•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

anna, 04.07.2012 15:02
tere jüri

mul on üks küsimus mis on rünksajupilved?

Jüri K., 04.07.2012 16:32
Tere,
sissejuhatuseks tuleks kindlasti rääkida sellest, mis on üldse pilv, kuidas neid klassifitseeritakse ja millised on pilvede põhiliigid, sest selles kontekstis omab mõiste rünksajupilv tähendust. Väga pikalt ei hakka kirjutama, vaid esitan kiire sisutiheda ülevaate.
Pilvedele saab anda vähemalt kaks definitsiooni:
• (1) Pilved on kolloidsed süsteemid, mille moodustavad õhus hõljuvad veepiisakesed, jääkristallid või nende segu.
• (2) Ükskõik milline aerosooliosakeste kogum õhus, mis on piisavalt tihe, et oleks visuaalselt nähtav või mõne instrumendiga detekteeritav. Nii võib rääkida suitsu-, tolmu- või tuhapilvedest või nende hübriididest veeauru kondenseerumisproduktidega (Pyrocumulus, Pyrocumulonimbus).
Edaspidi räägin pilvedest esimese definitsiooni tähenduses.
Pilvi on võimalik mitmel viisil klassifitseerida olenevalt sellest, mis võetakse liigitamise aluseks: kui aluseks on võetud pilvede tekkimise ning arenemise protsessid, siis on tegemist geneetilise klassifikatsiooniga; kui pilveelementide suurus jt karakteristikud, siis mikrofüüsikalise ja kui pilvede välimus, siis morfoloogilise klassifikatsiooniga.
Pilvede klassifikatsiooni esitas esimesena Prantsusmaa loodusteadlane Lamarck, kuid tema pakutud süsteem ei sobinud rahvusvaheliseks kasutamiseks.
1802. aastal lõpus esitles amatöörmeteoroloog ja kveeker Luke Howard oma süsteemi, mis sarnanes Linné binaarsele nomenklatuurile. Algselt olid pilvede gruppide (modifikatsioonide), mida nimetatakse nüüd klassideks, nimetused cumulus, stratus ja cirrus ning lisaks nimbus, viimane neist rõhutamaks sademeid toovaid pilvi. Nimbust enam eraldi pilveks ega klassiks ei loeta, kuid on säilinud mõnede pilveliikide ees- või järelliitena. Howardi süsteem leidis kiire tunnustuse ja kehtib mõningate muudatustega tänini.
Tänapäevase pilvede klassifikatsiooni aluseks on pilvede (moodustumine), välimus ja aluse kõrgus. Pilvede klasse on neli, millest kolm esimest on määratud pilvede aluse kõrgusega, kuid neljanda klassi pilvedele on iseloomulik vertikaalne arenemine või väga suur paksus.
• Klassid: alumised, keskmised, ülemised ja vertikaalse arenguga pilved, kuid mõnikord nimetatakse neljanda klassina suure vertikaalse ulatusega pilvi, kuhu kuuluvad võimsate rünk- ja rünksajupilvede kõrval ka kihtsajupilved. Sel juhul paigutatakse madalad rünkpilved alumiste pilvede klassi.
• Pilvede põhiliike on kümme: kiudpilved (Cirrus), kiudkihtpilved (Cirrostratus), kiudrünkpilved (Cirrocumulus), kõrgkihtpilved (Altostratus), kõrgrünkpilved (Altocumulus), kihtsajupilved (Nimbostratus), kihtpilved (Stratus), kihtrünkpilved (Stratocumulus), rünkpilved (Cumulus) ja rünksajupilved (Cumulonimbus).
Konvektsiooni (ja turbulentsi) tagajärjel tekivad kiudrünk-, kõrgrünk-, kihtrünk-, rünk-ja rünksajupilved. Kiudrünk-, kihtrünk-ja kõrgrünkpilved võivad ka muul moel tekkida.
Äikese kujunemisest võtavad osa tavaliselt rünk- ja rünksajupilved, mõnikord ka kihtrünk- või (hästi soojas õhumassis) kõrgrünkpilved.
Kui õhumass tõuseb aeglaselt suurel alal, siis tekivad kiudkiht-, kõrgkiht- ja kihtsajupilved.
• Rünksajupilved kuuluvad vertikaalarenguga pilvede hulka, st et need tekivad ja arenevad küllalt intensiivsete tõusvate õhuvoolude tagajärjel, kusjuures need tõusvad õhuvoolud paiknevad troposfääris väga ebaühtlaselt ja piiratud alal, sageli taskutena. Rünksajupilved on üks kümnest pilvede põhiliigist, mis on välimuselt sageli rünklikud, kobrutava välimusega, väga kiiresti muutuvad, suure vertikaalse ulatusega, kusjuures ülemine osa peab sisaldama suures ulatuses jääkristalle, st on jäätunud ja põhjustavad hoogsademeid (hoovihma, hoolund, hoolörtsi, rahet, lumekruupe või jääkruupe), neis võib tekkida äike, võimalikud on tugevad tuulepuhangud (pagi), maa- või vesipüksi või tornaado teke. Rünksajupilvedele on tüüpiline organiseerumine, st koondumine suuremateks kogumikeks, kuid sel juhul pole nende rünklik välimus tihtipeale nähtav. Selliseid suuri kogumikke võib näha siin satpildil (kõige eredamad ja ümarad pilvetombud): http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
Rünksajupilvede tekkest. Soodsate tingimuste korral (piisavalt soojust ja niiskust, ei ole tõkkekihte, nagu isotermia või inversioon jne) hakkabki õhk kiiresti, vahel isegi tormiliselt taskutena tõusma. Kui see jõuab kondensatsioonitasapinnani, siis algab tõusvas õhus veeauru kondenseerumine. See tasapind on tavaliselt mõnesaja meetri kõrgusel, peaaegu samal kõrgusel, kus pilve alumine piir. Olenevalt tingimustest võivad esialgu tekkida vaid rünkpilved, kuid kui õhumass on labiilne ja tõusvate õhuvoolude kerkimine pole takistatud, siis ulatuvad pilvede tipud üha kõrgemale, kuni jõuavad troposfääri keskossa (5-6 km kõrgusel aluspinnast), kus on temperatuur juba -20°...-30°C. Selle juures algab veepiisakeste jäätumine ning jääkristallide teke – pilve tipp (ülemine osa) jäätub. Kui pilve tipp jõuab umbes 7 km kõrgusele või kõrgemale, siis võib oodata ka äikest. Alati siiski sellist arengukäiku ei näe, nii mõnigi kord tekivad rünksajupilved peidetult (maskeeritult) teiste pilvede, näiteks kõrgkiht- või kihtsajupilvede, sees. Siis ei näe rünkpilvestaadiumit, vaid võib-olla ainult taeva tumenemine ja sakmeliste pilvetükkide ilmumine märgatav.
Rünksajupilvedest on põhjalikumalt siin: http://ilm.ee/index.php?46319, sealt leiab ka fotosid, samuti kirjeldused, kuidas need arenevad ja rünkpilvedest.

Paide, 05.07.2012 10:07
Tere jüri!

Ma märkasin, et laupäeval võib minna päris suureks märuliks.Ma elan Paides ja ma tahaksin teada, et kas ma pean oma kodukohast eemale minema, et jälgida seda, või ma võin enda kodukohas näha ka seda märulit??(et kas siis paide jääb ka suure äikse võimaluse alla)
Milleks peaksid inimesed eestis valmis olema?? (kui see peaks juhtuma olukord võib muutuda).
Vb ma kirjutasin liiga vara, kuna aega on veel 2 päeva.
Aitäh!

Jüri K., 05.07.2012 12:16
Tere,
väga ohtliku ilma võimalus on kõikjal Eestis, seega minu meelest vahet pole, kas olete Narvas, Paides või Pärnus. Väga suurte tormide ajal liikumine, sh äikesejaht jmt on ebasoovitav. Iseasi, kui varem vaadatakse mingi koht välja ja siis jälgitakse looduse vaatemängu.
Lääne pool võib kõige hullem olla 7. juulil, aga ida pool 8. juulil. Kõige tõenäolisemalt liiguvad äikesekolded lõunast põhja, 8. juulil võib-olla kirdesse.
Jah, kaks päeva on küll ees, aga minu meelest võib üsna kindlalt rääkida, et vähemalt konvektiivselt ohtliku ilma potentsiaal on väga suur. Juba praegu on väga niiske õhumass Eesti kohal (kastepunkt 14°-16°C), lisaks saabub kõvasti soojust juurde.
Mis on peamised ohud, see selgub võib-olla alles 7. juuliks, sest sünoptiline olukord ja õhumasside omadused muutuvad pidevalt. Tõenäolisem on rohked sademed, rahe ja pagid. Tugevate pagide tekkeks peaks troposfääri keskosas olema kuiva õhu taskud. Kui vaadata siia liikuva õhumassi omadusi ja vertikaalprofiile, näiteks möödunud öise Poolas teostatud sondeeringu termodünaamilisi diagramme, siis on näha kuiva õhu taskud, vt http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=PDF%3ASKEWT&YEAR=2012&MONTH=07&FROM=0500&TO=0500&STNM=12374
Pean oluliseks veel mainida, et täna pole mingit äikest mõtet oodata. Ka homme, st 6. juulil, on äikese ootamine kahtlane, alles 6. juuli õhtul hakkab tasapisi tekkima äikese võimalus. Tänased sademed kannavad aga laussademete iseloomu ega pakub midagi huvitavat.

K, 06.07.2012 16:54
Kas siis Pühapäeval tuleb Ida Eestis torm ???

Jüri K., 06.07.2012 17:06
Tormi all tuleb siin mõista kindlasti suvetormi, mis on konvektiivse päritoluga nähtus.
Teie küsimus eeldab kindlat vastust (ei või jah), kuid seda anda ei saa. Saab vaid öelda, et märkimisväärne võimalus suureks äikeseks on 7. juulil rohkem lääne pool, 8. juulil ida pool, kuid kuna õhuvoolu suund aja jooksul muutub, siis peab arvestama sellega, kuhu võimalikud tekkivad äikesekolded võivad liikuda.
Täna, st 6. juulil, oleksid need väheliikuvad, sest juhtvool (õhuvool 700 hPa pinnal) on praktiliselt olematu. 7. juulil on juhtvool ilmselt lõunast või kagust, seega liiguvad äikesekolded põhja. Pühapäeval võib tegemist olla frontaalse äikesega, selle tõenäolisim liikumissuund ongi edelast kirdesse.
Aga homme saab kindlasti olukorda täpsustada ning võib kindel olla, et konvektiivsete nähtuste puhul ei saa praktiliselt päris viimase hetkeni kunagi kindel olla, mis võib või ei hakka juhtuma.

K, 06.07.2012 18:11
Ootan hommset .

Jüri K., 06.07.2012 19:34
Hästi, annan siis (laup hommikul või lõuna paiku) siia ka täpsema ülevaate, mis ees võib seista.
Võimalik, et hakkan kajastama toimuvat jooksvalt oma blogis (http://ilmjainimesed.blogspot.com/) või teema siia samasse (ilm.ee) jooksva ülevaate, näiteks detsembris kasutasime sellist varianti, vt http://ilm.ee/index.php?49667
*************
Täpsustus: otsustasingi panna pidevalt täieneva ilmainfo siia üles: http://ilm.ee/?510414, lisaks on seal vihjeid, kus on täna suurem võimalus äikeseks.
*************
Tundub, et kõrgrünkpilvede abil äikese kohta vihjete hankimine on end õigustanud, sest äike on jõudnud Lääne- ja Pärnumaale ning Eesti loodeniurka. Peatselt jõuab sooja frondi äike ilmselt Tallinnasse.

......................................................................................., 07.07.2012 08:52
Tere

Kas on selgunud mis kaasnevad tänaste ja homsete äikestega.

Jüri K., 07.07.2012 13:02
Täna on äikest peamiselt Lääne-Eestis ja saartel, mandrile eriti ei jõua midagi, õhtul võib alles olukord muutuda. Põhiliseks ongi intensiivne äike, paduvihm. Rahe kohta teateid pole tulnud.
Ilmselt homme on pagide võimalus ka, kuid muud asjad (korralik äike ja intensiivne vihm) on samad mis tänagi. Soovitan jälgida live´i: http://ilm.ee/?510414, sinna pannakse asjakohane info üles.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam