•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

fsdz, 11.07.2012 17:42
Lõpetuseks: Aga kus Eestis on homme suurim äikeseoht?

Jüri K., 11.07.2012 19:46
Pakuks, et Mandri-Eestis, saartel on võib-olla veidi väiksem, aga peab siiski märkima, et ikka vähemalt 90%, st et äikest on ilmselt laialdasel alal. Kui tugevad ikkagi need äikesed on, jätan lahtiseks, ei tahaks ennatlikke järeldusi teha, kuid siiski on küll olemas potentsiaal tõsisteks äikesetormideks. Igal juhul sama õhumass, milles on väga suured äikesed hetkel meist edela pool, on homme siin, neid äikeseid näeb hetkel siin: http://www.sat24.com/scan
Otsustasime ka ilm.ee-s ikkagi uudiste- ja tähelepanekute voo, nagu nädalavahetuselgi, teha: http://ilm.ee/?510431

janek, 14.07.2012 13:48
kas käesolev juuli kujuneb viimase 50 aasta vesisemaks?kohati on juuli sajunorm juba kõvasti ületatud,minu kodukandis veel ilmselt mitte,sest siin oli ikkagi mitu kuiva päeva järjest.olen lõuna-eestis.

Jüri K., 14.07.2012 16:22
Eks siin mängib oma rolli see, kuidas me varasemaid aastaid mäletame, enda subjektiivsed kogemused, samuti peab arvestama, et paikkondlikud erinevused on väga suured, seetõttu tuleks olla selliste väidetega ettevaatlik.
Näiteks 2004. a. juuli oli sademete poolest Tallinnas ekstreemne, sest tollase laulupeo ajal juuli algul sadas kolme päevaga kuunormi jagu vihma ja teine kord kuu lõpus, kui kahe päevaga sadas 145 mm (juuli keskmine 79 mm)! Kuu jooksul sadas kokku Tallinnas 268 mm, mis teeb 3,4 juulinormi. Kuusikul sadas tol juulis 147 mm, jäädes teisele kohale. See juhtum on mul selgelt meeles, sest kogesin seda ise. Näiteks suvilas (Laitses) olles nägin, kuidas inimesed käisid suvalistel põldudel ujumas, sest vesi ulatus kohati üle pea ja käisin ka ise seda ainulaadset (?)võimalust kasutamas. TV3 uudistes tituleeriti see sajandi vihmaks.
Üks teine juhtum (pole küll juuli, aga suvekuu ikka): 2003. a. 5. augustist kl. 11 kuni 6. augustini kl. 11 sadas Jõhvi ilmajaama mõõtmiste põhjal 131 millimeetrit ja kui juurde arvestada hoovihmasid 9. augustini, siis koguni 180,2 mm ehk üle kahe korra rohkem, kui on augustikuu pikaajaline keskmine sademete summa Jõhvis. Ja ega need sademed ei jäänud seal augustis ainsaks. Küllap vähemalt kohalikud mõtlesid taas, et pole aastakümneid midagi säärast olnud.
Eesti ööpäevane sademeterekordiks loetakse 148 mm 4. juulil 1972 Metskülas Saaremaal. See rekord on küll viimasel ajal kahtluse alla seatud.
Need on ainult üksikud silmapaistvad juhtumid. Viimati oli selline Lääne-Eestis 7.-8. juulil, kui kohati sadas ööpäevaga üle 100 mm, samal ajal, kui on kohtasid, kus on ainult mõni mm sadanud, tõsi, viimase paari päeva sademed on ka kuivematesse kohtadesse jõudnud. Nendest mõnest mm on mulle teada andnud inimesed, kes elavad Lõuna-Eestis, seega samas piirkonnas, kus teiegi. Seega on pilt väga kirju ja varieerub juba väikeste alade kohta kõvasti, isegi mitmekordselt. Eks augustis saame näha, kas oli siis kuidagi erakordne juuli või mitte. Praegu muide ei ole alust öelda, et on üle Eesti tegu aastakümnete sajusema juuliga.

tere, 14.07.2012 17:46
Kui tugevad tuuleiilid võivad eestit tabada homme ja esmaspäeval??

Jüri K., 14.07.2012 23:33
Kõige tõenäolisemalt kuni 15 m/s (puhangud miks ka mitte kuni 20 m/s), aga sedagi vaid merel, sisemaal on tuul ilmselt nõrgem. See on seotud areneva osatsükloniga, mis liigub üle Eesti. Tuul tugevneb siis, kui selle kese eemaldub Eestist, sest tsüklonite lõunaosas on suurim õhurõhugradient, seega kuskil pärastlõunasel ajal ja õhtu poole. Tegu siis tsüklonaalse tuulega.

john, 16.07.2012 11:05
Tere Jüri!!!
Vaatan aknast välja ja must masendus tuleb peale.
Ütle,kas Sina vähemalt näed mingit suvemoodi asja tulemas?

Jüri K., 16.07.2012 14:17
Tere!
Hiljuti leidsin päris vahva kommentaari Eesti suvede kohta: "Eesti suve kaks võimalikku väljundit - A ropult palav; B ropult märg." Eks see ole muidugi utreeritult öeldud, ent ometi on midagi tabavat selles.
Kui me mõtleme ajas tagasi, siis on praegune ilmastik sarnane 2004. või 2008. a. suvedele (üldse on täheldatud 4 aastat tsüklit ilmastikus, mis sai 1996. a. alguse, kahjuks pole seda lähemalt uuritud). 2004. a. saabus puhkajatele sobiv ilm augustis, kuid 2008. a oli kõige soojemal juulipäeval 24°-26°C sooja ja ainus kuum päev oli 17. august, kui oli mõnel pool üle 30°C ja rohkem puhkuseilma polnudki. Seega on täiesti võimalik, et suve kõrghetked on juba möödas, sest 7.-8. juulil oli ju kuni 30°C ja mõnel pool lauspäike kaks päeva järjest.
Teine võimalus, mis juhtus nii 2004. kui 1996. a., on see, et puhkuseilmastik saabub augustis. Mõlemad stsenaariumid võivad realiseeruda. Kuna polaarfront on Eestist nädala jooksul taas lõuna poole liikunud, siis on vähetõenäoline, et lähemad paar nädalat tänasest kuigivõrd erinevat ilma toovad. Polaarfrondist niipalju, et selle asukoht määrab, kas on aastaajale kohane või mittekohane ilmastik. Seega võib suure tõenäosuse jääda vähemalt juuli kõrghetkeks 7.-8. kuupäeva ilm. Augustist on praegu veel vara rääkida.
Paar sõna enda arvamusest-suhtumisest Eesti ilmastikku. 2010. ja 2011. a. olid erakordselt soojade suvedega. Seetõttu on minu meelest palju tahetud, et kolmas samasugune tuleks ka otsa. Niikaua, kui Eesti pole geograafilist asukohta/kliimat muutnud, ongi siinsele kohale normaalne, et mõned suved on liiga palavad (peamiselt kõrge niiskuse tõttu), teised enam-vähem ja mõned jahedad või liiga sajused. Ei saa päris nii olla, et aasta-aasta järel tulevadki nn Vahemerelised suved. Neid on viimase 15 a jooksul ikka päris palju olnud, näiteks 1999, 2001, 2002, 2003, 2006, 2010 ja 2011, kusjuures 2001, 2003 ja 2006 oli tõeliselt palav just juuni lõpp ja eriti juuli. 2007. a. olid kuuma ilma perioodid jaotatud kahte ossa: mai lõpp ja august. Kõige erakordsemaks võib vast 2002. a. suve pidada, sest see oli tõeline päikesesuvi kevadest sügiseni, ainult juuni keskel oli lühike jahedam ja sajusem periood, kuid juulis algas periood, kui Lõuna-Eestis ei sadanud 40 päeva järjest.
Kindlasti on vihmane ilm nauditav. Hetkel viibin suvilas (siin on üllatavalt hea netilevi) ja päris vahva on jälgida sügisest taevast suvesüdames ja kummikutega tatsata poris ning proovida ujumist mõnes põllu madalamas sopis. Iga suvel ju sellist võimalust ei ole, miks siis mitte seda nautida?

john, 16.07.2012 15:57
Tänud vastuse eest Jüri!Et sul suvilas igav ei hakkaks ,siis esitan veel mõned küsimused.

1)Kas polaarfrondil ja NAO indexil on mingit seost?Vaatasin ,et NAO index on alates 1 juunist järjekindlalt miinuses olnud.Kas siit saab järeldust teha ka selle aasta talve kohta?

2)Ütleme ,et praegune suve ilmapilt sarnaneb 2004 ja 2008 suvele.Kas nendel aastatel oli ka sügisel-talvel mingisugune sarnasus?

3)Kas koostad endale ka mingiks perioodiks ilmaprognoose(näiteks kuu ette jne)?
Kui jah,siis kui palju on täppi läinud.Eesti kliima on niikuinii sünoptikutele üks suur väljakutse.Kas plaanid hakata ka avalikult prognoose koostama (nagu näiteks M.Kaasik)?

Jüri K., 16.07.2012 17:27
Igav nüüd küll ei ole (ilmselt tunnete ise huvi, ei ole usutav, et nö igavuse peletamiseks küsite), eks saab pilvi jälgitud ja siis jälle veidi siseruumides toimetatud jne, aeg-ajalt kiikan ka arvutisse, kas on midagi uut. Praegu juhtus see moment ja vastan siis nüüd järgemööda.
1. Jah, muidugi on, sest polaarfront on peamine koht, kus arenevad kesklaiuste (parasvöötmelised) tsüklonid.
NAO indeksil on mitmeid definitsioone, aga kõige lihtsama ja arusaadavama määratluse kohaselt on NAO lihtsalt Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi õhurõhu vahe. Mida suurem see vahe on, seda positiivsem NAO. NAO indeks peaks näitama ära õhuvoolu tugevuse Atlandilt mandrile ja seega on sajuse ilmastiku ja talve pehmuse mõõdupuuks (korrelatsioon on tugev).
Olemas on ka komplekssed matemaatilised määratlused, mille kohaselt NAO on teatud rõhuvälja funktsioon, kuid sel juhul pole see Arktika ostsillatsioonist just kuigivõrd eristatav. Edasi NAO kohta lugege siit:
http://ilmjainimesed.blogspot.com/2012/06/nao-indeksist.html ja jätkan polaarfrondi seoste kohta.
Kuna polaarfrondil arenevad ja tekivad tsüklonid, siis on järelikult selle mõjualas õhurõhk madalam, kui mõjualast väljas. Seega, kui juhtub nii, et polaarfront ja sellel tekkinud tsüklonid satuvad Islandi peale, siis on NAO positiivne, sest rõhuvahe võrreldes Assooridega on küllalt suur ja õhuvool on suunatud ookeanilt mandrile. Kuidas siis nüüd olukord on? NAO on negatiivne, aga ometigi on silmapaistvalt hästi polaarfront välja kujunenud, pidevalt tekivad läänetsüklonid, mis toovad Euroopasse jahedust ja niiskust. Ei lähe ju justkui kokku negatiivse NAO indeksiga. Tegelikult olen võtme ülaloleval lingil olevas blogipostituses juba andnud – rõhutsentrid ei taba vaatlusjaamu, mistõttu on näivalt NAO indeks negatiivne, tegelikult ma loeks dünaamilist NAO indeksi kontseptsiooni arvestades indeksi positiivseks. Ka siit on hästi näha, et Islandi kohal ei ole õhurõhk madal, vaid madalrõhuvöönd on lõuna pool:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html. Seega päris nii lihtne asi ei ole, et vaatame indeksitabeleid ja nii ongi, nagu seal kirjas.

2. Kõik, mis puudutab suve ja talve seoseid, on minu meelest ammendavalt seletatud ära siin: www.physic.ut.ee/~mkaasik/Geo03MK.doc Kui ei viitsi lugeda, siis kokkuvõtlikult: leitud on küllaltki tugev korrelatsioon juuli ja järgneva veebruari temperatuuride vahel. Minu arvamus on selline, et loen seda seost siiski oma plaanide arvestamise seisukohast ebaoluliseks, st et kui olen leidnud enda või kellegi arvates mingi seose aastaaegade vahel, siis ei hakka ma ikkagi plaane selle alusel tegema ja lasen ajal näidata, mis tuleb. Ikkagi on ju 30-40% ka arvestatav tõenäosus.
Mulle on silma jäänud ka soojade suvede ja külmahambaga talvede omavaheline seos: kui on vähemalt üks eriti palav suvekuu, siis on mingil talvekuul märkimisväärne külmalaine. Keskmiste/jahedate suvede puhul pole nagu märganud, kuid ma ikkagi ei arva, et see midagi tähendab. Tuleb selline aastaaeg nagu tuleb. Viriseda siin ei ole küll vaja, sest loodus on selline ja toimib lihtsalt niiviisi.

3. Jah, ma teen analüüse enda tarbeks ja kui keegi küsib, siis võin jagada saadud tulemusi. Avalikult niipalju, kui panen siia: http://ilmjainimesed.blogspot.com/, mingit ametlikku prognoosisaiti küll ei kavatse teha. Kes tunneb huvi, see võib ju küsida ja eks ma siis jagan.
Enda tarbeks koostatavad analüüsid põhinevad peamiselt ilmakaartide ja satelliidipiltide jälgimisel ning mõtlen siis stsenaariumid peas läbi, mis võib toimuma hakata. Enamasti mõtlen kaks-kolm päeva ette, kuid vahel on eraldi küsitud ka mitme nädala kohta, siis kas lihtsalt ütlen, et samahästi võib vaadata kristallkuuli või küll teen mingi väljavaate, aga märkusega, et seda ei saa tõsiselt võtta. Seega 2-3 päeva maksimum. Mudeleid vaatan alles siis, kui olen analüüsiga jõudnud lõpuni, et mitte lasta kõrvalisi mõjutusi sisse. Vahel aga ei viitsi analüüse teha ja nii võib jääda mitu päeva või nädal hoopis mingite muude tegevuste tarbeks, kõik sõltub sellest, mis parajasti on mõttes, mida ilm pakub, mis sündmused toimuvad jne, seega võtan täiesti vabalt.
Kõige enam pakub mulle huvi teha ülilühiajalist prognoosi, see on kohalike tunnuste järgi. Parimad on selles osas pilved ja eriti äikese osas, aga saab ka muid nähtusi kuni üheks ööpäevaks ette vaadata. Ma arvan, et kui tarbija poleks lihtsalt passiivne ilmateadete tarbija, nagu ta kipub olema, vaid mõtleb kaasa ja kombineerib ilmateate enda tähelepanekutega loodusest, tõuseb ilmateadete kvaliteet kuni 2 päevaks märkimisväärselt. Suurim mõju on siiski lähimale 6-12 tunnile.
Kõige parem katse, kuidas selline asi toimib, oligi aastane teenistus Eesti Kaitseväes, sest enamasti sain toetuda ainult sellele, mida oma silmaga näen. Läks ikka küll täppi, kuid muidugi mitte alati. Suvel on kergem prognoosida kohalike tunnuste järgi, täpsus oli 80-90% ööpäeva kohta, aga sügisel ja talvel raskem, sest pilved sisaldavad vähem infot. Mis puutub äikesesse, siis eksimus asukohas oli vahel mõnikümmend km (1/3-1/4 juhtumitest ööpäeva ette arvestades).
Paar sõna EMHIst ja välismaistest portaalidest. Eks ole ju lõhe EMHI ja välismaiste portaalide usaldusväärsuse vahel. Peamiseks lõhe allikaks ongi ilmselt tarbijate passiivsus ja välismaiste portaalide pakutavad täpsed asukohad, mille kohta saab ilma vaadata. Olen Tallinna ja Tartu kohta uurinud seda ja ei saa väita, et EMHI on halvem. Võib-olla mõne koha kohta sobivadki välismaised allikad rohkem, ei tea, sest külasidki Eestis ju üle 4000 ja on selge, et kõikide kohta ei saa teha põhjalikku analüüsi. Eesti Ekspressis ilmus sellekohane uudis, vt täpsemalt http://ilmjainimesed.blogspot.com/2012/07/ilmaprognoosimisest-ja-ilmaportaalid.html

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam