•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Jüri K., 07.03.2012 22:11
Sooja oli tollal rohkemgi, maksimum 22°C, paljudel päevad oli +10-18°C. Terve märts 2007 oli soe, kuid kirjeldatud soe saabus siiski alles kuu keskpaigas, veel enne astronoomilise kevade saabumist.
Pole mingit põhjust arvata, et see märts lõppeks 2007. a. sarnaselt. Äkki lõppeb nagu 2004. aastal või tuleb hoopiski lumetorm ja 20 kraadi külma? See pole niisama sõnakõlks, vaid viide sellele, et tõepoolest ei saa kindlalt väita. Kuigi jah, prognoositakse kuu lõpuks suuremat soojalainet, mis viib lume, saab seda kindlamalt väita alles 20. märtsi paiku. Seega elame-näeme!

Tere, 08.03.2012 12:40
Kas järgmisel nädalal võib tulla 10c sooja(kuigi üle 2 päeva on väga raske ilma ennustada)aga kuidas näitavad ilmakaardid praegu??Ja meil oli täna väga külm hommikul -21,4 kraadi aga siiski räästad tilkusid kas Uv-indeks oli selle põhjuseks?

Jüri K., 08.03.2012 22:13
Tere , pikemalt kirjutan laupäevaks, kuid hetkel annan lühivastuse. Oleneb, kas soe õhumass jõuab kohale. Üle 10 kraadi oleks sooja olnud juba 29. veebruaril, kuid soe õhumass takerdus ega jõudnud Rootsist kaugemale (Stockholmis mõõdeti üle +12°C). Hetkeseisuga ei välista 5-10 kraadi. Prognoositakse suuremat soojalainet kuu lõpus, mis viib lume. See on siiski veel lahtine.
Tapal tilkusid räästad juba veebruari keskpaigas, kui temp tõusis üle -10°C. Lumi on lühilainelises kiirguses väga hea peegeldaja, kuid pikalainelises hea neelaja nagu absoluutselt must keha. Seega hakkas see sulama pikalainelise kiirguse neeldumise tõttu, arvestades suurenevat insolatsiooni.
*************
Nüüdseks on olukord juba võrdlemisi selgunud. Kuigi jah, sulale läks 10. märtsi öösel ja plsskraade on ka nädala algul oodata (maksimum +6°C, kui on päikesepaisteline), siis on see ajutine ja 10°C soe on vähereaalne. Esiteks ei jõua siiamaile piisavalt soe õhumass, teiseks ei jää see püsima, vaid tsükloni soe sektor möödub ja selle järel saabub nädala keskpaigas põhjast märksa külmemat õhku. Kui tsüklonite liikumine itta jätkub, siis paari päevaga see külm taandub ja uuesti võib sulale minna, et siis külmeneda. Maksimum võib heal juhul olla +5°C, kuid üldiselt jääb +2...+4°C juurde. Ööpäeva keskmine jääb ilmselt 0°C juurde või on madalam, mistõttu lume lõplikku sulamist veel ei toimu.
Lume kohta sai aga lühivastuses juba kõik öeldud. Sulamine toimub ikkagi pikalainelise, mitte lühilainelise kiirguse neeldumisel. Lumi on lühilainelises kiirguses väga hea peegeldaja ja seetõttu võib märtsis päikesepaistelise ilmaga lume kaasabil saada katmata kehaosadele tõhusa päevituse. See kogemus on juba paari päeva tagusest ajast olemas - päevitus nägu.

laura, 13.03.2012 16:22
JÜRKAAAA !! :)

Tere, 17.03.2012 15:14
Mis kuude vahemikus on oht äikeseks?Kas ka sel Märtsil on oht äikeseks?nagu oli meie kodukandis 13 märtsil 2012 äikest(müritas)!Ja kas teil on mingeid soovitatud äikese ennustuse lehekülgi?

Jüri K., 17.03.2012 16:33
Äikest võib Eestis olla igal kuul. Põhiline äikesehooaeg on Eestis maist septembrini, kui iga kuu pikaajaline keskmine äikesepäevade arv on üle ühe. Suvekuudel (juuni, juuli ja august) on kuni 75% kõikidest äikesepäevadest, mais ja septembris kokku on kuni 20% äikesepäevadest ning talvekuudel (novembrist märtsini) vaid 0,5% äikesepäevadest (Enno 2007). Seega ei saa klimaatilisest aspektist öelda, et mõnel kuul ei ole äikesevõimalust.
Konkreetsel juhul (päeval või perioodil) saab äikesevõimalust hinnata sünoptilise analüüsi, õhumassi omaduste ja energia põhjal. Teie mainitud 13. märtsil oli äikest Narvas ja Tartumaal, kuid võib-olla veel mõnes kohas. Kas järelejäänud märtsis tuleb veel äikest? Välistada ei saa, kuid märtsis tuleb äikest enamasti vaid siis, kui jääme mõne tsükloni või frondi mõjutada ja samal ajal on õhumass väga külm (850 hPa pinnal vähemalt -10°C), kuid päike tõstab temperatuuri maapinna kohal nulli lähedale. Selline olukord soosib õhu vertikaalset transporti ja seega konvektsioonivoolude teket.
Äikese prognoosimiseks antakse hea ülevaade siin: http://estofex.org/
Õhumassi energiat saab hinnata kas sondeerimisandmetest või vaadata mudeli väljundit: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html
Sünoptiline situatsioon: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html

., 18.03.2012 14:01
Aitäh!

Jüri K., 18.03.2012 15:51
Palun.

margus, 29.03.2012 16:11
Mitte,et nüüd väga vinguda tahaks AGA kuigi elame parasvöötme kliimas siis millest sellised tohutud kliima erinevused näiteks lõunapoolsete maadega?
sisuliselt november-aprill on väga külm ja lumine ning ka siis ei taha lumi kuidagi kaduda.
Tekib tunne,et elame pigem kuskil põhjapoolusel sest kontrast lõunapoolsete parasvöötme maadega tundub kuidagi väga suur?
Millest nii suured erinevused?
*************
Korduse kustutasin ära. Vahel jah juhtub ootamatusi, võib-olla oli asi selles, et refreshi ei teinud vms.

Jüri K., 29.03.2012 16:13
Ilm ja ilmastik on sellised teemad, mis tekitavad väga palju emotsioone. Ometigi aga väljendavad need meie suhtumist ilmasse (atmosfääri seisundisse), ei enamat. Loomulikult ei saa pahaks panna, et inimestel ongi erinevad ootused ilma suhtes ja talve lõpul, kui külm ja pime aeg meie mail on juba kuid kestnud, soovitakse juba suvist sooja jmt. Vahel tulebki justkui ilm meile vastu, nagu juhtus 2007. a., kui märtsis valitses maikuule omane temperatuur, ent teinekord teeb talv veel trikke, nii oli 2002. a. (kui aastat õigesti mäletan) kevade esimesel päeval Tallinnas päike, aga tugeva kirdetuulega ja maksimumtemperatuur -7°C ning järgmine päev oli samuti päikeseline, kuid tuulevaikne ja maksimum juba -3°C jne. Möödunud aastal algas lume sulamine alles aprillis, mistõttu praegusel aastal on ilmastik oluliselt enam kevades. Vaatamata sellele, et aprilli algust prognoositakse nüüd külmaks ja mitme lumesajuga, näitavad hooajaprognoosid pikaajalisest keskmisest oluliselt soojemat aprilli. Eks näis, kas juhtub nii.
Ikkagi ma arvan, et Eestis ei tasu suvesooja oodata enne maikuud. Kuigi pea igal aastal on vähemalt sisemaal juba aprillis vähemalt 1-3 päeval maksimum 15...20°C, on selline temperatuur aprillis siiski suur erand, mitte aga reegel. Et lumi läheb Eestis märtsi lõpus või aprillis, on pigem reegel kui erand. Oluline on tähele panna seda, et piirkondlikud erinevused on suured, sest saartel või Edela-Eestis on lumi ammu läinud ja seal soojagi üle 10°C olnud, samas kui Kirde- või Kagu-Eestis võtab lume sulamine veel aega.
Kuigi palju ehk korratud ja kulunud, pean nõustuma väitega, et Eesti jääb loodusolude poolest mitmes mõttes piirialale, olgu siis botaaniliselt, geoloogiliselt või klimaatiliselt. Klimaatiliselt selles mõttes, et tegemist on üleminekukliimaga nii merelisuse kui sooja ja külma parasvöötme poolest (parasvöödet saab omakorda mitmel viisil jagada). Kevadisel ajal on seetõttu head tingimused nii tsüklonite siiajõudmisel kui mõne kõrgrõhkkonna pikaajaliseks püsimiseks, nii arktilise kui troopilise õhumassi kohalejõudmiseks. Näiteks 2007. a. kuumalaine märtsis oli troopilise õhu jõudmisest siiamaile põhjustatud ja seetõttu ulatus maksimumtemperatuur 22°C-ni. Tol aastal jõudis troopiline kohale uuesti mai lõpus ja siis oli paljudes kohtades nii ägedat äikest kui kuni 32°C-ni ulatuvat leitsakut. Sellele aitas muidugi kaasa tsüklon, mis paiknes Poola või mujal Kesk-Euroopa kohal.
Geograafilised tingimused, sh geoloogia, on taustsüsteem. Otsene põhjus selliseks ilmastikuks on polaarfront. Praegusel hetkel eraldab see Kirde-Euroopa talve Kesk- ja Lääne-Euroopa suvehõngulisest kevadest. Kui veel nädal tagasi paiknes polaarfront Eestist veidi põhja ja kirde pool, mistõttu jõudis siiagi sooja õhku ja algas lume kohati lõplik sulamine, siis nüüd paikneb see jälle meist edela pool, tõrjudes koos jugavooluga isegi Saksamaal kevadise ilma välja. Mida liikuvam on polaarfront ja mida lähemal see on, seda kontrastsem on ilmastik. Möödunud ööpäeval liikus üle Eesti polaarfrondil tekkinud tsüklon, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120329.gif. Selle järel on kehtestunud selgelt meridionaalne õhuvool põhjast, kust praegusel ajal tuleb teadagi enamasti külma, kuid südatalvel võib ka sooja tulla, vt hetkeolukorda http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html
Arvamus, et Eesti ilmastik sarnaneb polaaraladele, on hetkel küll liialdus (23.3.2012 räägiti meteopäeval Arktikast, tegin ka kokkuvõtte, loodan, et ilmub peatselt siin: http://horisont.ee/). Pigem tekitab sellise suhtumise väsimus talvest ja polaarfrondil pakutavad "kingitused", mis on sellise tüdimuse ja kevadeootuste õhkkonnas paljude arvates suisa sobimatud, kuigi ometigi klimaatiliselt täiesti normaalsed ja kohased. Viimane seetõttu, et Eesti jääb just sellisesse kohta, kus polaarfrondil on määrav mõju meie ilmastikule ja kontrastid on teravaimad kevadel, sest siis võib õhumass olla nii väga külm (südatalvine, 850 hPa pinnal -10°C või madalam) kui südasuvine (850 hPa pinnal +10°C ja rohkem). Viimane põhjustas 2000. a. aprillis ebatavalist leitsakut, loe näiteks http://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=1981337693286184060. USAs on sellised kevadised kontrastid polaarfrondil tornaadode tekkimise peamiseks põhjuseks.
Kokkuvõtlikult: polaarfront määrab eeskätt kevadel ja sügisel selle, kas ilm on suvine või talvine, kusjuures kevadel on erinevus suurem. Eesti jääb praegusel ajal just sellisesse kohta, kus polaarfront on sage külaline. Suvel taandub see põhja poole, talvel lõuna poole, kuid pole siingi mingit ranget reeglit.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam