksuse rekord on 98 cm, mis mõõdeti 1941. aastal ja sellise paksusega oli jää kogu järve ulatuses ja umbes kuu aega järjest. Sealjuures oli rohkem kui 50 % järve mahust tahkes olekus ehk jääna, mida pole vist varem ega hiljem registreeritud.
Üldiselt on tõepoolest nii, et jää ulatuse maksimum jõuab kätte veebruari lõpuks või märtsiks. Vee jäätumine oleneb selles olevatest lisanditest. Kui vesi on lisanditest vaba ja degaseeritud, siis on selle külmumispunkt umbes -70°C. Vähesel määral lisandeid ja vee liikumine tõstab tunduvalt jäätumise temperatuuri, käitudes jäätumise katalüsaatorina. Kui lisandeid on palju, siis on jäätumis/sulamistemperatuur taaskord 0°C-st erinev. Veekogude puhul on määravaks asjaoluks soolsus. Läänemere vesi jäätub umbes -0,4°C juures. Seega peab jää moodustumisel ja laienemisel olema ööpäeva keskmine temperatuur selgelt miinuspoolel. Lähipäevil aga tõuseb see rannikualadel ja mere kohal 0°C lähedale, mis ei soodusta edasist jäätumist. Ka tugevad tuuled ja sellega seotud lainetus pärsib jäätumist.
Ma arvan, et 18. märtsiks on alanud ja võib-olla juba lõppemas suurem lume sulamine, aga vast ehk veel lumikate täielikult kaduda ei jõua. Eks aus vastus ole see, et mitte keegi ei tea seda kindlalt öelda, kuid arvata võib alati.
merz,
01.03.2012 17:49
Kena kalendaarse kevade algust! Kirjutama ajendasid viimatised ilmaarengud Lääne- ja Kesk-Euroopas, aga ka Läänemere ümbruses. Me elame ikka äärmiselt õnnetu kliimaga alal, mis otseselt puudutab keavade algust.
Veebruar oli terves Euroopas ebatavaliselt külm, ometi kuu lõpu osas toimus järsk pööre. Berliini Tegeli ning Wannsee järved olid kuu keskpaigani suhteliselt paksu jääkaane all (kandis nii inimest kui ka tehnikat), kuu lõpus kergete plusskraadide toel lagunes see jää üllatavalt kiiresti. Vrd kaua meil Talinnas Ülemiste jääs on peale soojade saabumist! Külmadega suutis maagi seal üsna korralikult külmuda, kuna lumikate oli üsna õhuke. Samas kuu lõpus puhkesid massiliselt õide krookused, igatliiki kellukesed. Saab juba päevitadagi. Õhk soojenes sealkandis ligi 15 soojakraadini ja soe püsib praegugi. Mind üllatab Kesk-Euroopa puhul alati, kuivõrd järsku, äkiliselt ning püsivalt saabub sinnakanti kevad. Olen seda jälginud aastaid ning sama kaua ka kadestanud sealkandis elavaid inimesi.
Mind huvitavad eelkõige paralleelid ning võrdlus Eestiga. Me oleme õnnetus seisus, kuna meil läheb vast kord kümne aasta jooksul nii, et veebruari lõpu ning märtsi algusega oleks talv ( keskm temp. üle 0 kraadi jne)läbi. Ja et algaks nii kiire ja massiline vegetatsioon, vaatamata külmale talvele. Kui Saksamaal on see veel kuidagi arusaadav (ookeani lähedus, lõunapoolsem asend jne), siis kõige hämmastavam on aga see, et meist (Talinnast konkreetselt mõnisada kilomeetrit lääne pool Stockholmis ning mõnisada kilomeetrit lõuna pool (Kaliningradis, Leedus) on peaaegu sama seis. Lilled õitsevad, lumi on sulanud. Meil aga vindub see tänase prognoosi järgi vist märtsi lõpuni, kui usaldada EMHIt (mida ma keeldun millegipärast tegemast). Tekibki küsimus, miks on Stockholm ja sellest veel sada km põhjapoolsemadki alad, mis asuvad meiega samal laiuskraadil juba kevadet vastu võtmas, samas kui meie vaevleme selles ebamäärases "kerges miinuses"? Miks on Stockholmi kliima Tallinna omast nõnda soojem (eriti talve osas)? N-S ja W-E asendite vahed on ju eriti tühised, arvestades õhumasside liikumist? Maismaa/mere mõju mõlema linna kliimale on ju sarnased. Ometi iga kord kui käin Stockholmis, on seal ALATI vähem lund, ALATI on soojem nii kevadel kui ka talvel. Ka tänavuse veebruaripakasega oli Stockholmis mõistlikumad ilmatingimused kui meil. Mu mõistus tõrgub arusaamast, miks ei jõua kunagi soe õhumass meieni siis kui ta on juba naabrite juures. Vahel on tunne nagu miski meelega takistaks sooja jõudmist siia just siis kui talvest on niivõrd "kopp ees" kui vähegi olla saab.
Tere,
02.03.2012 17:21
Mul on ka talvest kopp ees ja sellest ka küsimus millal tuleb sooja ja äikest????? tänud
Jüri K.,
02.03.2012 18:53
Tänan kalendaarse kevade alguse soovide puhul (klimatoloogiline kevad on veel paari nädala kaugusel).
Alustan siis ka enda arvamusega. Mulle meeldib see, et Eestis on üldjuhul selgelt väljendunud 4 aastaaega. Seda probleemi, et talv liiga kaua kestab, ei ole kunagi olnud. Möödunud aastal kestis talv aprillini, alles siis saabus kevad ja lumi hakkas lõplikult sulama, kuid mingit vastumeelsust ei tekkinud. Lume kühveldamist, rookimist ja probleeme sellega, eriti just lumerohketel talvedel, on palju, ent senimaani olen nautinud talve, minugipärast kestku talv kasvõi maini (seda on üksikutel kordadel tuhande aasta jooksul siinmail ka juhtunud). Lihtsalt minu jaoks ei ole suure sooja saabumine veebruaris või märtsi algul, mis paneks lõplikult aluse kevadele, õige aeg. Kui on märtsi lõpp või juba aprill - siis mingu soojaks ja minugipärast võiks ta ka jääda. Aga Eesti kliimale on kohane see, et märts on pigem talve- kui kevadkuu. Selles osas oli ülimalt erandlik 2007. a. märts, kui läks soojaks ja jäigi, märtsis oli tollal sooja pidevalt 10-15 kraadi, mõnel päeval ka üle 20 kraadi, nii et ilma poolest oli märts maiga võrreldav.
Enamasti tähendab varane soojus ka järsku tagasilööki külmenemise suunas. Seetõttu ma ei suhtu veebruaris või märtsi algul suurde soojusesse kuigi hästi, mis ei tähenda, et ma seda ei naudiks. Seetõttu ma ei näe soojuse takerdumises midagi halba, vaid normaalne on kevade saabumine meie maile märtsi lõpus või aprillis.
Loodusolude poolest olen seisukohal, et Eesti on äärmiselt soodsas seisus, niipalju, kui maailmas liikudes olen tähele pannud. See puudutab nii looduskatastroofide puudumist või tagasihoidlikkust kui ka üldse seda, milline on Eesti loodus. Mulle meeldib siinne väga muutlik ilm ja ilmastik, mistõttu pean ka seetõttu Eesti suureks plussiks. Samas paljud inimesed ei pruugi seda seisukohta jagada.
Nüüd veidi tõsisemalt ja analüütilisemalt võrdlusest, põhjustest. Miks olukord on tihti selline, nagu kirjeldasite, siis võtme põhjuste lahtiharutamiseks annab Eesti geograafiline asukoht (selle kaudu insolatsioon) ja tsirkulatsiooni, õigemini ühtse tsirkulatsioonisüsteemi konkreetsed tahud, mis just Eestit mõjutavad. Kesk-Euroopas ja Skandinaavia lõunaosas ei kinnistu talv enamasti sel määral, nagu Eestis. Sealne kliima on ikkagi pehmem ja merelisem. Eestis on selgelt üleminekukliima mereliselt mandrilisele ja Eesti idapoolsem asend võrreldes Skandinaavia või Kesk-Euroopaga tähendab ühtlasi seda, et meid mõjutavad enam Euraasia mandril kujunevad õhumassid ja rõhkkonnad. Tõsi, Atlandi ookeani mõju on küll Eestis ülekaalus, kuid ikkagi mõjutab manner Eestit enam kui Skandinaaviat ja Kesk-Euroopat. Nii võib ajutiselt juhtuda, et mandri mõju on selgelt ülekaalus, nagu juhtus 2010. a. suvel või nüüd, lõppeval talvel, kui mõni nädal oli väga külm.
2010. a. suvekuumus ei jõudnud pea üldse Kesk-Euroopasse ja jõudis vähesel määral Skandinaaviasse ja võib-olla seal kiruti ka, et miks jälle juhtus nii, et Läänemere idakallas sai sooja endale, meie aga pea mitte midagi. Lihtsalt kuuma kõrgrõhkkonna serv ei ulatunud Baltimaadest või Läänemerest kaugemale läände ja nii ei jõudnudki soojus kaugemale.
Muide, rääkides kuumalainetest, siis need võivad Eestisse jõuda kas Lääne-Aafrikast üle Kesk-Euroopa või Araabiast üle Venemaa ja selle naaberriikide. Esimesel juhul saab ka Kesk-Euroopa tunda suurt kuumust, näiteks 2003. a. tõusis isegi Saksamaal temperatuur üle 40°C, 2010. a. oli juulis vaid üks lühike kord, kui kuumus tuli üle Euroopa ja siis tõusis Saksamaal kuumus kuni 38°C-ni, muul ajal lähtus kuumus Araabiast ja Venemaalt, jättes Kesk-Euroopa puutumata, kuid mõjutas Eestit.
Ka teie mainitud nüüdne juhtum on seotud sääraste tsirkulatsiooni iseärasuste ja geograafilise asukohaga, sest viimastel päevadel Euroopasse toonud soe lähtub Aafrikast, nagu ka seda toetav kõrgrõhkkond. Algselt oli õhumass troopiline, kuid transformeerus lähistroopiliseks ja selle jahtumine jätkub, http://ilmjainimesed.blogspot.com/. Eestit mõjutasid samal ajal aga napilt lääne- või põhjatsüklonid ja nende lohud, hoides ilma sajuse ja muutlikuna. Sellise kahe ilmasüsteemi piir kulgeb just piki Läänemerd. Kas see on juhus? Konkreetne juhtum ehk küll, aga üldisemalt võttes ei, see sõltubki juba mainitud tsirkulatsioonist.
Ka lõunatsüklonite teema on antud juhul väga põnev, sest Läänemeri on see piir, millest kaugemale lääne või põhja poole lõunatsüklonid üldiselt ei jõua. Eestis on lõunatsüklonid üsna tavalised, mõnikord lausa muude rõhkkondade hulgas domineerivad, nagu juhtus 2008. a. aprillis, kuid Rootsis märksa haruldasemad, nende mõju siiski ulatub ka sinna, kuid lõunatsüklonid ise enamasti mitte. Seetõttu jõuabki tihti mandrilt lähtuv kuumus Eestini, kuid mitte Rootsi. Kui on tegu Venemaa kõrgrõhkkonnaga, siis ei pruugi see piir nii selge olla. Ka Siberi kõrgrõhkkond jõuab laieneda sageli Läänemereni, kuid mitte kaugemale või ainult jõuab selle serv sinnani. 2006. a. jaanuar oli selle poolest harukordselt ilmekas, vt http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/Advektsioon_2006_a_naide.pdf. Praegusel talvel juhtus siiski tavatu olukord, nii et Siberi kõrgrõhkkond laienes veel tublisti lääne ja lõuna poole.
Üks oluline tegu, mis tuleneb geograafilisest asukohast, on insolatsioon. Lihtsamalt öeldes võime rääkida päikese kõrgusest horisondist. Märtsis on päikese maksimaalne kõrgus Saksamaal palju suurem kui Eestis. Kui on sama soe õhumassi nii Eestis kui Saksamaal, siis tõuseb õhutemperatuur Saksamaal praegusel ajal hulga kõrgemale, kui Eestis.
Skandinaavias aga avaldab mõju veel üks teine tegur - väiksem kaugus õhumassi koldest (Saksamaal märksa enam, aga jätame hetkel selle koha kõrvale). Kevadised soojalained saavad tavaliselt alguse Atlandi ookeanilt või Aafrikast, mistõttu soe jõuab edelavoolus esmalt Skandinaaviasse kui Eestisse. Euraasia manner pole aga Venemaa poolel veel praeguseks ajaks enamasti piisavalt soojenenud, mistõttu veebruris või märtsi alguses on vähetõenäoline, et meile jõuaks kagu poolt tõeliselt soe õhumass. Kui talv on soe olnud, võib seda siiski juhtuda, nagu 2007. a.-l.
Seega kokkuvõtlikult ongi selliste erinevuste põhjuseks Eesti ja Kesk-Euroopa/Skandinaavia erinev geograafiline asukoht, mida mõjutavad tsirkulatsiooni erinevad tahud. Neid kaht võtmetegurit ei saa lahus vaadelda. Ka ses suhtes on Eesti piiririik, et jääme just nende tahkude mõjualade kohtumisalasse. See, milline tahk pääseb mõjule, määrab kujunev tsirkulatsioonivorm (Wangenheim-Girsi järgi kas tsonaalne, meridionaalne või poolmeridionaalne, vt http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/Eesti_kliimat_kujundavad_tegurid_ja_nende_muutumine.pdf), mida omakorda määravad Rossby lained. Eestis küll on väga üldiselt Atlandi ookeani mõju ülekaalus, siis ometigi võib teatud juhtudel mõjule pääseda mõneks ajaks mandri mõju (poolmeridionaalne tsirkulatsioonivorm, atmosfääri blokeering) ja sel juhul võime kogeda üpriski ebatüüpilist ilmastikku. 2010. a. suvi ja möödunud suur külmalaine olid sellisteks värvikateks juhtumiteks. Kolmandaks teguriks on insolatsioon, mis kevadel on Kesk-Euroopas märksa suurem, võimaldades suuremat õhutemperatuuri tõusu kui Eestis. Neljas tegur on kaugus õhumassi koldest, kevadel on oluline enamasti Atlandi ookean või Aafrika, mistõttu Kesk-Euroopasse või Skandinaaviasse jõuab see soojemana ja lühema teekonna tõttu on väiksem võimalus selle takerdumiseks. Viimane juhtus ka nüüd, mõne päeva eest, sest blokeeriv kõrgrõhkkond ei lasknud õhumassil jõuda Eestini. Kui ei oleks blokeeringut olnud, siis oleks 29. veebruaril sooja õhumassi kohalejõudes ka siin temperatuur üle +10°C tõusnud.
Konkreetset blokeeringut (kõrgrõhkkond Eitel) vaata siit:
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120229.gif
2. märtsiks oli olukord sama:
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120302.gif - tsüklonid ei pääse "müürist" otse läbi. Tänaseks olukord muutus - kõrgrõhkkond tuleb küll otse Eesti juurde, kuid ilmselt Venemaale ei jõua, mistõttu selle idaservas jätkub karge, isegi külm ilm, kuigi päikest võib-olla väga palju.
*************
Unustasin Skandinaavia puhul veel ühe teguri - fööniefekt. Kui õhuvool on läänest, siis jahe ja niiske õhumass, mis ületab mäestiku ja kaotab seal hulga oma niiskusest, mäestiku idaservas uuesti madalamale laskuma, kusjuures selle temperatuur tõuseb kuivadiabaatiliselt (ligi 10°C/km) ja nii võib jalamine jõuda soe õhk, mõnes kohas maailmas võib temperatuur tõusta niiviisi üle 20°C, kuid see on siiski ajutine. Skandinaavias on föön võrdlemisi nõrk ja vaid talvel või kevade hakul, kuid koos sooja õhumassiga toimides võib temperatuur tõusta Rootsi keskosaski veebruaris üle +10°C. Ka viimasel kahel soojalaine ajal Skandinaavia lõunaosas oli korraga tegu nii edelast saabunud sooja õhumassi kui fööniefektiga, eriti 10. märtsi paiku.
Äikest oli 13. märtsil Narvas ja Tartumaal.
janek,
05.03.2012 21:42
kas märtsi lõpp võib kujuneda selliseks nagu oli aastal 2007,mil oli mitu päeva järjest 15 kraadi sooja ,22.märtsil isegi 18 kraadi sooja varjus?
1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680
