•  

Esita Jürile meteoroloogiaalaseid küsimusi!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

KL, 20.07.2012 17:15
MIs Tähendab CAPE ja PCAPE ??

hg, 20.07.2012 18:58
Kui suur on homme äikese võimalus???

Jüri K., 20.07.2012 22:05
Mõlemad küsimused vastan korraga.
1. CAPE on atmosfääri potentsiaalse energia näitaja, täpsemalt see energia, mis vabaneks, kui õhuosake lükataks vertikaalselt mingile kindlale kõrgusele ehk tegu on arvutusliku suurusega. Positiivne CAPE näitab, et tõusvad õhuvoolud on võimalikud, kui CAPE puudub, siis ei saa konvektsioonivoolud areneda. Äikeste tekkimise korral on CAPE tavaliselt vähemalt 200-300 J/kg.
Siiski üksnes lihtsalt kättesaadava energia olemasolust troposfääris konvektsioonivooludeks ei piisa. Näiteks võib piirkihi kohal olla tugev inversioon, mille tõttu ei hakka pilved arenema (ei teki konvektsiooni) või hakkavad siis, kui inversioon laguneb (intensiivsete äikeste jm ohtlike nähete põhjus USAs). Koos CAPE tuuakse ka LI (lifted index). See on tõusva õhuosakese temperatuuri erinevus võrreldes ümbritseva keskkonnaga. Kuna atmosfääris toimuvaid liikumisi vaadeldakse enamasti toimuvat adiabaatilistena, st liikuv õhk ei vaheta ümbritsevaga soojust, siis saab rääkida ka sellistest temperatuurierinevustest. Pilvede tekkimisel osalev õhk liigub mõne tunniga või ööpäevaga, mis on piisavalt kiire, et selline protsesside adiabaatilisuse eeldus kehtiks. Kui LI on negatiivne, siis on tõusev õhk soojem kui ümbritsev keskkond ja see on taas viide konvektsioonile, kui positiivne, siis jahedam ja konvektsioonivoolud ei saa areneda. LI ja CAPE on omavahel seotud, sest positiivse energiaga (CAPEga) õhumassis on LI tavaliselt negatiivne ja vice versa.
CAPE üldisel kujul määratakse termodünaamiliselt diagrammilt olekukõvera ja temperatuurikõvera järgi, integreerides õhuosakese üleslükkejõudu kondensatsioonitasapinnast kuni konvektsioonitasapinnani. CAPE saab leida muidugi ainult siis, kui olekukõver lõikub kuskil temperatuurikõveraga. Lõikumisel tekib kõveratega piiratud ala, mille pindala sisuliselt CAPE ongi. Kui selline ala jääb temperatuurikõverast paremale, siis selle pindala on (positiivne) CAPE, kui vasakule, siis negatiivne CAPE ehk CIN – energiahulk, mis takistab õhu tõusmist aluspinnalt esimese inversioonini. Hommikusel ajal on sageli, eriti sooja õhu advektsiooni korral, olemas ka CIN, kuid päevase soojenemise käigus võib see kaduda. Kui on jahe ja hoovihmadega (hästi segatud) õhumass, siis CIN enamasti puudub, reaalsuses tähendab see rünkpilvede arengu algust juba hommikul.
Et juttu paremini mõista, selleks on vaja näidisdiagramme, ühe panin siia: http://tinyurl.com/cwt4uh5
See on Harku aeroloogiajaama kohta käiv termodünaamiline diagramm 1. juuli 2011. öö kohta. Seal on näha kolm joont: must jäme näitab niiskuse jaotust atmosfääris, täpsemalt kastepunkti vertikaalset käiku, punane temperatuuri vertikaalset käiku (nimetatakse stratifikatsioonikõveraks, aga ma nimetan siin seda temperatuurikõveraks) ja helesinine on olekukõver, mis iseloomustab tõusva õhu (õhuosakese) temperatuuri muutust vertikaalselt ehk püstsuunas. NB! Punane on õhutemperatuuri ehk keskkonna temperatuurikäik ja helesinine õhuosakese temperatuuri muutumine, mitte neid segi ajada!
Kui tahame hinnata õhumassi energiat ja arvutada CAPE, siis selleks peame vaatama, kuidas need kõverad jooksevad – kui olekukõver temperatuurikõverast paremalt, siis on energia positiivne ja saab arvutada CAPE, kui vasakult, siis negatiivne, CAPE pole ja tõusvad õhuvoolud ilmselt ei arene. Eraldi teema on piirkihiga (esimesed sajad meetrid kuni ligi 2 km, oleneb olukorrast), kui seal liigub olekukõver esmalt vasakult poolt temp.kõverat, aga siis lõikub viimasega, siis on see märk CIN ehk negatiivse CAPE ja seega ilmselt inversiooni olemasolust. Konkreetselt sellele diagrammil on näha, et õhuosakesed ilmselt piirkihist kerkima hakata ei saa, sest CIN on üpriski märkimisväärne, aga piirkihist (inversioonist) kõrgemalt saaks küll konvektsioon tekkida. Täpselt nii oligi – rünkpilved ja äike arenesid tol ööl 2 km-st kõrgemal, ma nimetan seda konvektsiooni kõrgrünkpilvede ehk castellanus-tüübiks.
CAPE on siiski üldmõiste ja tegelikult on olemas mitut erinevat CAPE tüüpi, sest selle arvutamisel saab arvesse võtta mitmeid asjaolusid ja oleneb ju see ka sellest, millise atmosfäärikihi kohta või korrektsemalt, millise õhuosakese kohta üldsegi arvutuse teeme. Alustada tuleb õhuosakesega, millel on sama temperatuur ja niiskusesisaldus, kui ümbritseval õhul. Kui CAPE arvutamisel lähtutakse õhuosakesest, millel on samad näitajad kui paari meetri kõrgusel aluspinnast, siis nimetatakse saadud suurust SBCAPE (surface based), kui aga õhuosakesest, millel on mingi õhukihi keskmine segusuhe ja potentsiaalne temperatuur, siis MLCAPE (mean layer), kusjuures täpsustatakse, millise kihi keskmised on arvestatud jne, neid tüüpe on tõepoolest päris palju. Pole kahjuks kohanud sellist nagu PCAPE.
2. 21. juulil on üle pika aja mõningal määral arvestatav äikesevõimalus, sest Eestisse saabub täiendavat niiskust, mille toob läänest-loodest saabuv madalrõhulohk (tsüklon ise on Valgel merel). Sama lohuga on seotud ka külm front, sest loodevoolus saabub täiendavat jahedust. Seegi aitab õhumassi labiilsemaks muutumisele kaasa. Äikesevõimalust hindaksin suuremaks sisemaal, sest päevasel ajal on meri ikkagi pigem konvektsiooni takistav tegur. Kõige tõenäolisemalt on tegu hoovihmade päevaga, mõnedes pilvedest siis äikest. Aga eks näis, mida laupäev siis toob.

steven, 23.07.2012 15:58
Kui tugevaid tuuleiile võib täna esineda.
Siin oli päeval üpris tormine, aga praegu on vaikne ja sajab uduvihma.

john, 23.07.2012 17:05
Jüri,

Mida oskad ütelda saabuva sooja õhumassi kohta.
Kas polaarfront on vahepeal kuhugi liikunud?

Jüri K., 23.07.2012 17:35
Tere, vastan siis järgemööda. Vabandan, et vastused viibisid mõni tund, kuna tegemist palju, kuid aega leian ikka.
1. Vaatlusandmeid pole jõudnud uurida, kuid näib, et rannikualadel on võimalik üle 20 m/s, sisemaal kuni 15 m/s, kuid see tuul nõrgeneb tasapisi õhtu ja öö jooksul. Ilmselt kõige tugevam tuul on juba möödas, sest õhurõhugradiendi maksimum on Eesti kohal või juba itta eemaldumas.
2. Tõepoolest, nii kui polaarfront liigub Eestist põhja poole, on kohe kuumus platsis, nii juhtus 7.-8. juulil, kuid seejärel liikus see taas lõuna poole ja ilm jahenes ja läks väga sajuseks.
21. juuliks jõudis Islandi kohale erakordselt intensiivne (970 hPa) tsüklon, mis tõmbas troopilise õhumassi ookeani kohalt kaugemale põhja poole, isegi Fääri saarteni. Tsükloni lõunaservas kujunes välja suur meridionaalne temperatuurigradient ja seetõttu tekkis 40.-50. laiustel hästi väljakujunenud polaarfront. Sellel areneb välja ilmselt looge, mis jääb Eestist põhja poole ja seetõttu pääseb palav õhumass ka Eestini. Esialgu väga kuum ei ole, sest jääme üsna sooja õhumassi piiri peale (polaarfront jookseb Rootsi keskosast üle Soome Karjalasse), kuid ikkagi on märksa soojem, kui möödunud ligi paar nädalat. Et soe õhumass jõudis piisavalt suurte laiusteni, võimaldabki läänevoolul soojust tuua. Kui nüüd polaarfrondi looge areneb suuremaks ja Eestist ida või kirde pool tekib uus kõrgrõhkkonna keskus (või liigub kese sinna), siis asendub läänevool lõunavooluga ja päris kuum õhumass (maksimum 30°C või enamgi) jõuab Eestisse.
Polaarfronti on siit suurepäraselt hästi näha (valge tsonaalne pilvevöönd): http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
Graafiliselt on front märgitud siin:
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120723.gif
*************
Lisan siia veel ühe kommentaari: keegi küsis umbes nädala eest või nii, et kas on tulemas suvist ilma (mõeldud oli puhkajate ehk kõrgsuve). Sel hetkel ei paistnud küll kuskilt midagi, aga kui see Islandi tsüklon välja ilmus, muutus kõik järsku. Seetõttu ongi tabavalt öeldud, et üle 5päevased prognoosid on kristallkuuli vaatamine või koguni kaasaegne okultism. Seetõttu on 60ndatel laiustel nii pikalt ette prognoosimine igal juhul täiesti spekulatiivne. Troopikas on atmosfääri dünaamika teistsugune ja seetõttu on seal isegi mitmenädalased prognoosid tihti õigustatud.
Lisan veel niipalju, et see suur soe võib-olla väga ebastabiilne, eriti põhja pool, sest ikkagi ei ole näha, et tekiks mingit blokeeringut, mis tagaks pikalt püsiva sooja päikeselise ilma, vaid võib-olla vabalt nii, et paari päeva pärast on väga soe ilm ka põhjarannikul, aga siis hoovihmadega soe taandub ja kui nädala lõpus liigub või tekib uus antitsükloni kese Eestist ida või kirde poole, tuleb juba päris kuum ilm, kuid ilmselt ei ole tegu blokeeriva antitsükloniga, nii et see palavus asendub siis jälle päeva või kahe jooksul mingi teise ilmaga (jahedama või sajusemaga).

Tere Jüri K, 24.07.2012 11:09
Ma vaatasin igasuguseid äikese ennustus kaarte ja märkasin, et reedel 27.07 , laupäeval 28.07, pühapäeval 29.07 ja esmaspäeval 30.07 on väga suur äikeseoht!
Kas see vastab tõele?
Äkki ma küsin liiga vara.Aga mis siis praegused ennustused ütlevad?

Tere Jüri K, 24.07.2012 12:55
Mul jäi mainimata ka Teisipäev 31.07

Jüri K., 24.07.2012 13:29
Jah, nädala lõpus kujuneb sarnane sünoptiline situatsioon 7. juulile, kui Eestist põhja pool tekkis uus antitsüklon ja see eemaldus Venemaale. Samal ajal suurenes madalrõhkkonna mõju Läänemere ja selline olukord on soodne äikesteks.
On võimalik, et tekib suur vastasseis troopilise ja polaarse õhumassi vahel, sellisel juhul tekib kuskil Läänemere regioonis uus tsüklon ja kui Eesti jääb selle sooja sektorisse, on oodata erakordselt lämbet ilma, eks äikese tõenäosus ole ka suur, aga selle täpsustamiseks on kahjuks liiga vara. Vast tasub paar päeva oodata, siis on selgem, mis võib tulla.

??, 26.07.2012 12:15
Kas tõesti on olukord ilma poolest nii tõsine?

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110 111-120 121-130 131-140 141-150 151-160 161-170 171-180 181-190 191-200 201-210 211-220 221-230 231-240 241-250 251-260 261-270 271-280 281-290 291-300 301-310 311-320 321-330 331-340 341-350 351-360 361-370 371-380 381-390 391-400 401-410 411-420 421-430 431-440 441-450 451-460 461-470 471-480 481-490 491-500 501-510 511-520 521-530 531-540 541-550 551-560 561-570 571-580 581-590 591-600 601-610 611-620 621-630 631-640 641-650 651-660 661-670 671-680 681-690 691-700 701-710 711-720 721-730 731-740 741-750 751-760 761-770 771-780 781-790 791-800 801-810 811-820 821-830 831-840 841-850 851-860 861-870 871-880 881-890 891-900 901-910 911-920 921-930 931-940 941-950 951-960 961-970 971-980 981-990 991-1000 1001-1010 1011-1020 1021-1030 1031-1040 1041-1050 1051-1060 1061-1070 1071-1080 1081-1090 1091-1100 1101-1110 1111-1120 1121-1130 1131-1140 1141-1150 1151-1160 1161-1170 1171-1180 1181-1190 1191-1200 1201-1210 1211-1220 1221-1230 1231-1240 1241-1250 1251-1260 1261-1270 1271-1280 1281-1290 1291-1300 1301-1310 1311-1320 1321-1330 1331-1340 1341-1350 1351-1360 1361-1370 1371-1380 1381-1390 1391-1400 1401-1410 1411-1420 1421-1430 1431-1440 1441-1450 1451-1460 1461-1470 1471-1480 1481-1490 1491-1500 1501-1510 1511-1520 1521-1530 1531-1540 1541-1550 1551-1560 1561-1570 1571-1580 1581-1590 1591-1600 1601-1610 1611-1620 1621-1630 1631-1640 1641-1650 1651-1660 1661-1670 1671-1680

Nimi:

E-mail:

Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam