•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

janek, 22.06.2012 20:36
aasta 2010 kuni jaanipäevani oli sarnane tänavusele,ei olnud suuri soojaperioode ja vihma tuli parasjagu.kui palju võib äikest see suvi tulla,siiani on üsnagi äikesevaene olnud

Jüri K., 22.06.2012 21:47
Jaa, sarnasusi 2010. a.-ga on päris palju, kuid sarnasuse taga võib-olla erinev tsirkulatsioon, ja nii võib tavainimene või lihtsalt ilmavaatleja, kes ei jälgi globaalseid protsesse, võib siin kergesti hakata paralleele tõmbama.
2010. a. oli üheks väga tähtsaks iseärasuseks kõrgrõhkkondade teke Venemaal, eriti blokeerivat tüüpi. See põhjustas mais kahenädalase kuumalaine ka Eestis. Kuigi sel aastal on Moskva ümbruses ja mujalgi Venemaal päris palju kuumasid ilmasid, äikest jmt olnud, siis blokeerivat ilmamustrit tekkinud ei ole.
Seetõttu oleksin ettevaatlik, sest kuigi pealtnäha on sarnasusi, siis on selle taga erinev mehhanism/õhuringluse skeem ja see ei anna seetõttu alust teha pikemaajalisi järeldusi.
Küll jah kasutatakse hooajaprognooside tegemiseks analoogaastate meetodit, olen siiski skeptiline selles suhtes, korrelaadid ei ole piisavalt tugevad (selle põhjuseks ilmselt asjaolu, et lihtsalt vaadatakse mingi näitaja käiku ja režiimi, kuid ei arvestata, millega see on seotud), kuid see võimalus on ikkagi väga põnev ja kasvõi niisama arutamiseks sobib ju väga hästi.
Äikeserohkust on minu meelest üpris raske seostada sellega, kas on soe või tavaline suvi. Ka soojal suvel võib ju olla vägagi pikki kuivaperioode ja seetõttu vähe äikest (2002. a.), kuid võib-olla ka palju äikest, kõik oleneb sünoptilisest situatsioonist. Sama on ka tavaliste suvedega, mida enamus nimetab jahedaks. Ometigi kui aluseks võtta keskmine temperatuur, vastab selline suvi täpselt keskmisele. Sellised suved võivad samuti olla äikeserikkad (1998, 2000) või äikesevaesed (1996, 2004).
Kui Eesti jääb lähiajal polaarfrondi tagalasse ja selline olukord püsib edaspidigi suvel, on ilmselt vähe äikest oodata. Polaarfrondi tagalas on valdavaks sellised piirkonnad, kus stratosfäärist laskub kuiv õhk ja see takistab äikeste arengut. Veelgi kaugem tagala, see oleks antud juhul Soomes või Rootsis, jääb juba sellisest tsoonist välja ja äikest on taas rohkem.

Tere jüri, 24.06.2012 21:41
Kas see troopiline torm Debby võib muutuda ka 2 kategooria orkaaniks või ainult 1 katergooria orkaaniks.(Või isegi 4,5 kategooria orkaaniks??).Ja kas usa inimesed peavad midagi kartma.(et kas võib tulla väga tugevaid tuuli ja üleujutusi ja tornaadosid.)???Mulle tundub, et see Debby on oma suunda muutnud.Tänud!

Jüri K., 25.06.2012 00:03
Tere,
ei mingit 4. või 5. kategooriat, "hea", kui üldse 1. kategooriagi välja veab, sest kese on juba üsna lähedal maismaale, lisaks tuulenihe.
Prognoositavad stsenaariumid lahknevad suuresti, seega ei saa praegu kindlalt öelda, kas liigub otse põhja, keerab läände (Texase poole) või läheb üle Florida. See süsteem võib ka mõni päev jääda üsna ranniku lähedale lahe kohale pidama, mida peetakse hetkel kõige tõenäolisemaks (üliaeglast liikumist võib niiviisi tõlgendada).
Aga väheusutav, et see kuigipalju tugevneb (1 kat max, võib ka troopiliseks tormiks jääda), sest süsteemi lääneosa erodeerib jugavool, mis ei lase konvektsioonil siirduda lääneossa. Kuigi on prognoositud, et tuulenihe väheneb, pole seda siiski eriti juhtunud. Tasapisi siiski muutub süsteem sümmeetrilisemaks.
Tugevad tuuled ja sademed on Kuubat ja Floridat juba mitu päeva kimbutanud (Florida lõunaosas kuni 110 mm sademeid 24 h) ja on mõnedest tornaadodestki teatatud (kaks tükki Floridas), nii et mitte ei pea kartma, vaid juba kardavad mõnda aega. Hetkel ongi olukord kõige hullem Floridas ja Louisianas, kuid ka Alabamas ja Mississippis.
Hoiatustega saate kursis olla
http://www.nhc.noaa.gov/text/refresh/MIATCVAT4+shtml/242041.shtml?
ja prognoositav intensiivsus+trajektoor
http://www.nhc.noaa.gov/graphics_at4.shtml?5-daynl#contents
*************
Täiendus 25. juuni päeval
Hetkel on troopiline torm Debby peaaegu paigal ja pole näha selle asukoha olulist muutust lähipäevil. Sügav konvektsioon kadus tsükloni ümbert ja selle intensiivsus nõrgenes. Süsteemi orkaaniks muutumist pole ette näha, kuid ilmselt ka mitte hajumist. Kui konvektsioon taastub, võib pisut tugevneda, sest tormi kese jääb ikka veel lahe kohale.

Merylin., 25.06.2012 21:36
Tere!
Kas oskad öelda mis ilma võiks oodata Lõuna-Eesti kanti 6-8 juuli?
Tervitades
Merylin :)

Jüri K., 26.06.2012 00:28
Tere,
kasutaksin siin T. Tanilsoo tabavat ütlemist, et selline prognoosimine on kui "läbi klaaskuuli tulevikku vaadata" või nagu James Spann ütleb, voodoo-maa. Seega ei ole sel mingit mõtet - isegi kui võtta aluseks väga heal tasemel mudelid, siis 60. laiuse ilmastik on nii muutlik, et nende antud info nii kauge tuleviku kohta on sama palju väärt kui teadmine, milline on sel ajal keskmine temperatuur, tuul või sajuhulk (tõsi, ma ei kasuta nö prognoosimisel eriti mudelite abi, sest need ei arvesta paljude aspektide ja nüansidega, mis Eesti puhul on tähtsad ja vastava analüüsi viin läbi nö käsitsi või enda tähelepanekutele tuginedes). Oskamisega ei ole siin midagi pistmist, vaid atmosfääri stohhastiline iseloom on selline, mis ei võimalda teaduslikult põhjendatud prognoose sellise aja peale teha. Niisama sportlikust huvist või nalja pärast - miks mitte, äkki lähebki täppi.
Troopikas on olukord veidi teine, seal on atmosfäär palju stabiilsem ja valdavalt barotroopne, nii et mitme nädala peale teinekord isegi saaks seal teha põhjendatud prognoose, aga 60. laiuste ilmastik on väga muutlik (barokliinne atmosfäär, polaarfont jmt), mistõttu isegi kahe-kolme päeva prognoos võib-olla ebausaldusväärne.
Lähem tulevik on aga selline, et ulatuslik tsüklon, mis Eesti ilma hetkel mõjutab, täitub ja kaugeneb alates tänasest (26. juunil on kese Eesti kohal) ning seetõttu hakkab vast 27. või 28. juunil ilm paranema. Hetkel on erakordselt kuum õhumass jõudnud Pürenee poolsaarele, nii et Portugalis ja Hispaania lõunaosas tõuseb temperatuur kohati üle 40°C. See kuum õhumass liigub järgmistel päevadel kirde poole, nii et nädala lõpus võib selle soojusest ka Eesti osa saada ja temperatuur koguni 25°C-ni tõusta, kuid isegi see pole kindel. Edasine on juba väga ebakindel, sest pigem ei liigu polaarfront Eestist eriti põhja poole ja seega selle läheduses peab ikka muutliku ilma ja tõenäoliselt praegusest soojema ilmaga arvestama.

Tere, 26.06.2012 11:14
Kui suur on täna äikese oht?

Jüri K., 26.06.2012 12:23
Tundub, et täna on viimase kuu aja soodsaimad tingimused konvektsiooniks. Äikese tõenäosus on kindlasti üle 90%, hoovihmaga peab aga päeva jooksul igal juhul arvestama. Mingit suuremat äikest ilmselt ei tule, sest konvektsioonitasapind ulatub napilt 7-8 km kõrgusele, mis on piisav, et võiksid äikesed kujuneda, kuid suureks äikeseks on vaja vähemalt 10-12 km kõrgusele ulatuvaid konvektsioonivoolusid. Nii et kord ühes, kord teises pilves on äikest, aga ei midagi erilist.

tere ja tänud!, 26.06.2012 21:52
Viimane küsimus.Kui suur on äikese oht homme??

Jüri K., 27.06.2012 00:50
Sisemaal, eriti ida pool, 90% lähedal või rohkem, kuid mis toimub rannikualadel ja mere kohal, on mõneti küsitav. 26. juunil kohta võib vaatlusele tuginedes öelda, et konvektsioon lähtus piirkihist. Seega võiks arvata, et merelt tulev õhuvool ei lase rannikulähedaste aladel õhul kerkima hakata ja sel juhul ei teki seal ka äikest. Samuti kannab läänevool arenevad pilved itta.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam